Oh sügis juba õues mul jahe juba tuba. Keegi mängib veel palli ja keegi pilli. Vihma kallab nagu ojast puudel lehed maas osast.
Hapukas kibe samas kergelt magus ja mahlane Päikesekollane tervislik pallike. Just nii mänguliselt see päev võiks veereda ka täna õhtusse. jaanuar 2024
ei ole vaja draamat ei ole vaja tragöödiat ei ole vaja õhupalli ei ole vaja suvel kanda salli pisikesed asjad need kõige tähtsamat suured asjad need õhku täis hõljuvad ilmaasjata
Eesti vutimeeskond võitis kord mängus Brasiiliaga mitu korda teise palli endale Aga va kohtunik seebiks vilistas iga kord alatult ja käskis teise palli väljakult eemaldada
Pisarad kristallina veerevad põsile langevad alla valgele lumele kasvavad lumepallideks sulavad ära kevadeks
Ööpimedus laskub taevast alla ja maal on kõik pilla-palla. Ja rusuv vaikus hiilib öös, ta kannul hirm käib juba mitmendat ööd.
Trilla-tralla, trilla-tralla, jänes jookseb üle silla, silla puud olid pilla-palla, jänes kukkus sillalt alla. Kukkus sillalt otse jõkke ja sai muhu otsaette
Lähme õue! Pista lumepall põue. Talv on käes, kuidas see küll möödub? Eks me näes! Lumepallisõda mõnus, aga mis veel lahedam võiks olla? Sajab lund on kätte jõudnud talv.
Elas üks kena Pille, parim sõber oli tal Ville. Mängisid nad koos palli, ja lõpus tegid kalli-kalli.
Tänavale veeres pall, lapsed kõik on trammi all, paistab soolikas ja keel, mõni jalgki liigub veel.