Sõnale palun leiti 301 luuletust
Lõpeta.
Õpeta mind kuis õnnetee
õpeta mind kasvas mees
õpeta mind armastada end
õpeta mind hüljata sind
õpeta mind olla sina
õpeta mind lõpeta hirm
õpeta õpeta mind elad valuta
õpeta mind kuid lõpeta arm
õpeta mind karm tung
lõpeta lõpeta palun lõpeta.
Narkomaan
Mind nagu polekski siin,
olen alati keegi teine.
Kirbe kanepiving ja morfiin
tundi kakskümmend neli mu eine.
Kõrva sosistav ebajumal
viib mõistuse, pingutab närvid.
Ses neoonsete toonide kumas
pole öid ega päevi, vaid värvid.
Igavest und soovin ilmsi.
Jätke mind rahule, palun!
Valgus vastikult pimestab silmi
reaalsuse sunnitud valus.
Elu ost
Ma tulin kuskilt kord
ja siia jäin
või toona hoopis äkki toodi
nüüd alatasa käin
varjuna kus inimjärjekord
loogeldes läeb kõigemüügipoodi
See küsimus mis malbelt küsisid
mind kõnetas mu igas ihurakus
sa pärisid mis kõigest tahan osta
kuid mida kosta
tükk aega vaikselt püsisin
siis aralt arvasin et parimat mis pakud
Sa ainsat tõelist väärtust- iseennast
mul annad- võtad lepingu jaoks käe
mu käed ja pilgu surud enda ihusse
ja ma ei näe
ei märka mõteldagi kauba hinnast
mul pistad arve hiljem pihusse
Nüüd lahked silmad suisa saatanad
mu omad p .....
Vahel tundub kedagi palju
Ma palun vabandust
teilt luuletus ee
mis minul öelda julgust õigust
ikka ütlen
loodan haiget ehk ei tee
Kas pole kelgi tulnud mõtet pähe
üht väikest
mulle tundub asja kohast
üht reeglit mis küll piiraks
meid ent vähe
Näen tihti mõnda läikvel luulepärli
ei jumal hoidku- silmas ei pea end
pärl siiski enne kaob kui selle sära
kui kirjanik kes loob kui neeland pärmi
ta kibekiirelt matab alla ära
No tõesti ma saan isegi ju aru
kui pole mujal mõnel rääkida
kuid sõnaseppel endiga sest abi
kui iga mõtet letile ei paiska
kui kaaluks enne avaldused läbi .....
Vabandust, et armastan.
otsin Sinu lähedust
kõikvõimalikes paigus.
ma tean, et see on armastus,
kuid Sina ütled: "haigus".
siin siiralt palun vabandust
oma armunud südame süüd.
kui piirasin Sinu vabadust
ehk annaksid andeks mul nüüd!
---Ando--- 28.07.2022.a.
.....
Pettumine
Ma jooksen paljajalu, põgenen
Põgenen kõige selle eest mis mu teel.
Mul ei ole suunda, ma ei tea kuhu lähen,
Kaua veel pean tundma seda tuima piina?
Olen eksinud, eksinud rohkem kui iial varem
Kuhu põrgusse ma edasi minema peaks?
Otsides rahu täis kohta,
Ekslen endiselt pettumuste linnas.
Ikka veel otsin ma rahu,
Ikka veel pettun ja mõranen.
Jäänud vaid mõtted nii heast olnust,
Palun öelge, mis maailm see selline on?
Hägused hetked
Puht kogemata juhuslikult
käsi reiel kogemata, ausõna
juhuslikult
palun vabadust
kahju, et ma millegi muu järele ei haaranud
kuigi kogemata vabandust
ei mõelnud nii
Kas Sa mõtlesid?
Mul on kombeks olla tundetu
vahepeal
sestap ma ei märka,
ma ei tea, mis juhtus, kas
juhtus midagi või jäi midagi kuskile ridade vahele?
Mis juhtus üldse?
Kas Sa ise olid kohal?
Kui me kaarikus sõitsime vallamaja poole?
Ma ei teadnud midagi
Ma ei teadnudki midagi,
ma tunnistan ausalt ja siiralt,
teised teadsid ja teised olid lummatud,
mina mitte,
see oli hästi peidetud varandus ja saladus,
mida hoida aastaid ja mida kaanega kirstugi kaasa võtta
ja ka siis, tekiks küsitlus, kas tõesti?
Sest see ei tundnud reaalne, sest te ei andnud alust?
Kas asi oli ainult ainetes või
oskustes peita kõige väiksemaid nüansse,
oskus olla märkamatu ja tegutseda nii,
et keegi ei näe...
Pimedas.
Salaja.
Ära pööra palun hauas ringi.
Oota veel.
Võta vastu.
Tunneta.
Kõik on muutlik.
babe, you are the one
Kui asi läheb flirdiks ja Sa kommenteerid
mu keelekasutust, et
tõestada, et Sinu jalas on püksid
mitte minul,
palun tule tagasi
Sa lasid endal mõlemad silmad paiste peksta,
juhtub
miks Sa talud seda jura?
Miks kasutad taksokaarte,
kui võiks olla mees, kes igal õhtul sõidutab Sind koju?
Miks räägid mu sõnadest,
kui me päriselus ei kohtu?
Liiga hea, et olla tõsi,
nagu karamell
Austuse avalduse roosad begooniad
Kui mu elutuli kustub...
Kui mu elutuli kustub,
ma tean, et ootad mind tõrvikuga,
teed teed,
algatad vestlust,
teispoolsusesse on koos Sinuga kergem langeda,
sest Sa läksid ees
ja mida iganes ma ka ei teeks,
Sa ootad mind...
Oma lahke ja sõbralku ilmega
ja siis me võime rääkida lõputult,
kuulata muusikat,
juua vananks läinud brändit või konjakit
krõbistada seeni või marju
Anna andeks, aga tunnen, et see matus oleks võinud oll Sinu väärilisem,
ära muretse,
ma tean, kus asud,
toon Sulle lilli ja hoian Sind meeles,
näitan Sind oma lastele ja mehele,
ma armastan Sind nii väga, .....
Minu armastus
Elada ja põleda kirega
Seda Sa õpetasid mulle
Toonitasid, et veedan liiga palju aega koduseinte vahel,
et ei tule välja kui tahaksid
isegi kui sammalrohelise mantliga kui bussipeatuses seisid
Anna mulle palun andeks,
et mind Sind ei olnud olemas Su jaoks,
kui vajasid seda enim....
Ma olen kõik teinud, mida soovisid.....
Kus Sa ometi kadusid?
Kus Sa ometi kadusid?
Kas naerad, et nüüd saan võtta haiguslehe leinamise pärast...
ja lihtsalt tšillida ringi?
Ma ei teagi, miks ma kurvastan,
ma tean, et see viimane hetk oli hea,
ma usun sellesse siiralt...
Kui ei oleks olnud hea,
Sa ei oleks niimoodi surnud..
Võib-olla Sa planeerisid seda salaja, sest
Sa tahtsid välja sellest süsteemist, nendest inimestest,
Sa olid väsinud, väsinud, väsinud,
seda oli näha Su silmadest,
mis vihjasid
"Palun ärge piinake mind!"
Sa tegid kõike, mis vaja
Isegi kui manipuleeriti Su soove
Olid nõus bussi peale hà .....
Kurbuse ookean
Miks Sa pidid mind jätma?
Ja ka teisi?
Kas see on viisakas?
Ei, ma ei noomi ega pole pahane
Aga Sa tead, et Sa oled liider
ja Sa näitad suuna ette
...
Ja mida mina peaksin nüüd tegema?
Kas ootama ka niitide katkemist?
Mida peaks tegema Su naine, Su ema?
Kuhu see kurbus peaks laotuma?
Ãœle maa ja mere...
Läbi Su sõprade südamete...
Ma tahan ja soovin hingerahu,
kõik, mida ma olen päeva jooksul peitnud endasse,
saab öövalguses uue kuju...
Ma nii palun, et Sa tuleksid tagasi...
Ja ütleksid, et see kõik on ainult nali...
Ma olen kaotanud, kes minule kalli .....
Upita mind räästa alla tagasi
Sa aita mind, ma palun Sind,
olen kui pesast kukkunud lind.
Upita mind räästa alla tagasi,
oma pesakeses tahan olla edasi.
Olen jäänud püksata,
tunnen end palja porgandina.
Elu rebib mind lahti koost,
kuigi olen meessoost.
Aga mu hing on õrnem,
kui on mõnel naisel.
Kurjad on need ajad, kurjad,
poleks kunagi ette arvand.
Elu oma korrektuure teeb
ja niidab vikatina julmalt, käidud teed.
Mida küll valesti olen teinud ma,
või olen lihtsalt nii õrna hingega...?
Upita mind räästa alla tagasi,
oma pesakeses tahan olla edasi.
Kui hirm on nii suur, et ei lase elada või siis kui hirm võtab üle keha võimust
Ma soovin teada, kas Jeesus armastab meid kõiki
või on selleks mingi daatum
Pole kunagi olnud religioosne - otseselt
ikka eesti-vene juurtega
põline Lõuna-Eestlane
hea meelega võin külapoodi sõita hobusega jalas ainult vanaonu
vanad kalastamise kummikud
Enam suitsusauna me ei tee
sest ma pole seal ammu käinud
Kuidas ma lapsena ei saanud saunast aru....
aga nüüd istun pea iga nädal linnapreililikult SPAs
ja mediteerin endale paremaid alguseid
Mu kassipreili ja -härra naeratavad mulle
kui tean, et pean keha puhastama, et
hoida võimalikult kõrget sagedust
Ni .....
Konstruktiivne kriitika
Sa võid minu peale karjuda,
kõik välja öelda,
sest kui see Sinu sees mädeneb,
siis see läheb ainult hullemaks,
palun ütle kõik välja,
ma tahan seda kõike teada
Konstruktiivne kriitika on kõige parendamise alus,
nii et anna palun tuld,
kui midagi ei meeldi,
kui ma pean ennast kohendama,
enda käitumist muutma
Ma võin Sinu jaoks intensiivselt trenni tegema hakata,
kui Sulle meeldivad musklid,
mul on praegu ka normaalsed,
aga ma tahan,
et Sa oleksid kaitstud
Ning naist ei löö KUNAGI,
see on reegel -
need on emased,
kes löövad
Hilinenud suudlus
Pea noorus jalutan läbi tühja tänava,
Kurb mu süda ja üksik on hing.
Jalutan justkui juba terve nädala,
Ümberringi vaikus, ei tee häält mitte üks lind.
Mõtlen, mu purunenud süda ei saagi terveks,
Ei taha seda valu enam ma tunda.
Mõtlen veel head ja see jääb mu viimaseks palveks,
Palun näita mulle valgust ja seda õiget suunda.
Tõstan veel pead, kuid olen kaotamas lootust,
Näen tänava lõpus üht heledat varju.
Lähenedes hajub kõik pimedus sootuks,
Järsku kõik muutub, kas üldse harjun.
Sa tulid mind päästma, Sa oled mu ingel,
Ise samamoodi räsitud .....