Sõnale parem leiti 562 luuletust
Isamaaline
Kui ei olda kellegi poolt
siis oldakse üldiselt vastu
ja lahendi otsimist koos
nii madalale ei lasku.
Kui juhil on kõik lubatud
siis rahvas ei leia tuge
kõik paremad kohad on krabatud
ja sugulastele jagatud
iga kopkas on tallele pandud
ja Tallele ära pandud
siis ihutakse nuge...
See maailm on mu koobas
Mis mul viga on,
iga mu rida ila toob,
see ila on igalpool,
väljumas lõugadest,
käsutab mõistuse,
täpsustab kõhkluse,
tõde ei räägi võrdlused,
kui iga skeem on võrgu seest,
saata kõik põrgusse,
et puhata mõistuses,
vabana tunda lõpuks end,
lõppude lõpust leides rahulolu,
samas jorus ajand taga moodust,
leida koht kus kohtuks, kui kohkun,
ootus, suur lootus, kärn konn krooksub,
ootab oma printsessi, imesid tehti,
su elu õpetliku huumori killu sisse veeti,
pentsik, jah vahest ka meeldiv, teel hing,
otsimas unustust pakkuvat keerist,
seismas kus teerist, ehk .....
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Taas aasta möödunud nii kiirelt
Kuid palju meile toonud ja andnud
Uusi kogemusi mida enne polnud
Ja mis meid ainult tugevamaks teeb
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Analüüsimiseks iga juhtunut
Mis sinuga koos olnud sellel aastal
Ja näha halvaski vaid tükikest head
Sest oled tugev ja alla eales ei anna
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Vahetub see aasta uueks kohe
Võta kaasa sa mis tunned et on vaja
Ja jäta maha mida võtta ei taha
Nüüd on sinu otsustada see
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Mis oli hea mis oli halb
Ka igas .....
Uue aasta plaanid
Ridamisi kokku loetud
uue aasta plaane.
Vana pole lõppend veel,
juba mõtlen heale.
Lünki täita on veel palju,
mõned küsimärgi all.
Aasta vana,
küllalt purend,
ei saand läbi leinata.
Uuel aastal kindlalt parem,
seda tasub uskuda.
Raputused maha jäetud,
kõik jääb vana aastasse.
Kindla sammuga nüüd pürgin,
ikka uude aastasse.
Jõulud noh
Mulle väga meeldib just see,
kui näen aknast inimesi kukkumas jäisel teel.
Inimesi ruttamas ja paanitsemas: “Kui jõuaks leida ühe kingi veel!”
Mis siis joosta, ära on ju jäätunud veed.
Koolis kõik koridorides kordavad salme.
Miks siis nii? Niigi peame õppima valme.
Ütle, kui hulluks minema siis pead,
et luuletusse ei tuleks sul vead?
Siis lõpuks tulebki see õhtu,
terve laua kraba, pista kõhtu!
Naerdes ja rääkides pea valutama hakkab.
Lähen kööki, võtan teed, loodan, et see lakkab.
Aitab, vat nüüd tahaksin olla üksi -
võtan telefoni, mille pistan .....
Jõulusoov
Jõuluvana,
kullakene,
kingi mul kiikhobune,
kuldse saba
ja sadulaga,
noolkiire kabjaga
Oi,mis rõõm
oleks kapata,
jõuda vennakese
juurde,
kaua ta mind
ei mäleta.
Saaks ehk jõuluaegki
veeta,
kahekesi sadulas,
kiikuda ja kallistada,
jõuluaeg meid
lähendab,
muudab elud
paremaks
ja südamed soojemaks.
Kõks
Hüljatult ma ei üllatund, Ema üsas ju, juba tappa tahetud,
kasvades kõigi keskel tulid vaid valed suust, varakult,
internaati saadetult, esimesel võimalusel kodust minema ajatud,
ehk oligi parem üksindus, kui iga päev vaid mõnitav tümitus,
väljudes toast alles kui kõik maganud, et süüa võtta külmikust,
pidev süüdistus, et minust omavahel neil tekkinud iga tüli uus,
kõiges, pole ka ime kui õied, 12 aastaselt juba olid süttinud,
Hoolides: kuidas läheb siin keegi ei küsinud,saaks kiirelt läbi
kooli tee, et poleks rohkem tüli must, kõiges püüdlikult,
kuid nend .....
Udu
Udu on langenud maha
ja maailm puhkab valges-vatises rahus.
Eha alati parem on päevast
ja puhkama ta rinnale vajun.
Valge loor mu ümber on kaitsev
ja koitu ma näha ei taha.
Hoia mu viimaseid tundeid
su pärast eilse jättagi võin maha.
Õrnalt su sisse ma vaatan
ja osa ma saan su valust.
Nii lihtsalt sa ennast kaotad
ole see öö, sind ma palun.
Ennast sa kõigile jaotad
kuid peitu jääb midagi oma.
Su südamelaekaid ma paotan
ja nii palju leian endalgi sama.
Silman sind
Ma pole leidnud end, pole ammu otsinud,
ennast valedega pole moosinud, ei tunne seda jooksikut,
enda eest joosta pole mul, pääseda ei suuda,
kedagi ei muuda, keegi mind niikuinii ei kuula,
lasen lihtsalt puhtalt, puhtaks, hoidmas suunda,
vaid siiraste hulgas, kes üksteise radasid ei nurjand,
vaadates kõiki teisi üsna kurvalt, jooksmas surma,
ei mõista mis oli, mis on ja mis nõnda võib tulla,
kulla , sõber, ja inimene, kuldan maskis mõra,
ja kirjutan sisemise, et jõuda sinuni, jah just sinuni,
kes sa eest endal lidusid, tasaselt nüüd kuulatad,
kaasa õõtsudes kiikusid .....
Nad ei armasta sind
Nad ei armasta sind,
tunded mida ei tagasta hing,
Kuulen kuidas vaid sulgub ring,
Tuul tolmu puhkus siit,
Segadustes valikud lukustusid,
Untsu läinud iga kustunud riim,
Tundmatu nägu lisaks uskumatu piin,
Süda murdus, kildudena maha kukkusid,
Lõpuks iga petisega juhtub nii,
Sõnum on prohvetlik, nähes su olemist,
koorus kaunist viljast vaid koletis,
teid justkui tehasel liinil toodeti,
pole erinevust, hõimulikult kõik tehtud,
eksi suunas, pead murdmas, vanaduses nutmas,
süda iial sees puhka, keegi tegelt ei kuuland,
nooruse olid valesse kohta suunand,
kuigi pere ja l .....
Kaltsukas
Naer tuleb peale, mida me elust ikka teame,
peale selle, et ennast ahnuse järgi seades,
saavad teised teabe, et meie pea sees,
pole miski päris nõnda, kuhu selline auta elu,
üldse kõlbab? Püksikummi teeb lõdvaks,
ja sellel mõrral, tuleks pead ligi tõmmata kõrvad,
sest varem või hiljem elu tast üle sõidab,
ei usu ühte koma teist, a usub mida inimese suu,
ja mõtte laad on teind, väga veider, kujutad sa ette?
Võrdled mis halvem- mis etem, kuid ei tunnista ennem,
kui pole su vastu huvi meestel, sest keda sa ikka teenid,
mitte ta peenist vaid otsid ketis peni, kes sulle .....
Õigluse Sõdalane
Adrenaliin, süda pummeldab rinnus,
astub sammu, kõigel vana viis,
ei mingit kindlust, Ei mingit siirust,
enne kui elu lained vastu karisid pildund,
siis kas naeris nuttis või hoopis kiljus,
kõik oli hirmus, tald all joosta litsus,
ei miski õigesti omal kohal peas istund,
soovis siis sõprust au ja kiitust, soovis,
et asjad poleks valu suunda minnud,
kuigi see kõik on mis pani kokku korjama kildu,
isegi kui täiesti segaselt peksnud, vestnud,
kogu südamest, kõik peatükid selgeks tehtud,
seesmisest poeedist, lugedes hooliklat iga sõna,
ikka toimib, koostis on hõrk vanaem .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Aastaring
Pikkamisi aasta sammub,
seljas kaksteist kuud,
rassib,laubalt higi pühib,
elu sund on nii.
Igal kuul on omad mured,
rõõm, saatus, lein,
aastal ring saab varsti läbi,
koorem kahaneb,
ons siis sellest kergem,parem,
ei tea ütelda,
kaks kuud tal seljas,
veel on vedada.
Mobiilnemorbiidne
Jäädvustamas; mida ei suuda tähtsustada;
Täpsustamas midagist mida iial ei ma taba;
Parem pihta ei hakka; lasen lahti looma;
Kes paneb iga aruka kartma; arvan midagist;
Kui su kurja pilku silmasin;ühel lausel paljastan;
Enamik su haavasid; sõnad mis kiirelt halvasid;
Paha tuju isiksuse häirega kaasa viin;
Ning miskit pole muutund;
paharett keda raamidesse surutud;
Naabrimees ja pastori jutlustus;
Mis viib mind tõmbama mööda silmi;
Visandama pilti; kütmas kirgi; laisal sõnal;
Milles kõlab ; ma ei viitsi; pointi taga ajada;
Arust ära; igas tänases päevas milles vä .....
Mõttetegevus
Kui prooviks ükspäev ka nii,
et üldse ei mõtlegi,
annaks mõtetele vaba päeva,
las teised mõtlevad,
Ainult tunda,
mitte mõelda,
kuidas elu oleks ka sedasi.
Tuima pilguga vaid vaataks,
mis teised minust mõtlevad,
kui sa ei mõtle,
siis ei tunne,
ei tunne mitte midagi,
ei teiste läbistavat pilku,
ja sosinaidki huultel-
need külgepidi alla jooksevad.
Vahest ongi parem,
kui lasta mõtted laiali,
mõtted korjavad end kokku peas,
saad mõtte-ja tundeinimeseks taas.
Kursiiv
Mulle saabus kiri, kiri kursiivis.
Tundeküllane armastusetuhin, mille ma
kirja peidetud ridade vahelt leidsin,
Kursiiv, mille nimel sa pingutanud oled,
see piinlikult väljaarvutatud ortograafia,
kursiivile omane meeleheitlik kalle,
kalle paremale, on küll muljetavaldav,
aga sisemiselt tahaksin, et see kalle
oleks vasakule, nii nagu mina.
Tunded, mis olid ridade vaheke põimitud,
ergutasid mind, samas ootus olla
kallutuslikult teine, ei anna mulle rahu,
vaid paneb ahhetama, et võingi olla ainult
paremale poole kaldu. ---- Kursiiv.