Sõnale parem leiti 562 luuletust
meenub mul veel
Meenub mul see õhtu veel
seistes sinu südame ukse ees
kauneid tundeid sai öeldud
unistusi ühiseid ja ilusaid mõeldud.
Nähes langevat tähte olen soovinud sind
võiksid ometigi korra märgata mind
sest minu jaoks oled kõik ja rohkem veel
ristuda võiksid meie eluteed ja -
Sind võiksid soojendada minu käed.
Sinu ilusad silmad ja Sinu lummav naer
särad veel eredamalt kui suvine päike
ainsa suudlusega peatuda juba võiks aeg
ainsa naeratusega kaob ka mure väike.
Ref : Viibides Sinu juures Siin
Päikeseloojang ja rannaliiv
Paludes Su armastust enda .....
kas tunned ära
kas tunned veel ära
toda tüdrikut kel
naeratuses oli
suvine päike ja
silmad särasid rõõmust
nagu šokolaadinööbid
ning südames head soovid
-
suured unistused.
nüüd aastaid hiljem
teda nähes -
on jäänud tema pilkudesse
pettumuste tuhmunud jäljed
hääle sisse vaikuse valu -
mis ei kostu temast välja poole
kuigi ta sõnatult..
jõuetult ka võhivõõralt
abi palub.
Õnnetult
õnnelikuks üritasid
poisid teda teha
toppides valesid võtmeid
tema südame lukuauku -
et teha selgeks
armastuse definitsioon -
mis oli vaid ärakasutamise janu.
.....
kallis ema
Kallis ema nähes Sinu silmis
kurbust murdub miski mu sees
oled minu jaoks loodud kaitseingliks
see kes mulle elu on kinkind
nii valus on kui Sul silmad vees.
Oma helluse ja armastusega
mida oled jaganud piiritult
pole Sa ära teeninud julmust
valesid ja probleeme mis
praegu Sinu ellu musti pilvi
ning äikest on toonud vaid.
Palun ära vandu kõigele sellele alla
ma luban homne parema endaga toob
Oluline ja tähtis oled mu jaoks
isegi kui tunned et päike kaob -
mõtle minu ja teistele neil hetkedel
lubame särada rohkem kui miljon päiksekiirt
nagu Sina olid seda siis .....
hingelind
Hingelind -
Sinu sisemuses
ära kärbi Tema tiibu
pigem anna ruumi
lendamiseks ja
unistamiseks.
Tema teab Sinu soove
ning kõiki emotsioone
olla väliselt õnnelik
aga hingeliselt
vangistatud see
on tõeliselt kurb.
Alusta tänasest
lõhu puur ja selle
trellid.
Anna vabadust
las kujutlusvõimel
kaovad piirid.
Hingelind -
nopib soovid
Sinu soovikaevust
ajapikku täituvadki
osaliselt need.
Hingelind -
Sinu sisemuses
ära kärbi Tema tiibu
parem silita neid
ja hinda seda mida
kõike Tema
Sinu heaks teha
TAHAB.
keeran ümber liivakella
keeran ümber liivakella
paberile kirjutan tühised
mõtted et saada tühjaks
ülemäärasest koormast.
pliiats puudutab hellalt
sisemuses poognaid ühiseid
mis mõistuse, südame ja
hinge kokku vaikides seob
mind kogumikuks üheks ja ainsaks
nõnda pole lakanud ma soovimast
paremaks olemist proovimast.
ilueedi
ei imetle tihti ma end peeglist
sest kardan et võin ma pettuda
muutudes edevaks meheks ilueediks
armuda.. endasse egoismi ohvriks sattuda.
kissis on kolme värvi silmad
kongus banaanina on suur nina
sellisena oled loodud ilma
välimuselt lihtne - iseloomult raske
nõnda voolitud savist sai mind.
ei puhu ma juurde suuga musklit
kosmeetikat üldse ei tolereeri
ja kui meenutan nagu nisukuklit
siis ei tee ma stseeni keerist
paremaks ennast ei korrigeeri.
tahad tule ning tunneta minus
inimest varjuta - peegelpildita
võib - olla olengi ainus maailmas
ilma uhke välismaise n .....
elus järele anda
vahest tuleb järele anda
unustada mõtetest kasum
elus edasi on head kanda
ootamata tegude eest tasu.
ootad sinagi ju teistelt abi
rasketesse hetkedesse sattudes
ei päästa rahatähtde krabin
probleemide alla üksi mattudes.
armastuse hindamatut hinda
ei ületa siin maailmas miski
helluse tunne tekib rinda
kui abivalmidusega võtad riski
kaitstes inimeste elu aluspinda.
ära siis enam keera kõrvale
kurvast näost kel mure rusub
pigem ulata käsi hingele õrnale
temagi siis paremat homset usub.
x generatsioon
tunnen peas mõtlemata mõtete raskust see surub
täitma võimatust võimalikuks osaliselt neist
meeleolu aju funktsioneerimises kõrgeks rusub
on kahestunud isiksuses üksmeelne vastuseis.
vasak käsi - parema käe elusolemise lämmatab
pöörates südames sisemised taskud pahempidi
emotsioonitu tunnete vaesuse vaegus hämmastab
lugedes üle mälestustena vorbitud sandisendid.
lootes enda inimvaret külmast talvest päästa
muretseda kord sajandis käivale rongile pilet
verepisarate punane määrduvalt määrib räästa
leemeks kogud patta kus kingatallad ja sinel.
kül .....
nostalgiline valu
nostalgiline valu sunnib meid
koputama möödaniku ustel taas
uskumusega et pole paremaid teid
milles jäljed on olemas maas.
elus kogetud pettumuste sadu
südamesse jätnud oma armid
valelik õnn eilsesse kadus
tehes elus muudatused karmid.
nõnda otsides saatusega rahu
seisad valge lipp lehvimas käes
hinge rohkem pimedust ei mahu
kaotades end osadeks valguse väes.
liivakell
elu teerajad olematuks kulutanud kingad
edasise jäänud aja pead läbima paljajalu
eilne saanud tolmuks mida sisse hingad
väikesed kivid põhjustavad hirmsat valu
kui astud puruks neid oma talla all.
tilgatumaks joodud allikaveest lähker
räbalaiks kantud hinge ümbritsevad riided
unetult lahtise tähistaeva all vähkred
pingete põhjustatud vaimse vaesuse käes piinled.
ainsa küsimusena peas tüütu kärbsena tiirleb
kas olen oma varjust üle hüpates siis parem
pilk igatsevalt möödanikus igatsust piidleb
lootes kogeda veel õnne olemasolu nagu varem.
elu teeraj .....
lootuse laul
Vahest tunned et elus miski ei liigu
ning otsa on lõppemas juba jaks
mured võiksid kaduda viivuks
kaugele minust linnutiivul
kõik võiks saada taas ilusaks.
Kuhu kadus südamest valgus
raske on nõnda püsida õigel teel
tahaksin vaid saada uut algust
usku et kõik parem alles veel ees
ning täituda võiksid unistused need
mis peidus mu sees.
Refrään :Kus on minu lootuse laul
mis tooks suule naeru
kui avaneb halbade mälestuste haud
ja toob tagasi meelde raskeid aegu.
Tõe Reliikvia
Enne kuulmatu, kuidas järjekordne trubatuur, täitmata oma lubadust,
vaid põgenes surma suust, inim loomus muutmatu, kui ta ei kuulanud,
Tõde, põgenev ja nõme, läbi sõrme piiluv, ilkuv, kaela lõugadest
ta ila tilgub, ja see söövitab, päeva röövimas, õigeks ennast röökimas,
kõik ta teod Väärikad, kui nende abil sööki saab, mööda nööri õpind kõndima,
seaduse silmuses, hirmudes, võtad osa süsteemist- oled osa viirusest,
Sest see on inimeselt inimesele üle kantav, ja rumalale tõesti Lihtsam Tee on nakkav,
Kui sa vaid mõistaksid, siis terve elu oma rööpais .....
Mis on õnn?
Kas viib mind ükski tee õnneni?
Või ehk on valesti see kuidas mõtlesin?
Kas saab sundida õnne?
Või on õnn see üürike hetk,
mida ootamatult tõdesin?
"Mari ainult magusast moosist hakkab kõht valutama!"
Lapselik jonn, soov et elu üle valitseks kontroll,
mõistmata, kui võikana allasurumine võib lõppeda,
Konfliktiga ei saa tulla ju rahu,kõik mida vajan on..
saada aru
Milleks ma veedan oma aja, et ära joosta,
Kui tõde on siin samas mu sureva näo peegelduses,
Raisates aega et luua ammu kadunud tunnet,
Mu lapsepõlv on surnud, on aeg edasi liikuda,
.....
Eso-Mart
Tume see Tunnel, milles kannan oma tunnet,
Jube see Unelm, milles lagunevad suhted,
maskid pragunevad uhkel,
see kujutuslik isiksus,
ei eksisteeri, üksi olles..
Vahetul kokkupuutel,
lahendust juurdlen,
arulagedusel muster,
mööda mida ma kulgen,
möönan ikka, et möödanik
keeb mu pinnal, kui mul on igav,
see sõrm vabaduse kribab,
mida ma siin kriiskan,
annan mekkida lihtsat,
tekitan keerukust,
nimetan ta virkaks,
Mõtte laadiks, niisama praalin,
ühes paadis, valmis see maailm,
õnne loterii piletilt välja ei kratsind,
ju siis teie reaalsuses jään igavesti matsiks .....
Lugupeetavuse Lõks
Tükike provokatiivset loovust,
pinnapealsetele väljakutsuv loomus,
täis ootust, ärevust, toorust,
punn silm ahhuijellib, kui näeb tootlust,
kaine või liiga popsus, kõrgem liiga,
maraton millel võidan, kuigi ma ei jooksnud,
las nad sööstavad nii, et sitt pressib püksi,
nahh sa röögatad, parem mine söö burksi,-jookse maha oma külgi
võidu-kasu ahnus kõigil nii suur, sõõmu said pahvitud,
nüüd surmani suitsust saanud puur, miski ei muutunud,
ega muundunud, seistes paigal stagneeruvalt,
korduses-lõksus, enesele valetamises baseeruvalt,
Olelus võitlus silmad ära n .....
Õhuke Joon(2)
mida ma ikka unistan,kauua ma selle maailma pahu pooli ise ei tunnistand?
Nõnda käike uuristan,seal kus eelnevad teadmised olid mind juhmistand,
aastaid infot, mitte midagi kasulikku,mängivad nad bingot,
sügavad ikka hõredat tagumikku, pettus kõikjal kus ma lähen,
särast pimestatud tähed, arusaamata sellest, et sigareti suitsust hääl
on kähe, Lapsel kordus-kasutuses mähe ja see paha hais
sigareti suitsuga ka ninast ära ei lähe,arulagedus,
kogu selle toodetud rämpsu tarbetus, tõde rääkides
muutud kardetuks,justkui tulnukas kes oleks esimest korda inimeste keske .....
Õhuke Joon(1)
Süda peksab rinnus, kuhu kadus kõik see kindlus,
vägivaldsus liialdab mu ümbruse, kui kokku korjan oma killud,
kauua aega ma siin igavikus juba viitnud, tõde justkui mosaiik,
mis just valmis saamise hetkel paigast jälle nihkus,
näen iga killu kirkust, terviku lihtsust,
kogetava kompleksust,koos mõjudel, lõbu teen,
õhtu eel, jälgin oma meelt,kes seal sees kõneleb,
ei ma tõrele, suht suht nõme see
,kui ei suuda mokka hoida vagusi, samas kui otse närvi
,seda risti löömis naela tagusin, suurem mõõn on tulemas,
ma olen üritanud peita, suutis ta mu alati leida,
e .....