Sõnale parem leiti 562 luuletust
Jooga
Päev selja taga ja vaja on otsad tõmmata kokku,
mis omajagu puntras ja lahti veel harutamata.
Keha väsinud ja peas on ülekuumenemise ohtu,
mis oskamatusest on jäänud jahutamata.
Küll eksisteerib ettekujutus fantaasiamaailma
pärusaladel asjatoimetuse läbiviimisest,
Kuid pole õnnestunud viia ettekujutust
fantaasiamaailma pärusaladelt läbi.
Seega reaalses situatsioonis on arenguruumi
ülearu teooriast praktikasse ujumise tiigis.
Siin süütunne oleviku ja mineviku kaalukausil
kummalegi poole ei kaldu ja seisab pidevalt viigis.
Joogatamist võiks õppida aktiivselt ka p .....
Rännak
Su häälekõla saatis mind mu sisekaemuses
kui kelgul lohistas mind võõras vana mees.
Süsimustas tunnelis mind pikalt saatsid teel
-rahustades, lohutades, turvates mu meelt.
Tundsin rahu südames ja tänu kauni eest
ja samal ajal ükstapuha oli see, mis ootab ees.
Arvasid siis paremaks mind jätta omapäi
ja ütlesid, et vahelduseks kuskil mujal käid.
Kohe sellest hetkest siis hirm ja üksindus
said mu tundepärlikeele otsa lükitud.
Mõistsin siis, et sinuta ei soovi elada,
ja sinuga ka põrgus koos on olla hea.
Jalutuskäik mõtetest maailmasse
Kõnnin kenal kaldal.
Paremal iidne säng,
milles voolab kena vesi.
Rahulolust süttib äng.
Miks see vesi ei väsi.
Kuhu voolab, miks ta voolab.
Kas olengi loodud jalutama kaldal.
Otsiks silla ? Läheks üle ?
Ehk peaks sukelduma,
jooksma kaldal
voi kas üldse vaja seda jõge.
Äkki loodud mägedesse ma, vallutama tippe meeletuid,
seltsiks šerpa nõder.
Hõljuma hõredates pilvedes.
Üleolevalt vaatama alla
maailma katuselt.
Elutõde
Ma ei talu seda maailma, neid pingeid
See hävitab kõik, mu viimsegi hinge
Unistused võimsad, ilusad ja suured
Kuskil maailma otsas nende juured
Pole jõudu
Olen täiesti nõutu
Nurka surutud - murest murtud
Kui vaja, pole kedagi
Ütlevad " Pole su elul häda midagi "
Nad ei tea minust kogu tõde
Ütlevad lihtsalt, et ma veidi peast sõge
Keeravad pehmelt öeldes selja
Hiljem mõtlevad - miks hääbun, inimesi pelgan
Ma ei salli valet, vassimist, valskust
Inimeste osas ei kaota valvsust
Andes endast kogu väest kõik
Vedades eluga agaralt köit
Ometi ei vii pingut .....
Sa ei teadnud
Sa ei teadnud enne mis sul oli,
sa ei tundnud seda varem
arvasid, et olukord oleks võinud olla parem.
Seisad nüüd nõrgana iseenda ees,
vaikselt, haavatuna longates.
Alles nüüd sa tunned, et iga su sõna
Iga su lausutud sõna, peab end sööma.
Sa ei teadnud, et nii nagu oli varem
oligi sulle kõige parem.
Nüüd sa seisad alasti enda ees
ja ainult valu su südames,
kõike tehtut kahetsedes.
Raske elu?
Pole kuulnud, ei tea, pole kunagi näinud.
Mis toimunud on viimasel ajal,
Kunagi teada ma ei saa.
Elu seisma jääb otse minu silme ees.
Sa käitud juskui mind poleks olemas.
Nagu eilsest filmist või minu viimasest laulust.
Mis tulevikul minuni toob.
Oh seda ma ei tea.
Ja ei taha ka teada
Kujutan ette seda kui räppi. Kujuta sina kah siis saad ehk sellest paremini aru
Energiakäsn
Ma püüdsin lõigata läbi neid valgeid
laineid ja panna ennast särama.
Te jätsite mu päikeste alla
ihuüksi pisaraid valama.
Keegi püüdis mu kinni,
sosistas kavalalt ja pahatahlikult.
Ma alistusin, alistusin jälle
enesekindlalt, armulikult.
Itsitused, häältekõmin, naiivsed huilged
ja tükike, mida ma parem ei meenuta.
Teevad püüdlikult tööd, et ühtse
massina röövida mu energia.
Kõigil on midagi suurt ja hävitavat,
mida mulle lahkelt jagada.
Väsinud ja tige olen, muudan teie
isekuse puhtaks, säravaks energiaks.
Lõpuks, kui ma suudan...
Turn back time to be fine
Ma unistan et saaksin aega tagasi keerata
Sellesse aega mis oli varem
Et saaks oma vigu eirata
Et saaksin olla igavesti parem
Veidi harem
Kuid nii peabki olema
Ma luban et suudan seda konti pureda
Kuid olgem ausad aeg ei ole kontrollitav
Ja nii iseendaga edasi lollitan
Please come back
Whitout you im feeling cracked
Please come back
Whitout you im sinken wreck
Kuid minevikku ei saa enam muuta
Ja uut õnne leida kahjuks ma ei suuda
Turn back time
Where moments where fine
Turn back time
I promise ill keep my lines
Teen nii et minevikku ei tule tulevikku
Kuid reaalsus on see .....
Sina
Igal ühel oma maitse
Igal ühel oma nägu
Iga üks oma seisukohti kaitseb
Igal ühel oma enda tegu
Minu maitse oled sina
Sest sinust armsamat ma ei tea
Armastastaks sind kuni mu näole tömmatakse lina
Aga töde tunnistama pean...
Ma olen mina ise
Ilus öelda mulle ei saa
Kuid sinu sise- ja välimuse
Ilusamat ma ei tea
Sa oled parem kui hea
Hoides kinni pead
Miks ma selline olema pean?
Miks ei vöiks olla perfektne nagu sina?
Miks selline olema pean?
Miks pean olema mina?
Miks ei vöiks olla maailm aus köigile
Sest hetkel olen oma silmad pöörand ainult sinule
Headaega....
Headaega....
Ma ei suuda enam
Sest kogu aeg ma
Saan haiget ja siis ma ei suuda leida teda
Hüvasti...
Ma igatsen sind
Hüüdes metsa kövasti
Kuid sa lendad nagu lind
Tean et vihmavesi
Sind ära viis
Kuid tean et igavesti
Oled mu südames siin
Palun vabandust
Et ei olnud parem
Sest tundsin liialt vabadust
Ja ei taiband end muuta varem
Palun naase
Sest ilma sinuta
Jään üksi kaevatuna maasse
Sest igatsen ribadeks end
Miks niivisi metsa sa tormad?!
Igatsen sindSellele maale ilma iluta
Palun hoia end
Vaata et suga oleks köik korras
-Sofile
Äravisatu
KÜÜNLA VÕBELEV VALGUS ELAB MU SEES
HING VÄRELEB SAMAS TAKTIS
TEAN - SINUTA PAREMAD PÄEVAD ON EES
KUID MISKI ON SIISKI M`US KATKI
SOODE KESKELE VISKASID ÄRA MIND
NÜÜD ÜRITAD JÄRELE TULLA
KAHTLEN - KAS ENAM VAJANGI SIND
VÕIN VABALT SIIN EDASI OLLA
TEADES ISE VAID MINEKU RADASID
HOOLSALT VARJAN MA VÕÕRAILE NEID
EI VAJA MA VALESID SADASID
ET EI KORDUKS, MIS OLI MEIL
Viha
Kurat te elate siin?
kes teid siia tahtis?
Miks mina pean teie pärast hirmu tundma?
kas tead, kui valus mul oli sinu pärast kukkuda,
kuid sina ei teinud sellest välja,
ning kõndisid tähtsalt edasi.
Ma ei julge vist varsti teie pärast õhtul õue minna,
sest alati jälitab mind keegi,
ning te vahite alati mind aknast.
Te teete mulle siivutuid ettepanekuid,
ning kutsute mind õue,
kuid mina ei tule,
sest teiega võib olla ohtlik,
ning ma ei taha veel enda elu küünalt lõpetada.
miks ma pean teie pärast kartma enda elu pärast?
Miks sa naeratad mulle, kuigi mina sind ei .....
Lootused pole lootusetud
Me iga päev paremat loodame,
Me õndsamaid tunde ootame.
See lootus meid pidevalt petab,
See ootus meid abita jätab.
Kas keegi päriselt mõelnud, miks on nii?
Ehk tahame liialt kiirelt põgeneda siit..
Ehk on me lootused, need liialt suured,
Nii suured, et isegi ära ei jaksa viia tuuled
Mida teha, mina tean,
Rahulikult olema pead,
Viska mured, unusta lootused,
Sea endale lihtsamad ootused.
Kui oskame õigesti käituda,
Võivad lõpuks soovidki täituda,
Ära anna alla, tegutse edasi,
Eluring käibki ju sedasi.
Maailm
Maailm nii eriline paik
Kahepalgeline ja kalk
Kes räägib näkku, kes klatšib taga
Olgu ta õnnelik
Tema teeb liiga endale
Oma mainele ja maailmale
Võta kätte, tule ütle näkku
Ära loobi pori teiste suunas
Midagi see ei muuda
Ela enda elu
Nii hästi või halvasti kui oskad
Muidugi, lihtsam on ju teiste eest kosta
Ilma, et vaataksid enda ette
Teeksid endale teene
Kui hoiaksid eemale teistest
Hoiaksid endale arvamuse halva
Ja maailmast saakski parem paik
Kõik polekski nii külm ja kalk
elu
Jälle olen ma oma eluga jooksunud tupikusse.
ma ei näe enam kuskil väljapääsu.
Kõik on liiga kiiresti kohale jõudnud
kuid mina pole suutnud otsustada.
liiga palju sõltub nendest otsustest
Kas minna ära paremasse kooli
või jääda kokku enda sõpradega?
Kas kolida siit ära
või jääda siia külasse?
Ükski varient ei tundu enam hea.
Kas ma suudan leida uued sõbrad
või jään igavesti vanu igatsema?
Sel hetkel tahaks väga näha ette tulevikku,
et teha õige otsus,
kuid kahjuks see ei ole võimalik
ja ma pean tegema otsuse ainult enda ja sõprade toel.
Otsustam .....
Sa oled mu kõik
Milleks öelda „mu kuu, päike ja tähed“
Kui sa ainult tuled ning siis taas lähed
Valu sa jätad mulle minnes
Paraneb see ainult tagasi tulles
Nii pikad tunduvad need päevad,
Mil taaskord sind näen ma.
Ilma sinuta ei ole mul rahu,
Peale sinu miski pähe mahu.
Kui su käte vahel lõpuks olen,
Ei tundu ükski ilm liialt kole.
Ma vajan sind, ei kedagi muud
Pole vaja taevast tähti ega kuud.
Kõik head sõnad on justkui loodud sulle,
Kui sa vaid igavesti kuuluks mulle.
Ükski vahend pole liiga palju,
Et hoida sind mu kõrval kui kalju.
Sa oled mu kõik ja rohkemgi .....
Ehk keegi saaks mind ära viia?
Igal pool, kus ma ei viibiks,
igal pool mul ees on piirid.
Lükatakse paremale, kuigi vasemale tahaks,
ma ei tohi ju seda panna pahaks.
Jälgitakse iga mu sammu,
vabadust pole tundnud ma ammu.
Paljutki ma tahaks öelda,
kuid enam pole mahti mõelda.
Vaatan ringi enda ümber,
miks ometi on kõik nii sünge?
Kas inimkonnana oleme jõudnud siia?
Ehk keegi saaks mind ära viia?