Sõnale parem leiti 561 luuletust
Sõber tuleb külla
Sõber tuleb külla –
kohvi on veel soe.
Sõber tuleb külla,
päevi eal ei loe.
Sõber tuleb külla
juttu ajatama…
Sõber tuleb külla
elust pajatama.
Sõber tuleb külla,
lapsed ümber ilma.
Sõber tuleb külla,
vaatab otse silma.
Sõber tuleb külla,
nagu oleks mina.
Sõber tuleb külla,
pilgus taevasina.
Sõber tuleb külla,
tähtis pole nimi…
Sõber tuleb külla,
tunneb paremini.
Sõber tuleb külla –
alati saab mahti.
Sõber tuleb külla,
hoiab hinge lahti.
Sõber tuleb külla,
ikka süda soe.
Sõber tuleb külla –
toob kaasa elutoe.
(P .....
Hinge tõmme
Hingetõmbamisega
paremaks kõik teed,
vulkaanipursked peatad,
aktiveerid veed…
Rattasõidul rummud
jooksvalt trimmi pumpad,
kergel põdrasammul
elust läbi sumpad...
Lepatriinud lehekõrtel
ülespoole aitad,
pimedusse eksinutel
selge raja näitad…
Kust sa tulid?
Ma ei tea…
Aga ükskord sinna
tahaks mängu lõppedes
sinuga koos minna.
/Mari*Uri/
Retsept
Retsepti järgi rassimine
pole minu ala –
siilil udus mässamine
parem maiuspala.
Suvaliselt ritta laon
eri jahukotid,
pudrunuiaga siis taon
seina naelad-potid.
Maitsetaimed riputan
lambikupli külge,
purgisilte puhastan,
kasutades sülge.
Toidud kokku segunevad
ime läbi kapist –
tuleb välja, polegi
ma tehtud ainult papist!
Pliidilt-pajast aurumas on
kütkestavad lõhnad:
nii pole iial nälga jäänd
ka külalised kõhnad…
Retsepti järgi rassimine
pole minu ala.
Konservikoti tassimine –
vilets spordiala!
/Mari*Uri/
Armas rahvas
Armas rahvas, kes te kord hallidel aegadel tulite ja hakkasite seda pisikest platsi koduks kutsuma; kes te hingate sedasama Läänemere õhku; kes te olete oma vanemaid siiasamma matnud; kes te laulate pulmalauas "Õllepruulijat" ja karjute 'kibe!'
Armas rahvas, kes te saite vaikuse poolt lahku viidud ja laulude poolt taas ühendatud; kes te olete oma lapsi siin magama hällitanud, kooliteele viibanud ja paarigi pannud, et see maa saaks jätkuda;
Armas rahvas, kes te olete mure halli koorma all küüru vajunud; alatisest olematu raha lugemisest silmad aukus ja vesised; kes .....
Igatsus silmis
Igatsus silmis, sind ma vaatan,
tunnen hinges, kas sa mind ootad?
Kehasoojus poeb tasapisi hinge,
parem sulen silmad sest mõtetes pinged.
Millal sa tuled ja hoiad mul käest,
ütle palun, millal sind näen?
Millal sa tuled ja kallistad mind,
seda nii väga ihkab mu hing.
Tahan olla sulle, nii kuis oskan
nii kaua on oodata,
ei tea kas jaksan...
Millal meil on ärgata hea,
millal, sellele vastust ei tea.
Millal, millal...nii see vist jääb...
Jänese buugi-vuugi
Jänes hüppas kõigest väest
Peenras rivis porgandite väed
Tšillis, nillis, aru kadus käest
Parem porgand, kui tühjad käed
sirts särts, buugi vuugi,
jänes pani porksi tuuri
plirts, plärts, flipp flopp
jänkul ees oli kopp,
Bussijänes varjus kõigest väest
Polnud piletit, vaid tühjad käed
tuli kontrolör ja siht kadus käest
Tuhat-nelja tegid jalad, käed
sirts särts, buugi vuugi,
jänes tegi puhta vuugi
plirts, plärts, flipp flopp
jänkul ees oli kopp,
Elektrijänes siblib kõigest väest
särgil särab kuldne number üks
võimalusi, võite ei ta las .....
Kirg kustub
Kirg,
see lõõmab läbi jääst,
Peagi
jääb järgi vaid tuhk.
Tuul
nii vaikselt puhub selle käest.
Peas
on justkui mingi muhk,
See
katsudes teeb kergelt valu.
Detailid,
need peagi kustuvad
Ja üksikasjad,
need enam märkimist ei talu.
Kui teiste
ja enda veenmised kõik luhtuvad,
siis ikka loodad,
et ühel päeval keegi teeb su paremaks.
Kuid lõpuks
mõte-lootus ise muutub üha vaiksemaks.
Mis on minust saanud?...
Poolsurnud olend, põlvili maas
palumas maailmalt halastust
peeglis näen põlatud koletist taas
käitun iseendaga alatult
Vihkan oma hinge ja nägu
ei suuda seletada oma tundeid
Kardan iga minevikus tehtud tegu
Ei iial andesta ma endale neid
Mu sees keevad kurbus ja viha
hirm inimeste eest mind saadab
Tahan peksta oma enda surnukeha
ja vaadata, kuidas see veritseb
Kurbus on mu kaaslane, mu elu
ta on alati seal, kus mina olen
olen kõigest ta tühine mängulelu
mu väärusetu hing tühjuses põleb
aastaid on ta mul pidevalt järgnenud
tema nägu ei taha enam näha ma!
.....
Vurr
Pöörleb vurr,
pöörleb, pöörleb.
Läbi aegade,
pöörleb, pöörleb.
Jäädes samaks,
pööreldes, pööreldes.
See saanud vist tavaks,
pöörlemine, pöörlemine.
Kuid seda muuta tahaks,
pöörlemist, pöörlemist.
Kahjuks sind tembeldatakse pahaks,
pööraja, pööraja.
Nõnda jääbki ta tavaks,
pöörlemine, pöörlemine.
Parem oleks, et ei halaks.
KUIDAS KÜLL...
KUIDAS KÜLL SAAB HOIDA JA KALLIKS PIDADA
JÄRGMISEL HETKEL OTSEKUI VIHATA
PEITA MAAILMA EEST OMA VALU
KALLATA SEE KAELA SELLELE
KES SEDA KÕIGE PAREMINI TAJUB...
KUIDAS KÜLL UNUNEVAD HETKED
NAERUSED SILMAD, ÜHISED RETKED
KALLISTUST OOTAVAD SOOJAD KÄED
JUSTKUI PIME, ENAM MISKIT EI NÄE
ÄRGATA MÕTTEGA, ET MIND VAJA ENAM POLE
JUSTKUI KÕIK OLEKS OLNUD NII VALE...
...VÕTAN JA HOIAN SIIS ISE NEID HETKI
PANEN SÜDAMESSE KETTI
VAATAN JA MÕTISKLEN ELU ÜLE
MÕNIKORD OLI JU NII VÄGA TORE
OLE SIIS NII NAGU TAHAD
NII NAGU SA SEDA NIIVÄGA SOOVID
KÜLLAP SA TEAD, MIS SULLE ON .....
Keelitaja valelik
Topeltstandardid, oo topeltstandardid,
te toote mu päeva päikese!
Inimesed pole ausad, nad on jõhkardid,
kes annavad lootuse väikese.
Milleks väita, et oled parem kui kohalik 'hoor',
kelle välimus odav ja sõnad teravad.
Sa pole muud kui illusiooni koor,
mille kuratlikud silmad vastu säravad.
Ja lisaks see mesine jutt,
mis iga töömesilas õiele meelitab,
Ei,ma pole kade, kui siis ainult sutt,
sest tema ju endale parema saagi keelitab.
Soojus.
Need üksikud read,
need read on nii üksi.
Ma valvan su und
õues ei saja veel lund.
Kuulan muusikat,
mitte just kõige paremat.
Tea, et kui mind vajad,
olen su selja taga!
Sügis viib kaasa oma kargusega
ja lehed langevad puult.
Külm oma valge valgusega
ei luba meil paotada suud.
kuid siiski,
tahan ma karjuda.
sõnade taha varjuda.
Tahan olla pahane- ei suuda,
kui sa ennast ei muuda!
Oh kallis miks lahkuda tahad?
Jätta leina endast maha.
Sügis on kole ja must,
ta südamest leiad ainult pahandust.
Süüta lõke oma hinges,
põleta kõik pinged.
Vaid üks päev, .....
Soovitus
Tahan sind vaadata,
kuid kardan sind kaotada.
Tahan sulle andestada
ja südant sellest kohast kangestada.
Sa armastad mind - ma tean,
kuid maha jätma ma su pean.
Ma ei armasta sind
ning see teeb kurvaks mind.
Ma tahan sind õnnelikuks teha
ja puudutada vaikselt sinu keha.
Sa oled rohkemat väärt kui mina
seda ütleb ka minu suur nina.
Tahan, et sa unustaksid mind
nii ütleb ka minu rind.
Nii on parem sulle,
kuigi tegid rõõmu mulle.
Meelespidaja
Sa mõtlesid taas mulle
ja helistasid, mil ma seda vajasin.
Ma rääkisin igatsusest sulle,
aga telefon liialt kajas.
Sa ei saanud küll kaua rääkida
ega igatsusest kõnelda.
Ma igatsen sind,
kuid on parem, kui ma ei näe sind.
Tahan jõuda selgusele,
panna punkt suudlus pelgusele.
Olla ja armastada
ning suhtumist karmistada.
Meie õhtu oli meeldejääv
ja ka järgmine päev.
Sa jälle lahkusid kaugele
ja ka pisar langes mu palgele.
Surmaunistused
Tahan olla surnud,
et oleks mind juba murdnud.
Tahan lõpetada piinad
ja tuua lauale peo viinad.
Kõik vihkavad mind,
kui mina armastan neid.
Ma armastan kõiki,
kuid vedelen nüüd põiki.
Tahan mürki juua
või hoopis ennast üles puua.
Olla üleval taeva serval,
või surnult teepervel.
Tean, et kõikidel oleks parem,
kui minust oleks alles vaid varem.
Oleks ma tulnud selle peale varem,
oleks kõigil praegu juba parem.