Sõnale parm leiti 31 luuletust (pop)
Sünnipäev
Minu kallis,
minu kullast kallim kallis.
Sind palun,
minu hõbedast läikivam kallis.
Minu ilusaim,
minu särav, mulle armsaim arm.
Aastaid sind hoida proovinud,
ja aastaid sind hoian veel.
Aga palun, ära ole nagu vana parm
ega kaani nii palju viina.
Hoia veidi tagasi,
ära pohmakaga ennast piina!
Kokatädi Laul
Mu pärmitaigen kerkib üle ääre
Ja üle linna tuntud mu pelmeenid
Viib keele alla kreemjas leivamääre
Mu kringel, koogid ja mu keedukreemid
Kokatädi – kokatädi
Kokkan kasvõi päevaläbi
Soola lisan õige pisut
Ja siis soovin teil head isu
Ei valmi kuubikust ei puljong ega kaste
Ei valmistoiduletist tule salat
e-aineid pole vaja meie lastel
ma õpetan neid sööma iga kala
Ka minu puhul kehtib tuntud väide
et armastus käib ikka kõhu kaudu
toit pole mitte pelgalt kõhutäide
nii püüdlikult ei kataks siis me laudu
Kui pidupäev, siis kasvõi kümme .....
Sügisele
Pärlendavad vihmapisarad
Pihlapuu punavail kobarail
See on sügise kingitus
Päikesekuld jalge all
Pilvesäbrud pea kohal
Sügis ma ei armastanud sind varem
Aga täna ma armastan
Täna imetlen sinu heldeid käsi
Peidad lehtede vahele kuldrenette
Riputad pliidi kohale piparmünti
Kööki tood sooja moosi lõhna
Ja kaminasse õdusalt praksuvad tulekeeled
Tagasi kodukollete ette
Kutsud väsinud rändajad suveteilt
Sa oled suur võlur
Kord naeratad ara päikesekiirena
Paitades viljade punapõski
Kord sajad puhta veena
Poristele treppidele
Ja koputad oma kurba meloodiat aknaile .....
Pihtimus
Esimesed katsetused
põletasin ära –
ma ei ole ometi
nii nõrk ja tundeline…
Olen parem neljajalgne
(jooksen kiirelt ära),
läbipaistev, keeletu
ja kana-värvipime.
Aga värvilisteks jäid mu
unefilmivõtted,
nelja ilmakaarde milles
laulsid inglivoorid…
Parmudena jälitasid
maha maetud mõtted,
elu tuleriida katsed,
keeva vere proovid.
Nii et palun ära hoia
jutu vastu vimma,
kui pihin oma žestivaese
äpardunud loo…
Värsid, mille neelasin,
mind muidu veavad vinna
ja seda köit ma üle piiri
võiduni ei too...
/Mari*Uri/
eks
pool päeva pingutad
siis oled
nagu laip
ei liigu emm ei enn
ei pee ei pea
va raip
ei koti seks
ei peks
ei kaine ega
parm
oh kunas aitaks
mälu-multipleks
eks
siis alles juhtuks
hirm ja vast
ka arm
siis vedeleda saaks ka
ratastoolis
ei istuks iial
koolis
ega roolis
siis alles tuleks meelde
vana uni
et elama
peab
surma tulekuni
Sanya
Lugupeetavuse Lõks (3)
või enne uut valget,kogub oma mõtte terad salve,
Tulistab kaootiliselt, kui seisad trepilvõrdsel astmel,
Võite kõik arvata, kes esimesena langes
Loll! Sul pole mõtet kanda targa maske,
kullast teed vaske, tagasi hoidlikus paljastab ande,
kui soolapuhujate tuulest tõusedki lendu,
kahe jalaga maandu maale, füüsiline reaalsus vaid,
persse su esoteeriline tähelepanu vajadus sündroom
kaldkriips psühiootilised näitlejad teesklemas maage,
et üritavad veristada sind uhhaa jaoks kui lamba talle,
kandmata arvamusi, filtreid, malle, läbi mille teha nägu,
et polda üldse ahn .....
pinisev parm
vahepeal on kius
istuda järve ääres
ja lürpida head õlut
nagu pomps
kes käis viienda õlle järel
ja tunda
et midagi pole su õlul
kedagi ei huvita
kas oled täis
või poolik
sest nad vaevu vaatavad sind
sest sa oled mittekeegi
või kui oledki
siis vaid pinisev parm
Elust Tähtsamad Värvilised Paberid
Kokku pakin, kui lahti lahmin, labakäega litsikas,
nii, et kõrvades vilistas, vihast higistaks, pigistaks;
punasest näost viimsed häälikud; pälvinult;
taevaliku raevu, hüsteerilise naeru, irv hammas hobu;
kes ei saa nüüd kaeru,hoopis terve laengu-vaenu,
agresiivsus mis mind pigem paelub;kui kogu su võltssss...
Könn, viska tikud käest; mängid bensiiniga;
saad kõrvetada; sa ei oska sihtida; molotove;
nahhui su mäss; selle tõttu ei pruugi tulla ju hommne;
Anarhist; kapitalist; vana vitt- Ekonomist; sama deep;
Kui parm immutamas abieluvoodil madratsit;
Alla enamik meis .....
Pool pätt
Vahi kretiini; Närviliselt imeb koni; nii, et juba jooksevad tiitrid;
Läbi põlenud; mõtte lennu nõmedus; isalik kaardikepi õpetus;
pikki sõrmi; jämedast armujuurest mokk on lõhki; pane põkki;
risti ja põiki; selle kolba lööme mõlki; jommis lirva täis sõlmi;
enda arvates vaatab otse;tegelt täitsa kõõrdi; raske hõõrdumine;
kostub sealt kust ukse vahelt imendub tihe; suitsu vine;
turumuti sündroom kellel ammu enam pole neitsi kile; halb
ja libe nagu laste vorst; rappub volt; raske morsk;
Nii, et all lämbub jorss; Pange jooksu; printsessist sai osside boss;
poole t .....
metsamajake
põgeneme eemale nädalavahetuseks linnakärast
kaugele vihmastest ja sombustest sügisilmadest
pakime kohvrid... sõidame kaugele siit ära
pimeduses helkimas vaid autotulede silmad.
pool tunnikest jäänud kui tuleb keerata
tuttav on see liivast auklik teerajake
rohtu kasvanud läbi metsa looklev rada
üle künka.. juba paistab armas majake.
avades ukse tungib ninna hubane lõhn
nurgas seisab väikene kollane pliit
soojaks muutub seda küttes toas õhk
prõksub südantliigutavalt elus tuli.
valmistad tassi aurava piparmünditee
voodisse kerra teki alla poed pärast
ka .....
rada
veab välja see rada mis sohu viind ajas
sammal jalgeall kindel ja paistmas on kallas
puid teele jääb vähem
juba paistavad tähed
mōned parmud veel kallal, kuid neidki on vähem
väge täis käed kui head kannad tulles
südames kergus ja hing ärkab unest
vooruse väel pungad sirguvad puudeks
päev päevalt minnes ja kōik muutub uueks
Kopikad ja tühjad pudelid
Oli kord aeg mil silmad avasin;
nüüd aga vaadates tagasi;
enamiku aja olin pilves ja magasin;
kõigest kõike teadjana arvasin;
kuid olin nagu kõik teised; parasiit;
Endiselt häbematult alasti madratsil;
Ehk pole miski väga muutunud;
Ehk see parasiitlus on juurdunud;
Nüüd vähemalt olen jultunum;
Ütlen julgelt välja mis juhtunud;
Enam lohutavat ega ikka ei uskunud;
Pigem vibutan näpuga ja tähtsusetut tähtsustan;
Kui mulle midagi ei meeldi; siis võib alata märul ka;
Kahju, et pole päris Schwartz, Vang Tamme;Staloone;
Vaid kalts Lamp parm sajandist ime punni jalas ba .....
Sõja 34. päev
ma ikka veel ei saa aru
mis sunnib meid hakkama
tapma oma vendi
kuidas muutuvad äkki
sellisteks hing ja süda
me terane aru
mitte hullunud peas
oh hoia mind ema
Presidendi käsklus
seersandi sõim
iga ülemuse võim
sõduri elu ja surma üle
ja sellest piisabki pühaks sõjaks
oh hoia mind ema
hoia mind ema
*
nii nagu tubaka suitsetajad
on aetud kohvikutest ja
kontoritest tänavale
olen minagi ajas olemiseks
otsinud endale luule jaoks ruumi
enamasti olen seal üksi
harva eksib sinna ära
mõni parm õlle jaoks
küsima rah .....
Ta tiirleb minu ümber...
Ta tiirleb minu ümber,
õhk ärevusest paks,
minu peale langeb,
kostub hele laks,
eemaldub ta kiirelt,
kuid ei jonni jäta,
taas mu ümber tiirleb,
ei suuda jääda vakka
kuni tuleb taas,
õhk see vaikseks jäi,
minu kaela peal
ta lõpuks surma sai,
olles ise süüdi,
see sumiseja parm,
kes hammustada püüdis
ja nii ta põrmuks sai...
- Tarmo Selter -
Kakaost sõltuvuses
Poisist saati mäletan
kuidas oli kakao kohvi eest mulle
ning vaevalt oletan
et vahetaks ära uuele maitsele;
see soojus ja mekk
kodus tassi tõstan
katab meeli nagu tekk
või seda tanklast ostan;
ja isegi, kui seal kallis
on piparmündiga lemmik
meel igas hinnas sallis
õdus õhtu ja värske hommik;
iga kord, kui sain šokolaadi
olen kakaost sõltuvuses
iga kiiks enda laadi
on kohta parimas mälestuses