Sõnale peegel leiti 212 luuletust
Marjane
marjane oli see tüdruk
kes mind vaatas
kaugelt silmad leekimas
marjane oli see tüdruk
kes mulle vastu peegeldas
selgest järveveest
ootusärevusest pihud niiskunud
soovis puperdavat südant
kargel veel loputada
marjane on see suvi
mis tuleb kui äiksevihm
su õuele
kui jooksed paljajalu
lauda eest tuppa
räästa alla ootele
tule veel, tule veel
tule veel ja oota
oota mind ka
ja oleme koos
Sa olemises alles oleks
Sind kõikjalt taeva alt
igatsus otsima hakkas
see ööselgi ei lakka
muud endale ei enam soovi
Sa alles oleks ilmas
nagu valgus hommikul
mis päeva tuleb
tõuseb üles öö kui
tema järel ukse suleb
Sa olemises alles oleks
nagu mais lehtiv mets
päikse käes küntud põld
pilvi peegeldav järv
lõhki läinud pungades
teeäärne leeder
õites kuldkollane paju
vihma sajus
hing kuulab
kuidas sellest kergelt
sisse ja välja hingan
millestki pole elus
jäänud päriselt ilma
mis siis et vahel
kurvad on mu silmad
Inimelu keerdkäigud (osa 1)
Sinu tuules ei saa ma võrsuda
isegi kui Kuu valgustab rada
Sina tahad ja vajad eraklikku rada
ja ma lihtsalt lohisen järgi
nagu vana tuttav lelu
mängukastist
Ma ei tea, miks
ma olen loodud Maa ja Taeva vahendajaks
inimeste abistajaks
vahelüliks mõistmise ja tunnetuse vahel
aitamaks leida inimestel kuldteed
nii elu kui ka surma vahel
Ma vaatan Sind ja Su lõputuid otsinguid
Su soovi olla ja minna ja kaduda eksistensi,
millisel ajal sai Sulle elu nii valusaks,
et ainult siit äramineku soov -
kas läbi tablettide või läbi süvameditatsiooni -
sai Sinu jaoks võimalik .....
Ma Vaikselt
Ma vaikselt
Üsna vaikselt
Toetun tagaseinale
On vaibunud hõiked
Ning paikseks
Olen jäänud ajaveerele
Vahel mõned ümberpõiked
On kimbutanud vaimurahu
Pole lugu sellest suurt
Ei oma jalgealust õõnsaks tahu
Nii tasane on meel
Igatsemas meeletusi
Keegi järgneb mulle teel
Kuid näen
Vaid enda peegeldusi
16.03.2023; 02.07
Karvutu munand
Läksin jalutama päikseloojangul
järsku muutusin nihilofoobikuks
see õõvastav pilt mäekingul
kiilakas on minu hirmuks;
peegeldas päike pöetult kuklalt
nagu klaaskuul kaela otsas
paljas inetus mõjus pimestavalt
kui karvutu munand vastu tatsas;
oh ei, me peame ju ära keelama
raseerimisaparaatide vabaduse
ja uue seaduse paigaldama
et ära lõpetada selle inetuse;
olla kiilakas on olla tont
nagu Auswitchi vang või neonats
kelle välimusel vaja teha remont
et inimese moodi oleks see mats
Musta vee jänes
Mil välismaal kostuvad paugud
tehakse püssiga augud
kalender, mis aasiast
kuulutas uue looma aastast;
nägin pilti tantsiast
kes võtnud kostüümi seljast
tiigriaasta lahkumisel
olnud kaootiline päev sel;
aga meil vahet pole
selline inetus näärikuus ei ole
eelmine laupäev väikses Eestis
aega noor mees vee ääres veetis;
jää sisse on tehtud auk
ja siis kostub pauk
peegelpildis pentagramm särab
mille all portaal kärab;
väljub 2 pika kõrvaga
sale naine oma iluga
kelle küljes maagilised võrud/paelad
kätel/jalgadel küljes kinni kindlad;
mille Hiina .....
tankasid triiki täis klaas
loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii kuid nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
kui Sa mind suudleks
hing avaneks luulele
õieks muutuks me
palavikus huultel arm
kaoks päevast sootuks aeg karm
tsüklist „Poisiiga“
kaks sina täna
mu päevas üks ülal ja
teine järve vees
nii sügav puhas ulbib
õhtuni meel nende sees
*
Õhtust järve vaadates
järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees
*
koltuva kase
otsas vares kraaksatas
uuesti vaikus
harv nukk .....
Silmad
Silmadesse sügavuti vaata vahel teisel,
nõnda tema hingepeeglit seal Sa näha võid veel,
saad siis teada, kel´ on tõesti hell ja lahke hing
või kes tõesti salamisi vihata võib Sind.
Silmadest Sa leida võid ka rõõmu, õnne, sära,
mida segi ajada võid päikesega täna,
luues armastust ja soojust, hellust südameisse,
ajades kõik pilved ära, tuues erksust hetkedesse.
Silmadega armastada vahel võib ju rohkem,
elu ilu, armastust veel enda ümber nähkem,
vahel mõne sõnaga veel headust lisa juurde,
mis mõnele on väike hetk, see teisele on suurem.
- Tarmo Selter .....
Sügis on turtsakas teismeline
Sügis on turtsakas teismeline
Kord on ta särav kui armunud naine
Pillub värve siia sinna
Ärgitab päikest laiemalt naeratama
Mõned linnudki laulma meelitab
Meri peegeldab ta sillerdavat õnne
Siis ühtäkki purskab lohutamatult nutma
Ulub kui üksik armuvalus hunt
Ja päike peidab ennast pilveteki taha
Kartes sekkuda
Tuul püüab lohutavalt leelotada
Kuid asjatult ja vaikib peagi.
Siis on ta jällegi osavõtmatult hall
Ei ühtki emotsiooni kivisel palgel
Värvid on järsku unund
Korra kuuled vihmakrabinat katusel
Peagi vaibub
Ja taas on jäine mask ta näos
On see .....
Motell
Mongoolia räsitud motellides
valgus lööb värvendavaid sälke
läbi Su näo ja juuste
joostes lagunenud majade vahel
kaheldes oma olemasolus ja pärimuslikkuses
Kes Sa oled ja kuhu Sa tuled?
Kas koos pagasiga?
Kelleks Sulle on mind vaja?
Üheskoos sobrades värviliste kommide sahtlis
lagunenud poeukse akna peegeldusest
näen Su naeratust
Oleme õiges kohas
Õigel ajal
Pommi plahvatus
Haavatud näod ja valud
kavatsused, mis viivad rohkemgi kui hingemusta
mis, löristub paberile
Mõtisklus oktoobrikuu hommikul
Peegelsiledas vees kaselehtede kuld
ja karges oktoobrikuu hommikus
me süütame lõkketuld.
Lõppes suvi oma lokkavas ilus.
Hommik äratab maailma suurde.
Tunnen kätt veel, mis paitas ja silus.
Sügis nukrana aeda on vajund.
Täna taevas on hallimast hallim.
Ma üksindust teravalt tajun.
Kuigi kõrval on vennad ja õde,
ei suuda nad tühjust mu`s täita.
Ja see on mu valusaim tõde.
Morbiidne kutse
Noorus on meie ilu ja lolluse aeg
tead, millega riskid, mida maha magad
jõuab kätte ka sinu üleminekuaeg
kus igavest rahu vajad;
nii uus põlvkond saab ka oma vitsad
kunagi millest nad sinult õppinud pole
võtted, teadused ja müüdid vanad
mõni neist alati eriti kole;
haarab noormees raamatukogust
musta raamatu loitsust ja taagi
selle entsüklopeediaga saab murda seadust
ja võib kõike oodata kaagist;
võtad oma sõbrad kaasa kalmistule
kaasas viina, suitsu, savi ja värve
tehakse trikke rahututele vaimudele
ja et rikkuda hauarahu närve;
nekromaania ere valgus
.....
¤
Kui kaovad imetlejad ja klaköörid,
siis tuhmub sädelev karjääripeegel.
Julmrünnakul reaalsus nagu puuma
sul rapsab pihust juhtimisenöörid.
Veel kehtimas on igivana reegel,
et hiilgvel kestal sees ei ole tuuma.
Suur võsavikat niidab. Lõikjalt lööb
neid võsundeid, kel päikselt pöörat pale.
Kes pugend pakku võimupiiri varju,
jääb vormituks ja sültjaks kui amööb.
Ning esiplaanil laiab väär ja vale,
mis sest, et MINA sellega ei harju.
Ühe koera elu
Nagu kaks õnnelikku koera
teineteise poole jooksmas
unistamas taaskohtumiste lõhnadest
Armasta mind nii,, et poleks valus
isegi kui täna suren,
tean, et saate hakkama ja
maailm toimib edukalt
ka ilma minuta
Kutsikataevas üksinda
oma meresiniste silmadega
Emajõe ilu peegeldumas
Igatsus Hinge Koju
Igatsus puudutusest, mis
kustutavad Toomemäele kappamise vaeva
Armasta mind nagu tasast merd
stabiilselt ja lõhkumisteta
ilma sisemise sunnita
loomulikult
Suur ja väike
Sa oled väikesena olnud suur,
kuid samas suurena nii väike,
Sinust järgi jäänud ajastu,
võttes vastu, mida elult said veel.
Olles hingelt suur ja ilus,
ei loe, mida näidata Sa tahad,
ühel hetkel ikka peegeldumas Sinus
kõik, mis elu toonud Sulle ajas..
- Tarmo Selter -
2022
Kui oled haiget teinud teisel
Kui oled haiget teinud teisel
ja susanud mürgisel noolel sa,
siis olla halb on su enda hingel
ja rahu raske leida.
Kas tõesti hea on valada
oma viha võõra selga.?
Kas tunne on siis mõnusam,
kui laadid viha teise peal?
Kui sul solvangutest küllalt saab,
siis seisa peegli ette.
Vaata, kas näed tõde seal
või on see meelepete.
Peegelpilt ei valeta,
ta hääletu ja tumm,
kuid mõtteid sinus...
äratab ta küll.
Pärast olla on nii hea,
kui leidsid enda hinges vea.
Nüüd võikski õnnel hõisata
ja rõõmsat meelt jagada!
Tänapäevane
Ahnus lehvitab tumedaid tiibu,
lahtub kiratsev tõemuinasjutt.
Valelimukas tihedalt liibub,
südant läbib liimligane jutt.
Muutuv siseilm ei tunne häbi.
Hingeprillide peegelklaasist
korraks kiirena sähvatab läbi
mõte tabude välkmiraažist.
Kustub tõelisus hulluseuimaks-
lekib tundeid sünk kurjuselaev...
Uppuv lootustäpp plingib end tuimaks...
rinnus pilgeni mürgiveekaev...