Sõnale peegeldus leiti 42 luuletust
Selge peegeldus
selge tugev ja aus peegeldamine
suudab teha peeglisse vaatamise nii tõeseks,
et isegi küünlaleek ei värele
kui autentsus lööb esile
ja kui vähe on inimesi,
kes tänapäeval veel avatud südamega
haavatud olekus suudavad tunnistada oma vigu
mitte käia süüdlasi otsimas
või nendele näpuga vibutamas
need, kes su vabandusi ei talu
need ei suuda ka ennast välja vabandada
nende jaoks on elu kui tippsport
kus iga kukkumine on kui paanikaosakond
kuhu kindlasti sattuda ei tahaks
konstruktiivsel kriitikal on alus
ja on alati võimalik ennast muuta,
seni kuni hindad ja l .....
Peegeldus
Ma vaatasin sulle silma
ja uppusin rohelusse
järsku kesk talveilma
tundsin soojust, mis tungis mu sisse
naerukurrud su silmade ümber
ja suudluseks avatud suu
kesköölgi olen täiesti virge
kuuvalguses unustan muu
minust kadunud võõraste valu
pole hirmu homse ees
ma selle eest andeks ei palu,
sest täna oled sina just see,
kelle põues on kõrvetav päike,
kelle kätes on kallistav tuul,
kelle kõrval ma tundun nii väike,
kelle nime sosistab suu
Gailys
Ma Vaikselt
Ma vaikselt
Üsna vaikselt
Toetun tagaseinale
On vaibunud hõiked
Ning paikseks
Olen jäänud ajaveerele
Vahel mõned ümberpõiked
On kimbutanud vaimurahu
Pole lugu sellest suurt
Ei oma jalgealust õõnsaks tahu
Nii tasane on meel
Igatsemas meeletusi
Keegi järgneb mulle teel
Kuid näen
Vaid enda peegeldusi
16.03.2023; 02.07
Kolmekordselt
Sind ma näen kolmekordselt
Sind, su peegeldust ja su peegelduse peegeldust
Ennast kahekordselt
Oma peegeldust ja peegelduse varju
Sest iseennast ei näe ju keegi
Kuidas ta ka ei vaataks
Kui ma saaksin näha kord elus
Omaenese silmi
Kas ma taluks nende igavesti juurdlevat pilku,
Mis küsib, mida siin teen?
Kas ma suudaksin oma silmade küsimisele vastata?
Ehk ongi parem, et näen ennast vaid kahekordselt
Sest vaevalt ma kolmandat talukski
Kas kolmas sinagi talub?
Puudub
Ma mäletan kellegi teise mälestusi
Need ei kuulu ju mulle
Ma heietan kellegi teise lugu
See lugu ei räägi hoopiski minust minust
Minu enda elu on kuskil mujal
Kuskil teiste omade all
Kõik need elud on minu peas
Enda oma neist enam ei erista
Kellegi teise mõtlemisi mõtlen
Kellegi teise sõitlemisi sõitlen
Mingid teised elavad mu peas
Ma näen peeglist kedagi teist
Mu silmis peegeldub teiste valu
Ma räägin kellegi teise juttu
Kes ma ise olen teiste kõrval?
Mis minus on üldse mina?
Kalake
Olen olnud siin,
kuid mitte nii.
Olnud sinuga,
kuid mitte alati.
Lipsab võrgusilmast
läbi kalake -
kukub kogemata
nina ette palake.
Oh neid sillerdusi,
värve säravaid
peegeldumas mööda
vete tänavaid!
Olen olnud siin,
kuid üldse mitte nii...
Veteks pisaraid
ma nutsin
kunagi....
/Mari*Uri/
unistuste isa
isa
oled kui kuu
mis peegeldab päikest
kuigi on pime
oled kui puu
mis kätel kannab
suurt ja väikest
hoiab oma ja võõrast
tundmata nime
sa oled kui kalju
mis kaugelt paistab
nii vägev ja võimas
kuid lähedalt
armas
ja justnagu tuul
mis hoolega pühib kõik lehed
sügisekuul -
kojamees varmas
isa
tänan - tänan ning
palun sind täna
hoia end
kuni saan suureks
siis olla võid lisaks
kui vanem
mu vend
Sanya
Peegeldused
Peegeldused vees ja hinges,
virvendused ees.
Aastatuhandete ringe
keegi kuskil teeb.
Seisame me seas või üksi,
vahet pole sellel...
Teame, vastust anda tuleb
kahtlematult kellel.
Läbi une imelise
kaotusi ja leina
siiski tunda tuleb vahel,
armsaid teispool seina...
Olgu sees või olgu väljas -
valgus, vaikus, valu
ongi need, mis valmis seavad
meie elutalu.
/Mari*Uri/
Ma armastasin tartlast
Kui Tammsaare kirjutas "Ma armastan sakslast",
siis mina ütlen, et täna ma armastan tartlast!
Ei sa ei mõista, ma armastan sind ju ka aga täna
täna...ma armastan kõiki...ma armastan kõike!
Sa ei saa aru! Ma pole kõigile! Ma olegi kõik!
Peegeldus sinust ja temast ja neist kõigist!
Aga sina ei saa aru, sina tahad ühte ja tõelist,
Sa tahad olla Päike, kõik või ei midagi!
Minu süda ja hing kuuluvad aga kõigile!
Aga sina ei saa aru...
Mine siis üle betoonsilla ja vaata kõrgelt mu poole kui Kuu,
Kas nüüd tunned kuidas on olla mina?
Kas kõik pole mitte kaunis?
.....
Hetkes
Täna päike kõrgel taevas säras,
soojendades metsi, karjamaid,
varsti lehepungas oks see tänab,
loodus armastuses õitseda see võib,
luues päiksekiiri peegeldusest vetel,
jäätund' järvel, mis on sulamas,
täna see kõik toimumas vaid hetkes,
on kevad varsti meile saabumas.
- Tarmo Selter -
2024
Nõme olukord ***
alati kui viha ja vastikus kerib ülesse
ma küsin endalt
"Mille või kelle pärast ma tegelikult
pahane olen?"
See inimene, ei ole kunagi süüdi,
see on reaktsioon minus,
mis tekib, kui ma saan aru,
et inimese kihid lagunevad laiali
ja välja tuleb maskide alt päris olemus,
päris inimene, oma postiivsete ja negatiivsete omadustega
Mulle ei ole palju vaja
olen suhteliselt kardinaalne elus olnud
ma tegelikult ei kannata teiste vigu,
tunnistan
see peegeldab mind ennast hästi,
sest ma olen loomult perfektsionist
ja selle piitsa all ennast terve elu treeninud
sest kodust s .....
L o b a I
kust sina tunned minu vanaisa,
ja miks mina tean su vanaisa,
nimepidi -
ma lootsin igati, et mina ometi
seda ümbriku ei sulle ega talle edastama ei pea
see kõik muutub kuidagi liiga läbipõimunuks
või ongi see 5D millest räägivad
või oli see ammu juba nii
et ülikooli lõpuaktusele tuled
raamitud õlimaaliga minust
me ise lõime selle reaalsuse
nagu maatriksis
ja nüüd need teised,
korraldavad oma käitumist selle järgi
justnagu nad teaksid
ei julge sugupuud uurida,
äkki avastan midagi,
mis on liiga lähendane, et endale tunnistada
äkki sa oled hoopis mu ven .....
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
Kuu valguses
Sumedas suveöös
kukkumas on kägu,
kuu peegelduses vaatan Sinu nägu,
silmist leian ammu tehtud vigu,
huultelt otsin armusõnu.
Kuu peegelduses varju ei jää miskit,
valgus kumab tunnetel
südame peal,
kajana käo kukkumist kuuleb,
aastad jooksevad kõik reast.
Peegeldused (vanast kaustast)
rõhudes päikese tiirlemisele
saan viidata, et poisist on saanud mees,
kui ta on läbinud esimesed kaks kümnendit
läbitud tähendab jõuda elusana kolmega algavatesse aastatesse
kriitiline faas kui toimub ümberhindamine
tsükli lõppedes 27 ,28
paljud nii manala teed läinud
ära lase lapsepõlvel ja sellest tekkinud sõltuvusel enda eest rääkida
pole vaja
mineviku mäletamine on valikuline
mõni kujundab enda terve persona üles valedele
aga ka see on ellujäämisinstikt
kaitsemehhanism
vabandus
emotsionaalselt kättesaamatu
sa ei saa enam olla tulevikupoiss
.....