Sõnale pehmed leiti 34 luuletust
Armastus
Ta on kui kevad, nii kaunis,
nii habras kui kevadlill,
ta naeratus on kui päike särav,
ja hing kui puhas allikavesi on.
Ta hääles on armastust palju,
kõlab õrnalt kui ööbiku laul,
käed nii pehmed on ja hellad,
elujõudu silituses on.
Mõtlen Sinu peale mu armas,
Sinust kujutluspilt ees mul on.
Talvest saab kevad mu armas,
taas õitsele puhkeb siis rind.
Mu kaunis Sõbratar
Mu kaunis sõbratar…ma öösiti sind unes näen…
Ja vahest päevalgi on silme ees su habras naise kuju…
Ma oma kaela ümber köidaks sinu pehmed käed….
Ja võtaks omale su kurbuse ja tusatuju….
Ma vaataks pikalt otse sulle silma .
Üks pilk on kõnekam kui tühi sõnalend….
Ei taha kunagi ma jääda sinust ilma……
See pärast palun kallis…. hoia end…..
Ma tean ja tunnen Sinu valu
Tean, et naeratad mul läbi valu,
Sul süda on nii hea ja hell.
Koju saatsid mind läbi lumesaju,
silmis pisar kui kristall.
Külmavõetud olid pehmed lumehelbed,
väljas paukus pakasetaat.
Hinges pesitses ja hõõgus soojus,
tean, et valu kord otsa saab.
Nõme olukord ***
alati kui viha ja vastikus kerib ülesse
ma küsin endalt
"Mille või kelle pärast ma tegelikult
pahane olen?"
See inimene, ei ole kunagi süüdi,
see on reaktsioon minus,
mis tekib, kui ma saan aru,
et inimese kihid lagunevad laiali
ja välja tuleb maskide alt päris olemus,
päris inimene, oma postiivsete ja negatiivsete omadustega
Mulle ei ole palju vaja
olen suhteliselt kardinaalne elus olnud
ma tegelikult ei kannata teiste vigu,
tunnistan
see peegeldab mind ennast hästi,
sest ma olen loomult perfektsionist
ja selle piitsa all ennast terve elu treeninud
sest kodust s .....
Armas vanaema ja vanaisa
Vanaema, armas vanaema,
Sinu pehmed käed ja naeratus nii soe,
oled kallis mulle, armas vanaema,
Sulle sügisõhtuil ikka kaissu poen.
Vanaisa, armas vanaisa,
Sinu käre sõna, karedamad käed,
oled kallis mulle, armas vanaisa,
Sinuga koos traktoriga sõitma läen'.
Minu vanavanematel hea on olla,
sest me kõik ju armastame neid,
ikka rõõmuga saab jälle külla tulla,
mitte ainult mina, ikka õde ka ja vend.
- Tarmo Selter -
2023
Asju katsuda on lõbus
Asju katsuda on lõbus
kes ei nõustu, see ajukääbus
ei tähenda et käsi ühineb kõrgepingega
et jätta hüvasti vereringega;
või siis pista pea ahju
kui elu armas, tead et endast kahju
et käed valesse kohta lähevad
mil keha puudutada kõik tahavad;
väiksed näpud muudkui sügelevad
isegi kasvades, need ilma uurivad
küündida vaja üles ja alla
ikka uudishimu on valla;
meestel/naistel erinevad paugud
kui käsi üle käib, toimuvad ikka paugud
tillu - villu, ja auk karvakasukas
eriti pime koht on kõigil pärakas;
dušši all pole midagi häbeneda
koht kus pakt .....
Päikene
Sinu silmad
lahked, veendunud, kogenud
Sinu käed
nii pehmed ja hellad
Sinu huuled
kui kristallselge allikas
Sinu mõistus
mõistev ja sirge
Sinu süda
kui elupäästev lõke keset külmunud tühermaad
Sinu kallistus
peletab kurja
toob mind koju
viib igatsuse
olen Sinuga
Lord of the dance'le
Sinuga koos tahaks lennata sinna kus viivad tiivad sinna kus puhub lõunamaa tuul ja säravad kuldselt liivad.
Kõrgemal pilvedest lennates aina edasi minna tahaks lahkuminekud kurvad jääksid siis seljataha kaugele maha.
Maailma tahaks vaadata läbi särava klaasikillu aina võita ja mitte kaotada naerda pisarad tuhandeks killuks.
Sinuga koos tahaks hullata laintes ,mis mõnusalt pehmed.Vetehaldjad siis meie olla saaks juukseid ehtimas vetikaist ehted.
Sinuga koos tahaks tormata mööda teed ,mil ei olegi lõppu. Nagu hulkurid ilma varata,kel vaja vaid metsade õhku.
S .....
Tore on olla lumises metsas
Lumises metsas tore on olla,
valget lumevatti sajab taevast alla,
kuuskedel on paksud lumemütsid peas,
liikumatult seisavad ühes. reas.
Jänes silkab siia-sinna,
lumes raske on edasi minna,
hanged kõrged, pikk on tee,
toiduotsingud raskeks teeb.
Metskitsedel on pikad jalad,
suured silmad, säravad,
söögisõimed on nende päralt,
seal heinad pehmed, kohevad.
Kuuse tagant piilub karu,
tal ju koopas toiduvarud,
aga ikka luusib ringi,
uni pole mõtteski.
Metsamaailm on midagi muud,
metsas pole valu nii suurt,
alati tulen metsa rõõmuga,
hingerahu leidma otsima.
Sammud
Kuulen samme,vaikseid samme
on varahommikune tund.
Vihm, see pritsib akna peale,
mul ei olnud öösel und.
Tuul kolistab katuseräästas,
päike pole välja ilmundki.
Kuulen vaid samme lähenemas,
hirmust pole juttugi.
Kaevurakkel kiisu istub,
ei ole teinud sammugi.
Kiisu sammud on ju pehmed,
sina neid ei kuulegi.
Läidan tule pliidi alla,
kuulatan puude praksumist,
piilun aralt aknast välja,
ei ühtegi inimhingelist.
Kuulda on vaid tuttavaid samme,
mis lähenevad ja kaugenevad jälle.
Ainult taevas teab ja tuuled,
lahkunute rännuteid.
Sammud hingel ja mu meele .....
Tähetolm
Vahest ma hingan aeglaselt Sind
Hingesõõmude kaupa tunnete lõhnu
Vahest ma näen, kuidas sa vaatad mind
Märgates südames rõhku,
mis suureneb tuules, ning valgustub tules
ma olen sind meeltesse peitnud
et kunagi oleks need varjatud rajad
koos käies üles ka ka leitud.
Vahest ma mõtlen, kuis oleks su käed
Kas soojad või siidiselt pehmed?
Vahest ma mõtlen, kus teed mööda läed
Või oled sa magama heitnud?
Nii nagu sina, oled mu sära, tähetolm juustes ja suul
Ni nagu mina olen su päralt, kui koos vaatame KUUD
Nii nagu meie ei mäleta selgelt, kui olime viimas .....
Mõttelend
Õrn udu
kastene maas
liblikas rohukõrre peal
virvendus õhus
läbitungiv päikesekiir
soojus südame peal.
Pilved vatiselt pehmed
rändlinnud varakult teel
mõtteis neil järele hüüan
Head teed! Head teed! Head teed!
Loksumas sinine meri
üksik kajakas vahuharja peal
istub seal üksinda seni
kuni lainetus uhub ta sealt.
Rannaliival ei ühtegi jälge
jalajälge kaks
maha jätan seal
merekarbid haigutavad liival
neis kohina äratama pean.
Külmas
Pragisevad külmakanged sammud,
kargelt matab tuule ehe rõõsk.
Soojendavad inimhinge hirmud,
veel enam kuumab iha-armulõõsk.
Sädeleva lume puistes hõlmad
tõmban koomale, et pisut kaitsta end.
Ebalevalt sulged oma silmad,
et ei uputaks su mõistust tärkav ind.
Huuled tunduvad nii pehmed - veidi kuumad,
külm jäetud nukralt omapäi.
Tuul tormab-pühib kuskil eemal,
nii on või hoopis nõnda näib.
Armistav tuul
Adrenaliin minu jaoks kui noote tabasin:
Vanaviis; lõpetada kuuendas palatis: seinad
Pehmed kui naise rind; naljahammast siit ei leiia;
Eirav silmsidet; vestmas sisemiste kujutluste tulemi;
Õudus mis silmadelt une viind; kurjamid: suunasid;
Asja tuumani julgematta lahata; avaral avatud aknal;
Sisse murdmas vargana; seosest tehtud; neab mu une;
Tõus lendu; maandumast mandumisse keeldund;
Need neelud keerdus: sees tuld teeb tuul tundmata leebust;
Sisisev kahekeelsus; ühte meelsust polnd nad leidnud;
Peksmaks kildudeks: hirmudest; lidudes, kiindudes;
Ei liigu mees; ehk aevastasin s .....
naine
naine -
mis imeloom see küll on?
naine -
mitu kodu küll temal on?
kellele köögikatana toitu moorib
peretülide käigus sibulaid koorib
naine -
miks ta alatasa tal vaja nutta?
vajub "tervendavate" sõimude mutta
ja ei saa kehvade spa teenuste eest kurta
naine -
tema kannatusi kannab pesunöör
pisaraid ei kuivata silmist iföön
naine mõtleb
kellele end ma ülesse löön
mees elab füüsilises olekus tööl
kandes seksuaalvoorust püksivööl.
naine
kuidas ei märka et ta on alati naturaalselt ilus?
kuidas ei mõista me mõtlematute tegud .....