Sõnale pere leiti 446 luuletust (pop)
Tänutäht
Mõnikord on tunne mul,
et olen juba läinud...
Sest et nõnda pika tee
olen maha käinud.
Äsja oli juudi juubel,
nelikümmend neli,
õnnitlusi saatsid sõbrad,
tuttavad ja veli...
Kõige rohkem pakub aga
pinget minu pere:
olen andnud neile oma
eluloo ja vere -
nemad mulle unistusi,
lootusi ja usku,
mis ka ainult vaimuna
mu südamest ei kustu!
/Mari*Uri/
Jää hüvasti
Jää hüvasti, mu armas-kallis ema,
tean hästi, kuid ei enam tunne sind...
Ka lapsed kaotanud on vanaema -
jäi säraküünlast alles ainult ving.
Ei tea, miks peaksin hoidma norus pea
ja jagama neid kole-maotuid maid...
Ei tea, miks pole ma sul küllalt hea
ja miks peaks leinama ma elavaid?
Kas igatsen ma olematuid aegu,
kus tingimus ei katnud armastust?
Nii nagu näen ma seda pilti praegu:
ei ole tarvis kurba luuletust!
Teen ise valmis ahjusoojad kringlid,
peod pean ja oma peret kallistan -
ja kutsun külla kullasäras inglid
ning nende paistel rõõmus trallitan!
.....
Emadepäev
Minu armas ema;
see päev on sulle.
See päev pühendatud;
on ainult sulle.
Puhka ja lõõgastu;
ära muretse ega end vaeva.
Sulle me teeme vaba päeva;
anname sulle rahu.
See on sulle;
ainult sulle.
Sinu eest me teeme;
ära sinu tööd.
Olen ise peremees;
maja nüüd valvan.
Minu kool
Koolike on meil pisike ja hea,
koolist tarkust ma saan,
koolist koju tulles kiita siis saan,
tarkust täis on mul siis pea.
Eesti keeles mul on raske,
õpetaja meil on tragi,
pidevalt ta kannab tagi,
hommikuti pea on mul värske.
Tunnis meil on huvitav,
kuulame huviga iga sõna,
iga harjutus on puuritav.
Koolis on meil üks suur pere,
vahel vimkat viskame,
kooli elu on meil tore.
- Timo Stogov
Kevad sinilille sinises
Ei tea, miks armunud ma taas?
Vist kevad poeb juba põue.
Kuid lumi on ju maas
ja ilmadki ei kisu õue.
Külm näpistab vaikselt tagumikku,
näen lume alt kergelt külmunud lagendikku.
Linnud lendavad meie maale
ning lõõritavad tervele Eestimaale.
Lõõritades ehitava pesa
ja loovad tasapisi pere.
Varsti - varsti hakkab paistma kevadine kesa,
mis paneb poeedil ringi käima vere.
Pungad kikitavad peanuppe
ja varsti korjatakse tuppa nurmenukke.
Kevad sinilille sinises
ning esimene kärbeski juba pinises.
Siniliiliad ja astrid,
mis on kaunid kui delikatessid .....
Sõdur tuli koju
Olen kaugel,sõdin kodumaa eest,
hoolime,oleme kõik ühe mehe eest.
Ei nori,ülesse näitame vaprust,
pole aega,et näha kaklust.
Plahvatused ja surm,
kõik see väga kurb.
Ei ole hetke,mil oleksin siin valvel,
kas või paljajalu kraavis,talvel.
Ainult elus hoiab mõte see,
kodus ootab naine,tütreke.
Ema nutuselt,tule tagasi poju,
ei muud,tule lihtsalt koju.
Lahkun siit,tagasi vaatan,
oma käitumist,iseloomu taastan.
Jah pere,tagasi tulen,
selle verise mälestuse sügavustesse sulen.
Marko Vaima
Kes On meie ema?
Koristaja on me ema kraamib tube kraamib kööki.
Samal ajal kokk on tema kogu perele teeb sööki.
Ärkad vahel enne koitu märkad ema keedab toitu!
On meil virk ja väle ta.
Peale selle käib ta töölgi,aga kus ei mäleta.
Veel on ema õpetaja -
koos meil tähed selgeks saavad.
Ema arstki on, kui vaja -
ravib terveks muhud-haavad.
Kui me grippi jäime talvel,
istus öösitigi valvel ...
Ema õmblejaks on meile -
Uued pluusid temalt saime,
vanad puhtaks pesti eile -
ema oli pesunaine.
Peseb, kraamib päeval, öölgi -
on meil virk ja väle ta.
Peale selle käib ta töö .....
JÕULUD ,JÕULUVANA
JÕULUD ON ÜKS IMELINE AEG,
KUS VEEDAD PEREGA AEGA.
KAS TULEB LUME AEG
KUS POLE MUUKS AEGA
VAATAD AKNASTE VÄLJA,
OI SEAL ON JÕULUVANA
KES SEE TULEB VÄLJA.
ABISTAMA JÕULUVANA ?
KÜSIB SINULT SALME,
SINA VAATAD TALLE
MÕTLED AINA SALME
ANNAD TALLE KALLE ..
marely :)
Kevadrõõm
Kui lund ei olnud enam maas
ja kevad puges põue,
siis vana lugu kordus taas,
et issit kiskus õue.
Eks õue kiskus lapsi ka
ja emmet tuulutama,
kuid issit kiskus eriti
suurt rõõmu kuulutama.
Siis pandi lapsed riidesse,
et issil kaasa anda,
et kõik see suur ja särav rõõm
saaks jääda perekonda
Soojad sõnad
Üles korjan soojad sõnad,
kokku hingan killud-mõrad...
Enam Niitšet ma ei loe -
olen avand teise poe.
Järgimise jälgi näen:
mõtte avastust ja kadu,
korjumise kurba koormat,
kadeduse põrmjat ladu.
Jüngri särk on pahupidi,
kaabu kuklast kukkumas –
huuled kuivad nurkadeni,
pere-semud hukkumas.
Tulgu taevas appi neile,
kel on jäänud tuge vähe
ja ka neile, kes ei palu
ega rännakule lähe.
/Mari*Uri/
Pühakoda õnnele ...
Kodumaad otsides , eelkäijate rännakuist,
leidsime põhjala-külma ,õnnes kui vaevas .
Esiisad kaitsnud , väikest me - rahvust ,
ajal-hämaral , hoidnud õnnistus - taevas...
Nüüdseks ajad , on muidugi - muutunud ,
kuid - ründed , ei vaibu siin veel ...
Suur-korporatsioonid , võrke - pununud ,
mil super-projektide , orjastav meel ...
Ei vaja sa A klassi eramuid , mille laen ,
võla-koorma sulle , su perele toob ...
Vaba - rahvas , kus - kodusid ehitab ?
Püha - koja , ka - õnnele loob ...
Mida Sa Türa Teed!?
Mida SA türa teed?
Hipi kalkar; shikilt narkar;
litslik maakas; ambaali kargas;
Mida sa Türa teed!?
Autoriteet? Inimkonna Lohviku dieet;
Alla käinu mentaliteet; Kuningas oma Pasa sees;
Nii, et käi vittu! pugeda,et äbarikule meeldida?
Tõeline värdjate planeet; kelle uhkus-ülbus ära hellitas;
ei mingit perse lakkumist siit; otse jalaga kobaraisse;
vot see on aus stiil; arva mida tahad; sassis tropp;
terve elu vältel su pea ainult täis paska- Ennast alla laskmas;
sest teised kõik siin kartsas on sellisest käitumisest killukese haarand;
Eks kõik on õigustatud; vastu kar .....
Särab kuusk
Särab kuusk ju tulemeres:
kulda, karda küljes tal.
Jõulutunne igas peres,
varsti kingid kuuse all.
Oodatakse jõulutaati:
sõidaks juba õuele!
Juba ammu - suvest saati
suss on seatud aknale.
Oodatud on tõesti kaua.
Kui ta tuleks rutem vaid!
Vanale ma hästi laulaks.
Kingitusi toob ta häid...
Vanaasta ja uusaasta
Uuel aastal otsi õnne,
mida pole olnud enne.
Pahandused jäägu ära,
neid ei olnud meil ju täna.
Halvad mõtted unusta,
kuristikku varista.
Sellel aastal sära hästi,
sest nüüd kõik on väga hästi.
Uuel aastal uue hooga,
alusta nüüd suure teoga.
Peretülid unusta,
haamriga need purusta.
Unusta need vanad vead,
mis on vaevanud su pead.
Uuel aastal soovin head,
mida muud kui ole HEA!
Sa oled...
Sa oled mu põsepadi, mu mõnus villane sokk.
Mu üksik jalutuskäik. Mu pooleli lõngatokk.
Mu akna kodune vaade. Mu sajus krõbisev telk.
Mu auto taandatud iste. Maanteel mu helkurihelk.
Oled mu vaikus kesk melu, hämar mu nurga taga.
Mu uneliivane mõte – soov, mis iial ei maga…
Mu nägu ja näpujälg võõrsil, mu kokku volditud kaart.
Mu alati terane pliiats. Riigipiir ümber mu saart.
Oled mu väärikas pildiraam… Tunne mu rinnal ja süles.
Mu pere, kes lõpuks ja viimaks
on leidnud mind maailmas üles.
/Mari*Uri/
Jõulumõtisklus
Kui sajab pehme jõululumi,
saab puhtaks iga hing.
Kui paitab kõrvu mahe jõuluumin,
pea täitub aastaring.
Siis süütan küünlad lahkunuile
ja mõtlen ühisele eluretkele.
Kui sajab puhtaid helbeid raagus puile,
ma mõtlen olnud õnnehetkeile.
Kui ümber jõulurahu, pere, kodusoe -
mu südamesse tänutunne poeb.
Ma tänan teid, kes olnud, kes on praegu,
kes seisavad mu kõrval kord.
Jääb ikka südamesse peitu kauneid aegu,
ka siis, kui homne päev ehk tundub morn.
Ma olen tänulik, et mul on sõbrad ja teekaaslased
- nii palju imelisi hetki olnud aastates.
Ei o .....