Sõnale pettumus leiti 79 luuletust
südamesõber
meil on kõigil südamesõber kallis
igaveseks kaitsva inglina saatmas
naerma panev jõud elus hallis
lootust rasketel aegadel andmas.
kindla õlana maailmas toetamas
kui tunned end kurvastusse vajumas
pettumuste pisaraid poetamas
on tema sinu valu põhjust tajumas.
sinu õnne nimel valmis riskima kõigega
et tuua silmadesse uuesti ere sära
õmmeldes sind kokku armastuse nõelaga
parandades purunenud mälestused ära.
meil on kõigil on südamesõber kallis
hoidmas saatuses hoolivusega me kätt
kohtle tedagi eriliselt õrnalt ja kallilt
et iga terega saabuks ka il .....
kuidas mõista
kuidas mõista eluteid
mida me pole ise käinud
kuidas kuivatada möödujate
pisaraid mida ei ole näinud.
süda on ajapikku valgunud
täis pettumuste ja valu raskust
hingenälg lootuse järgi -
pole siiani kustunud.
kuidas mõista neid
kes ekselnud võõrastel
jälgedel -
võõrastel mõtetel...
-
millal viimaks jõuaks
viimnegi meist tagasi
tuttavatele radadele
tuttavadele eludele.
enese kingadesse.
kas tunned ära
kas tunned veel ära
toda tüdrikut kel
naeratuses oli
suvine päike ja
silmad särasid rõõmust
nagu šokolaadinööbid
ning südames head soovid
-
suured unistused.
nüüd aastaid hiljem
teda nähes -
on jäänud tema pilkudesse
pettumuste tuhmunud jäljed
hääle sisse vaikuse valu -
mis ei kostu temast välja poole
kuigi ta sõnatult..
jõuetult ka võhivõõralt
abi palub.
Õnnetult
õnnelikuks üritasid
poisid teda teha
toppides valesid võtmeid
tema südame lukuauku -
et teha selgeks
armastuse definitsioon -
mis oli vaid ärakasutamise janu.
.....
nostalgiline valu
nostalgiline valu sunnib meid
koputama möödaniku ustel taas
uskumusega et pole paremaid teid
milles jäljed on olemas maas.
elus kogetud pettumuste sadu
südamesse jätnud oma armid
valelik õnn eilsesse kadus
tehes elus muudatused karmid.
nõnda otsides saatusega rahu
seisad valge lipp lehvimas käes
hinge rohkem pimedust ei mahu
kaotades end osadeks valguse väes.
Aken endasse
Südame vaka all hoidvat
nostalgilist valu
pettumusi tunda saanud
rajad viivad pimedusesse.
Aken endasse
suletud ava.
Piinad sisemuses
köidavad hirmud
kõik haavav.
Neelab Sindki
ahelais hing.
Müüritud aken
tunnete õud tapab
eilsesse vaikusesse
jäänd viimne kustunud
lootuse hõng.Hääl -
kisendab...
öösse lendab
olen kaotanud enda.
Olen tühi
Päevad mööduvad... olen tühi
järjekordne pettumus.
Lootuse silmist pühib.
Vaikuses murdus elu
õnn kadus -
saatus probleeme
õlule liialt ladus.
Üleliigne tundun
kõigil vaid jalus.
Kuidas leida ennast?
Küsin.
Kaotanud usu -
hääbunud hing
siiski valus
ekselda pimeduses.
Valgust.
Valgust -
leidmata algust
uuesti läidaksin
südamesse sära -
mille maailma
raskused vihmana
kustutanud ära.
Elust !
Me elus võib olla palju värve ilusaid,
ning palju erinevaid ja uskumatuid tundeid.
Ning sõnu palju tundelisi ja väga mõjukaid,
ja palju erinevaid häid ja halbu tegusid.
Me elus võib olla viha ja armastust,
kuid samas on siin ka võitte ja kaotusi.
Me elus võib olla kurbust kui hoolitsust,
kuid samas on siin ka piinasi ja võitlusi.
Me elus võib olla palju koledat ja ilusat,
kuid samas on siin ka kaitset ja üksindust.
Me elus võib olla palju enesekindlust säravat,
Kuid samas on siin ka pettumust ja tundelisust.
Me elus võib olla palju radu ja valikuid,
kui .....
Muinasjutt!
hetk kus oleme koos
on parim osa meie muinasloos
muinasloos kus peategelased olime meie sinuga
ja kurjuseks oli valed, pettumused ja see kuidas käitusid minuga
meie muinasjutt algas naeratuses
ja sai lõpu valedest
tükk aega ma nutsin
ja kõigile oma valu kurtsin
Ma seisan keset tühjust, kõik kaugustesse läinud.
paljud on üle mu südame läinud
nüüd mõtlen , et Kõigel, millel on olemas algus, on olemas ka lõpp
sind enam ma ei igatse ja selline ongi meie muinasjutu lõpp
Autor: Marika Hurma
Ühel hetkel ma tunnen jälle!
Kaugus- on masendav ja alati olemas.
Teadmatus- vihkamise alus.
Väärtusetus- tundmiseks iga sekund.
Unustamatus- möödumatu minevik.
Pettumus- tonnine raskus me hingel.
Valu- täitmas me südant ja mõistust.
Kurbus- kõige eelneva põhjus.
Tühjus- kui me vahel ei tunne.
Igatsus- konkureerib pettumusega.
Mõttetus- algava päeva mõte.
Armastus- täitmaks meeletut tühjust.
Emotsioonitus- algava depreka tunnus.
Mõõtmatus- kellegile ei anta ju rohkem.
Pimedus- tuleviku ootus.
Soojus- jäine sulatus.
Hingetus- kildudeks purunenud maailm.
Armastamatus- kui ma tunnen jälle! .....
Ühel hetkel ma tunnen!
Ühel hetkel ma tunnen,
et maailm on varisenud kokku,
varisenud, tuhandeks killuks!
Ühel hetkel ma tunnen,
et miski ei hoia mind koos,
ma tunnen, et midagi vaja pole!
Ühel hetkel ma tahan kõikke.
Ühel hetkel ma tunnen,
kohutavat valu ja pettumust,
pettumust inimeste pärast,
kes on mu ümber!
Ühel hetkel ma tahan olla.
Tahan olla esimene,
esimene kõiges, elus.
Ühel hetkel ma tahan,
tahan hävitada kõikke mis,
mis on olnud ja alustada uuesti.
Tahan tunda tõelist kirge ja armastust,
tahan õnne!
Ühel hetkel ma tunnen, et
kõige väikseim asi on suur,
nii suur, et .....
Pole kohta
Pettumused hävitavad mu hinge
ja täidab selle sooviga - surm.
Mõned arvavad, et olen nii vinge
ning keegi ei aima, et neid ootab ees mu surm.
Mina sündisin siia, et varakult lahkuda.
Ei oodanud ma tõesti, et ei pruugi siia mahtuda.
Minu jaoks on see maailm väike kurjus
ning minu pääsetee muredest on olla purjus.
Minu jaoks pole kohta, kus paistab päike.
Mind ootab põrgu, kus põriseb äike.
Kuid olen kõigest nii väike,
et minust saab vaid silma kurbuse läike.
Sel ööl...
Sel ööl pinev vaikus,
ärevus...,olin valmis...,
toas hubane valgus,
sind mõttes embasin.
Sel ööl aina soovisin,
ihkasin ning teadsin,
kui tõeliselt hoolid-
mulle õrnusi jagaksid.
Sel ööl kaunis unistus,
su tugevast kehast...,
kirg pakitsemas ihus,
soov kõike endast anda.
Sel ööl...,sa ei tulnud,
jäigi vaikseks see aeg...,
oli pettumus ja valu,
kuumad pisarad..,raev...
Sel ööl häiriv vaikus,
ootav voodi,mis tühi...,
jäigi unistus,ilus..-
vaid sooviks mu huulil....
Sel ööl hing sai haiget,
leek kustuski rinnas...,
kadus lootus südamest-
tun .....