Sõnale pihud leiti 27 luuletust
Isa
Tahan ruttu saada isaks,
olla nagu isagi,
armastan ma oma ema,
nagu minu isagi.
Kuri ta ei oska olla
minu vastu kunagi,
kuigi vahest olin paha,
ei andnud mulle vitsagi,i
kulmukortsutades sõnas,
mu laps, armastan sind ikkagi.
Tundsin temas eluvalu,
pisaraid ei näinudki,
soojad pihud,soojad sõnad,
meeles minul tänini,
Tahan ruttu saada isaks,
olla nagu isagi.
KUI HOIAD...
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära pilla
teda maha.
On nalju-torkeid, mida
südamed ei talu -
tilkhaaval kujutuks võib
voolata ta vaha.
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära pigista
ta arme:
on haavamustreil oma
lõplik kaunis ilu,
mis sõdurina kannab
märke karme.
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära painuta
ta soove...
Ta põgeneb kui peni
keti eest
ja putkab palvetama
mööda võõraid hoove.
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära kääna
tema nime.
Ta suuta laulab,
ilma silmadeta vaatab -
nii tu .....
valentan
nagu vesi
voolab vette
sujub minu
pihk su kätte
nagu oru
täidab udu
leian mina
sinus kodu
kas on vaja
üldse sõnu
pikki lühi-
kesi ridu
tavatu ja
tavaline
kahekesi
on meil pidu
iga päev
ma soovin ühte
ollagi koos
sinuga
silmitseda
sama tähte
kuhu minna
puhkama
teeme ilmsi
maise reisi
näeme päikest
näeme kuud
kohal olen
enne teisi
sest ma tunnen
sinu suud
nagu vesi
voolab vette
nagu udu
embab maad
loen need salmid
sulle ette
kingid pärast-
poole saad
Sanya
Tühisust
Natuke tühjust kulub vahel ära -
riidekapis ja kingariiulil,
külmkapis ja pangakontol.
Näed uusi võimalusi
ja hakkad leiutama.
Tühi rand on luksus
ja tühjad pihud
võivad samas saada andjakäeks.
Tühjuse kõrval kuid taluda
tühisust kerge ei ole.
Et kohe kõik muuta tühiseks
ja hingedesse laduda kive.
Et ei oleks ka teistel kerge,
kui enda hing ja süda on
nii lõpmata tühi ja kurb.
Aga mis sest tühjast-tähjast
ikka plärada.
Tühja kah!
(7.8.2022)
Marjane
marjane oli see tüdruk
kes mind vaatas
kaugelt silmad leekimas
marjane oli see tüdruk
kes mulle vastu peegeldas
selgest järveveest
ootusärevusest pihud niiskunud
soovis puperdavat südant
kargel veel loputada
marjane on see suvi
mis tuleb kui äiksevihm
su õuele
kui jooksed paljajalu
lauda eest tuppa
räästa alla ootele
tule veel, tule veel
tule veel ja oota
oota mind ka
ja oleme koos
Lillepeenar lume all
tean sa ei kuule seda
öösel laps mus patja
vahel nutta tihub
üles otsib unes
Sinu pihud
päevapaistena
mu hell ema
nüüd lumi sulab
tuleb taeva alla kevad
ainult sina ei näe
iial seda enam
tee õieni veel ees
on väga pikk
peatu selleks vahel
peenral pilk
Ära tapa õnneämblikku!
Laps, palun ära säti end veel minekule!
Tea, et suurlinna visklevad käed
üldsegi mitte ei paastu.
Masside nürinenud meel ja väed
kisuvad elusalt südamelt laastu.
Vaid siinsamas, kodupäikese all,
päästa end välja
kuhjunud vihast
ja allasurutusvaevast.
Nii kustutad nälja,
mis paisunud ihast
koha järele, kus vastu öötaevast
sähvivad kutsuvalt eredad valgusevihud
ja ruuporid paiskavad detsibelle.
Kus kanepilõhnased noorukipihud
toetuvad vastu trelle,
süüdimatud, et mõista, milleks
just viimaste põlvkondade
Renault`de ja Hondade
mässuline maailm
muutub .....
Sügismuusika
Hall sügisõhtu nagu mahe viiul,
kust helid pagend külma iili eest.
Täis vihmamärgi lehti laud ja riiul,
neid laperdades keerleb aknasse.
Ja viimseid pihlu rapsib äge vihur,
et koltund rohi rõõmu tunneks neist.
Las sügisõhtu jahenevad pihud
nüüd otsida mu palgeil teineteist.
Rusk udutekk vaob hiilides mu ööle,
sest hellitusest lummub hingelind.
Seon luigehüüdeid ussikirjaks vööle,
jääks muusika et tuisus saatma mind.
ühikas
toas maikellukeste
liigvalus valge lõhn
laual tükkideks murdmata
šokolaad
seina taga uuesti alustab
laulmist üks plaat
mina Su ees nuttes
juua täis põlvili maas
teades meist iial saa paar
veel tänagi verel
ununenud pole Su
poisilik kõhn figuur
arg suu
ehas kaua kuidas põles
aknal klaasist ruut
*
Grusiinlasest veinimüüjale turul
armsam täna mu jättis maha
need lilled peos ehk
kannu veini vastu vahetad
rooside lõhn siis hõljuma
hakkab Sinu ümber
mina veinist saan pohmaka
mida siis hommikul kirun
kui roosidest tü .....
SÜGISKÜNNID
Sõitsid suured sahad sõõri, sõõri päeva järjest pisenevas ringis. Sulas söödiserv, kahanes kahvatu kõrretönk. Jäid mustama taha päratud põllupalakad — kalevised kangad, kui siit viimase pika põrinaga mindi koju - katuste alla.
Lage, lõhnatu, hääletu avarus . . . Ei kivi, ei kõndu, ei rõuku, ei redelit. Tulgu nüüd tuul — või kes tahes, ega ei komista.
Niisugune rõõm kohe et...
Tunnen end kasvavat, kasvavat, pead puutumas pilvisse, jalad uhkusest harkis, sirgeldamas sõrmega taeva hatusele äärele ..Valmis!", pihud pasunana suu juures, kisendamas igas .....
ANEMOONID
See oli tõsine tee, asjata seda ei astutud, muidu ei mindud, tühjalt ei tuldud. See oli kirikutee ja vallamajatee ja kauba- ja kalmistutee. Suur kivitee - nii seda kutsuti. Aga tee ääres õõtsusid valged, hõbeudemeis anemoonid.
Me olime tulnud seda teed mööda, ema ja mina - maamadaluke, ja põlvitasime nüüd kõrges, kõmisevas kirikus hallidel jahedatel, pisaraist niisutatud paekiviplaatidel: „Meie isa, kes sa oled taevas .. Ema näperdas nartsu, mille sisse oli sõlmitud raha. Kroonilised ja kahekroonilised: kleepuvad, higist soolased — heinapäevade eest, tulikuumad, tolmus .....
Ainus ja Õige
Kõik need aastad- Miski pole muutunud, tundmus mis ei suutnud uut,
iga tukse lojaalselt just Sulle kuulunud, esimesest...
viimaseni, tean täpselt miks ta teeb nii, sügaval rinnus,
tasakesi kisub, kui põimuvad pihud, esimesest korrast igavesti..Sinu,
Ennast enam peita ei saand, seda tundmust aastaid katsunud eirata,
aastad polnud armulised...teist sellist leida Ma.. keda Ma üritan petta ah?
Ainus ja Õige.. ehk seiklen liiga kõrgel, kuid nõnda alati ma mõtlend,
enesega võitlend; tulemuseks kõik vaid põhja kõrbes, kartes, et kõik kahetsusega lõppeb..
Isegi kui ainult vaik .....
tuleasendus
tulease
lükkas kokku
söed ja
ristas käed
poolenisti praadimata
maitsvad lihamäed
veerandiku veini lasi
maha raske käsi
haldjatele, valdjatele
toorest kes
ei näsi
katsumistest karedad on
palju puutund pihud
loomastunud lõhnadega segi
laisad ihud
ootamistest loobunud on
tänavate pojad
kartustega kaetud jäiseks
hinge puhtad
ojad
milleks valla lasta oma
olematud juuksed
kedagi ei huvita su
luksud ja
su nuuksed
sigareti tikuga küll
süütad uued halud
küünla valgel
helgel palgel
andestad
ja palud
Sanya
Lapse palve
Kaks lapsekest käsikäes,,
pilgud taevasse suunatud.
Laps näitab näpuga taeva,
sealt täheke langemas on.
Taevatäheke vilkuva sabaga,
mis soovidest tulvil ja õnn.
Palun sind taevane täheke,
kustuta mu valud ja vaev.
Nii haige mu hing
ja mu ihuke,
imedele loota vaid võin.
Vilkuva sabaga täheke,
üleni särama lõi,
lisas siis kiirust veidike,
et laps teda puutuda võiks.
Lapse pihud said sooja sära täis
ja õnnest pakatas meel.
Kaks lapsekest käsikäes--
Milline õnn on elada veel!
