Sõnale piin leiti 363 luuletust
Armastuse piin
Miks on nii
Et see kõik on justkui piin
Kui olen siin
Koos sinuga!
Miks on nii,
Et see kõik on justkui rutiin
Kui oled siin
Koos minuga!
Ma soovin olla üksi
Kuid jälle oled sa siin
Avamas uksi
Mille taga piin.
Miks su sõnad teevad haiget
Ja samal ajal hoolivad
Kas armastusest on saanud miskit sünget
Kuid teod muud soovivad.
Kas on need ainult mu mõtted,
Või tegelik reaalsus
Alandlikkuslikud võtted
Amoraalsus.
Mõtte piin
Mu mõte kisub ikka sõtta,
nii päeval, kui ka ööl.
Ta unenäoski ringi kondab
ja piinab terve öö.
Uudised kõik täis on sõda,
vähe kuuleb häid.
Maailm aina oigab ägab,
mõtted hulluks läind.
Kuid ma siiski mõtteid kogun-
kannatlikke, häid...
Püüan endas leida rahu,
kuigi see nii raske näib.
Piin *
piin piina otsas
füüsiline keha ei anna armu
tööde ja sekelduste vahele leiab
ta vaba aega,
et kostitada ennast parimate paladega,
mis lõhestavad nii rühti, lihaseid kui ka närvikava
iga hingetõmme kui nõelapiste,
kuhu tikitud on piisavalt palju
olles unine ei leia und
ja olles ärkvel
meenub külmus, mis mu keha läbib
fibromüalgia
minu enda ise genereeritud haigus
spetsiaalselt mulle endale,
et ikka oleks "probleeme", mida lahendada
kurkumiin ja lõputu ohe
iseenda piirde ületamine veel ja veel ja veel
kuni väsinuna jõuad koju, jõllitad seina ja mõtled .....
Lõputu piin...
Aitab juba,
ma ei ürita hiilata,
Ma ei taha enam valu,
tekib tunne, et keegi ei hooli.
Pole keegi saanud luba,
et mind piinata,
Enam kaua ei seda talu,
et südamesse lüüakse mürgitatud nooli.
Tahan natuke rahu ja vaikust,
unustada probleemid ja mured.
Ei taha kuulda koguaeg laitust,
mu hingest niigi järel vaid vared.
Ma tühje sõnu ei loobi,
ning pahandusi ei oota.
Ma ikka saan valusaima hoobi,
no mida on mul veel loota?!
Olen üritanud harjuda,
kuid üha valusam on mööduv päev.
Tahaks kuhugi natukeseks varjuda,
palveks olen põiminud käed.
.....
Peidan valu 15
Aaahjaa, isade päev tulekul
ning lapsed tegid mulle kingituse
ja õige päeva hommikul
pean ära väikese seikluse;
movember on meestele
pole laual ei rasv, suits ja viin
neid jätta pühadele
mehe tervis tähtis siin;
Tallinnas on palju stuudiod
jooga, massaaž ja muud
neist räägivad raadiod
ja reklaamidel kõigil naerusuud;
arvan minagi, et saan abi
valutav selga keegi korda teeks
noorus ju läbi
olen muutunud kreeka eeks;
ajasin end maoli maha
teenus lubas head tööd
mingi tüdruk tuli mu taha
kandis punase ristiga vööd;
siis kadus ära ja tuli tagasi
mi .....
Käänded
Tagasi sinna perseauku kooli
ma minna ei hooli
ei peaks ka ükski teine laps
kui olla seal pole lops;
aga ühel päeval juhtus trikk
emakeeleõps kaunis tšikk
mul andis 7 klassis eratunni
nii, et ajab karvad krunni;
tahtsin veerandihinde saada 4
olen olnud üks loll klassiveli
et üks lihtsamaid aineid kehvasti
ja vaja neid vastata hädasti;
kuna koolipoisi sarmi vähe
oli õpsil läinud ise mõte pähe
et ma tulen laua taha, kus ta seisab
ning õpilane käändeid kordab;
tahvlile kirjutas ta lauselõppe
ja mõtlesin talle ka anda õppe
pööras õps korra lauale üm .....
Hea, et Tallinnas ei ela
Linnriigis upub raha
tänavatele ja tänavad rahale
olukord teeb palju paha
kuidas liiklus praegu nii vale;
ja, oii raisk, kuidas ma õnnelik
et enam sinna ma tööle sõida
mu heaolu on avalik
kohalik sellist mugavust ei võida;
kopp - kopp uksele teeb kopp
juba pool seitse on äratada
ütleb ta, et tee nüüd kohalt heihopp
sest su maja ees, vaja lammutada;
linnriigi krahv Kõlvartu
laseb teed üles künda nagu maal
peapõllumehena see tegu alatu
ja muudkui kostub autosignaal;
ei saa ühest kohast teise
märgid ei aita kah kohalt ära
on põhjus jala minna ise
tö .....
***
Sõbrad toovad mulle vaid valu,
jumalat ma aina palun.
Maailm mu ümber on must,
elu pole lill ega lust.
Aegajalt naeratan teile,
nööri valmis sidusin eile.
Miks on elu selline piin?
Aitab mind vaid ehe viin.
Noaga vaikselt riivan kaela,
õhtulabi sidusin paela.
Emale ma toon vaid vaeva,
isa juba auku kaevab.
Lapsed ei mängi enam sopaloikudes.
Mõtlen sillal kõikudes.
Kas keegi üldse saab enam vanaks?
Või on enesetapp juba tavaks?
Abieluahelad
Oodanud juba ammu olen,
mil pääseks abileluahelaist.
Keegi mulle ei ütle, ega ütlema tule,
kas õige, või vale see, kuidas talitan.
Ei minu valu keegi tunne
ei tea mu valu piinavat.
Kas elan hommikut ma üle,
või ootan teistpool väravat.
Ja, ja, kannatada pole vaja
ja kanda kaelas ahelaid.
Elu on üks ja sinu pöralt,
raisku lasta pole mõtet elu, paremat.
Ei taha tühjadele lubadustele anda ma armu,
neist on juba küllalt saand,
Võib- olla kunagi veel armun,
eks aeg seda ise mul' seletab.
Peidan valu 6
Mu vana eideke ei kõlba enam
seega, läksin klassiõega kevadet nautima
olen oma uue Eeva Aadam
käinud baaris, pargis ja nüüd kodus istuma;
tahtsin saada temalt seksi
aga nüd peame päev otsa koos olema
ei saagi enam olla üksi
sest ei tohi ta end ära kasutatuna tundma;
ja nii oma kodus peidan valu
oma armukese ees kõveralt naeratama
seda mõtet istudes ei talu
kui peaks eit koju jõudma;
koputatakse ukse taga
armuke läheb ust avama
kui on eit, lahkun kodust rutuga
olen vana mehena valmis ära jooksma
Valu
Ei jaksa enam kanda valu,
mis elab minu sees.
Tule,tule minust välja valu,
ära rohkem haiget tee!
Ära vangista mu südant enam,
ära rebi hinge seest!
Ära minu unedesse roni,
mine lihtsalt teepealt eest!
Mina lasen lahti sinust,
lase lahti minustki!
Oled kohutavalt valus-
ja pole sul piirigi.
Lasen muusikal sind rebida
ja häälel välja karjuda.
Ei saa ju sinuga harjuda valu...
Jäta mind rahule, seda vaid palun!
Mina...Tema päikesekiir...
Ta kannab mind kukil,
võtab mind sülle,
kiigutab nii, et lendan ma.
Nätsu närides keelab magama jääda,
õhtul üksi ei luba mind välja.
Haigena keedab ingveriteed,
ennem ekskursiooni,
loeb sõnad peale.
Ostab vile, juhul kui...
metsas ma peaksin kaduma.
Ükskõik kus olin,
häda küüsist ta säästis,
päästis mind.
Päikesekiir, valgus tunneli lõpus,
lootus...
kuid üks moment ta pillab mind.
Usaldus kaob. Valgus kustub.
Ma ei ole enam osa temast.
Kes ma siis olen?
...
