Kui seisid mu vastas Sa siis. Ma teadsin, et algab ja lõpeb see nii… Aastaid seistes veel siin. Seistes siin, jah nii, on piin.
Kui suu on kaetud maskiga, siis raskem vastu hakata Kuid mõelda ikka oskad veel ja kirjutada seda, mida mõtleb meel
...magan lahtisilmi ...kõrvus sõja hääl...
Varsti pakib ennast kokku aasta2021 Talletab end ajalukku mälulukku Nii ta piinarikkal sammul lahkubki
Ei ole kurbust mureta Ei ole naeru rõõmuta Ei ole valu hingeta Ei ole reetmist kodumaata Ei piina südametunnistuseta
Armastus on valu mida enam ma ei talu Sõprustki ei enam palu üksi mina ja mu valu Järgi jääb must vererida südamest mul lekib seda Hingeski käib tuumasõda IKKA ARMASTAN VEEL TEDA.
Vahel ei oska kirjutada teemasid ju oleks aga sõnad ei reastu vaimu nagu poleks. Eks siis seedin niisama mälun päevasündmused läbi mõnulen paremaid ei süümepiinu, ei häbi. tri:nu
Mõtteke, miks nõnda tõttad, kuhu kiirustad? Miks sa tõttad ajast ette, ajast valusal? Lootused ja oletused, kõik on piinavad. Mõtteke, miks nõnda tõttad, kuhu kiirustad?
valu, mul on kahju sinu piinade eest valu, mul on kahju sinu läbitud teest valu, oled mulle ainus tean, et kunagi ehk vaibud
Oodates su sõnumit, lõppemas on jaks. Kirjutad või ei? Üle kopsu läheb maks. Kirjutaksin ise, kui annaksid mul lootust. Seni piinlen päevi, täis lõputut ootust.
Katsu naeratada ka siis, kui sul südames on valu ja piin. See naeratus on üdini aus, nii armas, siiras ja nii soe.
Maailm nutab lörinaga Valu ei taha taganeda Valu ronib südamekotta Valu piinab hingepõhja Valu ennast pole näha Valu on varjul kogu aja Valutu ei ole elu iialgi...
Uuel aastal armastus, see tuleb teistmoodi. Hingepiin ja kannatused, jäävad samamoodi. Roosad prillid moes ei ole, juba ammugi. Oleks see, vaid meie teha, ei teeks ainsat vale-sammugi.
Lobasuul on elu raske, lobiseda ta ei saa. Maski taga kinni loba, piin on olla lobata. Lobiseda on nii tore, kuulajaid mul enam pole. Millal ta lobises viimati, enne kui lobisemine piirati.
Igatsus aina kasvab ja kasvab, kurvaks muutub meel, oled juba ammu läind, kuid praegu oled siin, hetkeks pühitud mu valu ja piin. Jõuluajal ju ongi nii, et igatsed end taevani.
Mul elu suur piin, Lõbul nüüd pikk piir. Ma ei ole enam päiksekiir, Vaid väike õnnetu hiir.
Olen paha paha paha halba ma teen valetan varastan kaban kõike ma seda teen ja süüme piinu ma ei tunne üldsegi ah et miks sest uhke olen
Dollis on nüüd kibekiire Tabatud on vinge diiler jõuluvana istub sorgus pea on norgus,käed on raudus Oh sa ime,oh sa piin kingi kotis kokaiin
Punktis kibekiire, tabatud on vinge tiiler, jõuluvana istub sorgus, käed on raudus, pea on norgus. oh sa häda, oh sa piin, kingikottis kokaiin.