Sõnale piits leiti 54 luuletust (pop)
Jõulu otsing
Üle suure taevapilve
lendab hõbevalge saan.
Kaunis ilus mees seal istub,
käes on piits ja linnaplaan.
Otsib kohta, kuhu minna,
vaatab oma plaani käes.
Lendab üle terve linna-
Järsku, ühte kodu näeb.
Vaatab korra, vaatab kaks.
Lapsed seal ju vinks ja vonks.
Mis seal enam otsida,
tuleb kodu uurida.
Jõuab sinna, jagab kingid,
ise istub soojal pingil.
Lastel kõigil salmid peas,
kohe kõigil pakid reas.
Silmside surmaga
Juba väikesest peale painab mind küsimus, mis on kodu ja kuidas seal olla
Kas on see justkui piinakamber, kus tunnen vaid valu ega teki tahtmist siia tulla?
Ma ei mõista teisi, kes mööda minnes hõiskavad, et koju naastes tekib alati soojustunne
Kuna mina olen sunnitud elama hirmus, sama hästi võiksin vajuda igaveseks unne
Jah, ma oleksin saanud tegelikult sel hetkel midagi teha, näiteks küsida kelleltki abi
Aga toona ei tulnud ma selle peale, värisesin vaid, lootes, et saab peagi kõik läbi
Ma vihkan sinu öeldut, mida leiad vaevaks mulle lausuda vaid kord kuus
Sa ütled, .....
Sügisele
Pärlendavad vihmapisarad
Pihlapuu punavail kobarail
See on sügise kingitus
Päikesekuld jalge all
Pilvesäbrud pea kohal
Sügis ma ei armastanud sind varem
Aga täna ma armastan
Täna imetlen sinu heldeid käsi
Peidad lehtede vahele kuldrenette
Riputad pliidi kohale piparmünti
Kööki tood sooja moosi lõhna
Ja kaminasse õdusalt praksuvad tulekeeled
Tagasi kodukollete ette
Kutsud väsinud rändajad suveteilt
Sa oled suur võlur
Kord naeratad ara päikesekiirena
Paitades viljade punapõski
Kord sajad puhta veena
Poristele treppidele
Ja koputad oma kurba meloodiat aknaile .....
Teel
Minu vana hea truusilmne hobu
Täna kaua veel oleme teel
Maha jätame koplid ja kodu
Võõras mets ja jõekäärud on ees
Ma ei tea mis meid ootab ses öös
Ma ei tea mida kaasa toob koit
Ma ei tea miks mu süda nii ärevalt lööb
Kuigi hommikuks lõpeb me sõit
Ma ei tea kuidas neidsamu põlluteid
Homme tagasi pöördudes sammume
Kas siis ülemeelikus piitsutab meid
Või me lööduna teetolmus tammume
Minu suksu see koit meile saatuslik saab
Hommik selgeks teeb elu ja õnne
Pole tähtis mis seljataha on jäänd
Kui kaht inimest valdab üks tunne
Nüüd puhkame vähe s .....
Miks ometi?
Ma olen väsinud
Väsinud kõigest, mis röövinud hinge
Hinge, mida on korduvalt piitsutatud
Piitsutatud välja minu vastupidavuse
Vastupidavuse, mis kattis sünget kurjust
Kurjust, millest ma ei leia enam pääsu
Miks ometi?
Kas leian ma kunagi veel rahu?
Rahu, mis sõbrunes päikesega
Päike, tänu millele õitsesid lilled mõttemaailmas
Mõttemaailmas, kus õhtut kunagi ei eksisteerinud
Eksisteerisid vaid laululinnud ja rõõm
Rõõm, mis sütitas õnne
Õnne, mil tundsin end vabalt
Vaba purunenud hingest, kurbusest
Miks ma ei või enam seda headust tunda?
Miks ometi .....
Kui näen su nime,
juhuslikult mõnes raamatus,
libistan sõrmega üle,
igatsus väristamas lihaseid,
põlgus piitsutamas hingekeeli.
Sest see ainus asi veel,
mis sinus eal ei muutu.
Ja tahaks sul öelda,
hei, kas tead,
oled ilus.
Ehkki paljugi kunagisest
ammu hääbunud on.
Kui palju veetlevust oli
sinu ebaveetlevuses.
Kui palju üllust
kõrvuti ehtsa toorusega.
Kuid oled minust
kaugel, ehkki siinsamas.
Jäägu siis nii, kui
oled leidnud uued tõed.
Kas rihmaga või vitsaga?
Kas rihmaga või vitsaga
või hoopistükkis piitsaga?
või piisab karmist sõnast,
teistmoodi häälekõlast?
Kas tohib ihu nuhelda
ja oksadega vihelda?
Eks tuleb rohkem suhelda
ja mitte tühja rihelda.
Ja iga tühja pärast ka ei tasu parastada
ning valjuhäälse riiuga ei tasu laristada
kuid hellituste kõrval tuleb eluks karastada
ja asja pärast siiski mingil viisil karistada
Sallida ei tule iga käitumise viisi
arvestada iga veidrat soovi ja kapriisi
iga mõtlematut lollust ei või taluda
laps peab õppima, mil tuleb andeks paluda
Jonnimised, pisivaled, ma .....
Tänu Inspiratsiooni Eest
Kas ma näen välja kui mõtete lugeja?;
Kas kuulad vaid siis kui persse pean pugema;
Kas arvad, et meeste seas ei nuteta?
Või usud, et me peaksime olema kuulekad;
Kes on see ketis peni? Kes terve elu;
Vaid pere on teenind? Kes küll tekitab
Mehe südames ja peas keerist?
Ja siis kui saab kõik ütleb; enam ei meeldi?
Kus kohta ma peaksin minema?
Kui olen samuti inimene kardan ma pimedat;
Te olete enneolematult kaunid;
Nii hingelt mõistuselt; kuid kaugeltki mitte valmis;
See oled sina naine kes teeb poisist mehe;
Ja vaid andestades ta eksimusi oled ehe;
Truu ja mitte enesekes .....
Pahandus
Kus vitust ma, peaksin teadma, heaga,
panen alati peaga,kui värssi hakkan seadma,
ei nad peata, seda, võivad neada, lukku suu jämeda reaga,
mis siin ikka teada, alustan veaga,
Pillun mürki, kümme kükki, pole ma üksi, kohe saad kümpi,
nobedalt süttin, närivad küüni,võrku nad ammu püüti,
ammutand müüti, lammutan müüri,veri ei hüübi, keegi on süüdi,
maha müüdi, kolisid heina-küüni,veidralt keerasid tülli,
nüüd näed kütti,võbelevat sülti, lihvimatta jäänd külgi,
lotendab-lotendab, ohkega rohkelt saand, enest popuatada,
kopertab-loperdab,torke .....
Kalts
Lendan peale maru ägedalt,
tegelt alles häälestan, jälgin maske,
ja kuidas draama trupp hakkab näitlema,
käitlen ma, ainult sõnu, mille just
püüdsin õhust, tõhus teil skeem,
kuid selle lõhun, kui peatamatult,
Vabanevate värsside energial sõtkun,
lojaalne tõe sõdur, dissidentsi ei külva,
pigem jälgin mis seal peasses mõlgub,
edasi ja tagasi, laiali selle pagasi sul seal;
ammu juba jagasin, enamus teist- sitta kanti arvasid,
võrdlesid, uhkuse tõttu lõhkesid,
teisi sõnu kiirelt läbi põlesid,
raamitletud-kammitsetud see mõtete mõõtmestik,
Tänapäääee .....
Kõige suurem sõber
Ja sõbra jaoks on valla
mu uksed ning mu hing ja silmad
nüüd sa viina kalla
nii sisustavad aega vaesemad;
Postikanast saanud Dan Põldroos
päris kanast tehti broiler
segati Talleggi pakki kastmega koos
tema kirstuks on külmkonteiner;
Äpu kaotanud eneseväärikuse
siis läinud Jaapanisse
ühte kaevandusse töökindaks
ainult töö tema hinge parandaks;
Leopold ise on Harry Kõrvits
aga kasukas kes kurat ta olema peab?!
ühes käes nuga, teises piits
oma välimusega ümbrust neab;
Anekdoot ei teinud nalja
kui ütles, et on pede
öösiti tuleb kapist välja
röö .....
Tööhobune
Raske koormat vedada
on tööhobusel,
vankrirattad kiiksuvad
teel tasasel,
hobu selg on higine
lakakene märg,
kord ju oli temagi
väike habras sälg,
langetatud laugudelt
pisar voolab sealt,
piitsa annab kärbsele,
kes istub selja peal,
ohje tõmbab peremees
tal meel ei ole hea,
vait on tööhobune
ta kaeblema ei pea,
kündma ikka edasi
ta oma tööpõldu peab,
kulund kabjaplaginaga
auklik tee jääb selja taha.
Sõnadega mängimine
See on siis kui peatselt kaotamas olen kurssi;
Põhja nagu kurskki; Kinni keevitamas uksi;
kinni kruttimas luuki; seljast võtan mundri;
ja valmistun viimseks hinge tõmbeks;
enne kui reaktor lõhkeb; redaktor mu mõõtmeks;
pea pöörleb; meenuvad õide puhkenud köömned;
Võrdlemisi lihtne; kõne sisse pistes;
mõnel mehel lips on ees; kõverikel sihver;
põles silmes silpe; põdes mihkel kirvest;
pihus ihus oma irves; kaduma läksid ihnel;
täpsed kirjed; näha vaid liigne; lärmab;
ja välja köhib pilve; röhib viise; kuulnud ammu;
Kuu ulgund-kulg auku; kuhu kuus matnud l .....
Midagi lõbu jaoks
Iial ei ma kohane:
olemast libedik
Kellel osav keel
: terve maailm mu sünnimaa;
Kitsarinnaline piirideta maailma:
Ei suudakski hoomata:
Päike paistab kõigile võrdselt;
Võõrana tunneb end vaid see:
Kes võrdleb;
Mõisa härral uhke villa;
Pillub aknast kodutu pihta sitta;
Kuse hais nii trammis kui bussis:
Alla käinud maksufarm;
Ajupesurist klounid puldis;
Mõistad alles siis kui ilma jääd;
Seni kaua ole kuss või tee mää;
Teistest alati katsu parem olla;
Muidu ei leiagi iial omale kohta;
Ei teagi kas nutta või naerda;
Mõni kord tuleb näha vaeva;
Minna maailm .....
Mälestus
Raagus oksad mind piitsutavad,
lehed langend ammugi,
mitmendat sügist käin
ühte rada,
kõrvalteid ei olegi
Tuul,see naerab mulle näkku,
prille ninalt sikutab,
ulub kõrva,
kaob siis ruttu,
kord ju olid nägija.
Pehmes samblas seened rodus,
elu neid ei kõiguta,
eemal pohlad meelitasid,
tahtsid sohu tirida,
jändrik känd,aga jalgu väänata,
orav viskas käbiga,
miks küll teda ei märgata.
Metsa kohal pilved tulid kokku,
mustad,sünged-salaja,
tuul neid rebis kokku-lahku,
elu vastas samaga.
Hirm mul tekkis ühtäkki,
kuis saaks metsast minema,
Vaikus kõhe .....
Ära targuta
Kuulata sa ei taha,
ulatan sulle miskit vaba,
Purustan kõik su tavad,
ühel lausel avan kõik haavad,
panen vaatama seljataha,
Tühi paljas loba,
a see pole odav,
kui seda kuninganna toodab,
hoorab ja aina kordab,
ühte neuroosi,
väga tore- sai kätte oma doosi,
pea ja jalad laiali aina jooksis,
kõike oma elus kontrollis,
Tõde on see, et tal pole kontrolli,
poolik neurootik, psühhioosis,
taga ajamas vaid moosi,
otsimas lolli,
elu silmis kõigest lohvik,
Jah just sina, ebameeldiv ila,
veidrikust lita, hakkab jälle pihta,
kujutab, et annab igale ühele piitsa,
Ibits .....
Sündinud tupealune
Seal kortermajas sees
elab oma emaga mees
kes pole hoidnud end
aga saab kohe kolmkümmend;
kasvada täismeheks pole õnnestunud
kui pole emme tissi otsast kukkunud
sind ta joodab tänapäevalgi
sul küpsust pole ollagi;
ja kui vaja minna pesema
käsib selga küürida su ema
kolib sinuga vanni tema
see teada, kuidas õppisid pehmo olema
ja kui leidsitki omale naise
sai partneriks vanakurat ise!
kinnitab piitsa oma vööle
paneb su esimese asjana tööle;
ja nüüd hilja, te abiellusite
suhe matriarhial ehitasite
kui soovid, ta annab sulle oma keha
vastutasuks peale su .....
Näotud inimesed meie seas
Sa ei tea iialgi
et sinu niite tõmmatakse
see kuritegu ei jäta jälgi
et salaja igaühte orjastatakse;
kuna raha on maailma valitseja
siis kõik kummardaad seda
on hiearhia ja ainuvalitseja
eksploiteeritakse ei tea keda;
näotud inimesed meie seas
on ülikonnas ja ees ainult silmad
peidetud kurjus on nende peas
nad on kõigi ülemad;
on nad kas juristid, arstid
poliitikud või ärimehed
nendeks on psühhopaadid
kes tähtsaimad naised ja mehed;
su sünd on tulu neile
ja kui tööle lähed ning arened
elu elamine pole meile
seda vandenõud siin loed;
ja need nä .....