Sõnale pilk leiti 428 luuletust
Vihm
Edevus, su tegelus, mu ees kõik nad vedeldund,
ajud pärsitult, päris hull, läbi närinud,
need pärdikud vaid mänginud- reaalsust ei väärinud,
hing käärinult, taga ajasid vaid sääri ju,
teesklesid väärikust, äriks sai ligimesi kattev muld,
ähib ja sügavamale end mähib- palumatta andestust,
timuka kirves justkui inglid taevast langenud,
see aju rakendus, möödus kasutult, paadunult,
õiges suunas iial ei sammunud, sõnad ei haakunud,
mõistus ei taastunud, ütles, et on vaba...
kui manipulatsioonile oli allunud, armetu!
Ma kisendan oma veritsevate kopsude põhjast .....
Minestavad neiud
Igal ajastul on minestanud neiud
Kui sajand tagasi võis teha nii kokett.
Ta kätele siis püüdis noormees või ta peiu,
sest liiga pingule sai tõmmatud korsett.
Kuid täna neiu hakkama saab ise.
Kui silmis näljast mustaks läinud pilk,
sest kaloreid on liiga vähe tema söögis
või oli pidu olnud vägev, peas on kilk.
Ja kui ta kukubki siis minestanult maha
Ei torma püüdma teda ükski noormees nüüd
Sest silmi telefonilt tõsta nad ei taha
Ja kõrvaklappidest ei tule läbi neiu appihüüd.
Vaba sõna
President sind teavitab,
et sõna on meil vaba.
Kuid, kui sa seda kasutad,
siis valvas pilk sind tabab.
Rääkida ju kõike võid,
mis sõnu iganes sa tahad.
On ainult mõned erandid.
Neid ütled - oled paha.
Nii näiteks pole ilus üldse
kommuniste saata ahju.
Et eurosaadik nõnda ütles,
meil sellest kõigil väga kahju.
Sa ole ettevaatlik juhul
kui teemadeks on vandid,
moslemid ja naised,
geid, Aafrika migrandid.
Kui sinu kõnes pole headust
ja vaenu tajub kohtunik,
siis appi tuleb Kaja seadus:
kolm aastat vangistus on pikk.
Meelte vallas
Kosmilises vallas, armastust saatmas, ei miskit tahtmas, las ta kaasa mind haarab,
Kodune tunne, kohuseks kulgev, nooruse mudel, täide minematta soov unelm,
mida ära karjunud, kõige sellega juba harjunud, midagi juurde taadilt ei palunud,
ladunult, ja ehk saavutan midagi, enne kui olen kadunud, samas sammus hull,
kui peale suur vaim on tulnd, millestki muust, kuigi olen kõigest lihast ja luust,
vihjan, enneolematut silmand, tunnen ennast kindlalt, kuigi miski teeb liiga,
vahest ka veidi piirab, nii kaugele tõidki mind tiivad, kui jään siiraks,
ehk kaugemalegi viivad, makaveli ja .....
Jääger
Aeg olnud pime siis, vaesus,
milles enamus siplesid,
tädike turul müümas lillesid,
tume mantel ja väga misterlik,
ostis kimbu, ostis kaks,
asfaldis olevat auku väärikalt vältimas,
kerjusele sigarello ja kroone sajaka,
jumalani teda tänavad tänamas,
kummardusid kõik kes teda näha saand,
kaitsja-päästja, ainus kes oma rahvast,
too aeg pidas tähtsaks, vajadust märkas,
kui noor taasiseseivuv riik alles ärkas,
varastasid palju jaksasid vanad kommunistid,
aeg mil oli teada, et iga politseinik võttis pistist,
soovides panna neid au järgi käivaid härrasid kinni,
ra .....
Kaelkirjak
On see vast uhke kirjak,
pika,pika kaelaga,
kaela välja sirutab,
pilvedeni ulatab,
ülalt alla vaade kauge,
metsapiiri taha pilk kinni jääb
naudib kõike,mis on kauge,
enda ette vähe näeb,
jalad pikad peened all,
sabaotsas juuksetutt on tal,
kõrva tipus pintslike,
mis maalind laigud seljale,
uhke vaade,uhke püst,
kaelkirjakul.
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Kuu varjus
Judinad, kui tulistan, muusika, mida igavesti võiksin kõvemaks kruttida,
juhtimas fookust, kuulsid sa hookus pookust, nõidus mis päästis mind kokku jooksust,
vaevu korduv, laenuks taeva tolmu, saatmas voolu, kasvab ootus, leida moodust,
naasta kus midagi muud polnud, vaid see jumalik, lubab mind, kui anuma puhtaks riimisin,
luhta siin, läinud ükski stiil, müüdiks hirm, süüdi sind, lavastati, vabaks lasin, et poleks masin,
riimide vabrik, südamega ühes taktis, pakkind ta lüürilisse mundrisse ja sulle andsin,
sa tasaselt tantsid, ma katsun täna pähe jätta maski, mitte ol .....
Meri
Pilk mul mõõtmas merepiiri,
lainteharju kokku loen,
seitse vahutavat laineharja,
ühtlased ja tasased need.
Aina sammun,
sammun lainete poole,
meri juba põlvini,
lained tasa kohisedes,
tõukavad mind kaldani.
Ei saa vastu lainetele,
mis nii tasa laksuvad
ja ka minu mõtted kurvad,
laintevoogu upuvad.
Merekarbi leidsin rannalt,
otse enda jalge eest,
pool on liivas,
pool on väljas,
tasa kohiseb ta seest,
nüüd mul jaksu olla,mina,
laintekohin kõrvades-
--kauni merekarbi sees.
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Mobiilnemorbiidne
Jäädvustamas; mida ei suuda tähtsustada;
Täpsustamas midagist mida iial ei ma taba;
Parem pihta ei hakka; lasen lahti looma;
Kes paneb iga aruka kartma; arvan midagist;
Kui su kurja pilku silmasin;ühel lausel paljastan;
Enamik su haavasid; sõnad mis kiirelt halvasid;
Paha tuju isiksuse häirega kaasa viin;
Ning miskit pole muutund;
paharett keda raamidesse surutud;
Naabrimees ja pastori jutlustus;
Mis viib mind tõmbama mööda silmi;
Visandama pilti; kütmas kirgi; laisal sõnal;
Milles kõlab ; ma ei viitsi; pointi taga ajada;
Arust ära; igas tänases päevas milles vä .....
Mõttetegevus
Kui prooviks ükspäev ka nii,
et üldse ei mõtlegi,
annaks mõtetele vaba päeva,
las teised mõtlevad,
Ainult tunda,
mitte mõelda,
kuidas elu oleks ka sedasi.
Tuima pilguga vaid vaataks,
mis teised minust mõtlevad,
kui sa ei mõtle,
siis ei tunne,
ei tunne mitte midagi,
ei teiste läbistavat pilku,
ja sosinaidki huultel-
need külgepidi alla jooksevad.
Vahest ongi parem,
kui lasta mõtted laiali,
mõtted korjavad end kokku peas,
saad mõtte-ja tundeinimeseks taas.
Kodu
Need on lood, kohast mida nimetasin koduks,
koht mis nüüdseks on ohus, valede võrgus,
mandumis nähtuses koorund, andestage Jobud,
sülitan vaid nohu, lülitan end vaid selleks et kostuks,
et te poleks jooksnud, ehk leian moodust,
et teile kinkida, kirglikult vabanemist sihtida,
avanesid ja viitsid taas, kõndida läbi põõsaste,
isegi kui hinge põhja nad kriipimas, mul tripib ka,
kuid mitte päeva lõpus, siis kui jälgin mõistust,
ei mingit võitlust, vaid sõprus, ei teda ma tõrjund,
aidanud ka kõige nõrgema tõusu, vennaskonnana..
edasi sõudnud, läbi sellest põrgust .....
Meri
Lained tasa õõtsuvad,
ikka üles ja alla,
tunne, justkui hälli sees,
ikka üles ja alla.
Kajakad ei jahi kalu,
kalamehel ei näkka.
Näkid vesiroose,
upitavad üles laineharjale,
mis valutama küll paneb,
nende südame?
Taamal laevad kaugenevad,
pühin pisaraid soolaseid,
silmapiiri taha pilk,
jääb kauaks veel.
Meri on nii püha..
Tulvad
Öösiti tulevad tulvad
Neil on tuled ja nurgad
Tuli on nii jahe
Siiski kuidagi mahe
Tulvasid tulemas näha
Igaüks meist tahaks
Kuid siiski, mitte täna
Vaiki ja heida maha
Maas pilk eksib voodi alla
Sealt öösiti tulvavad varjud
Silmad paned kinni, päästad nad valla
Keegi ei kuule kuis sa karjud
Otsa vaadates tundud kui mõrvar
Tõuseks üles, ei, siiski täna ei viitsi
Sinakasvalge valgus täidab kõrvad
Silme ees on mustad viisid
Kadunud
Nõiutult,üksindus oma pead kõik need õhtud lõhkunud,
lõputu, otsides kodust õdusust, leides vaid õudus und,
oodates, et need karjed oleksid lõppenud, kõnetult,
mõnes mõttes hull, kui ei talu seda kõrvetust, nõmedus,
mida nad teevad, see kõigest kõne kunst, selle haiguse,
välja ma põdenud, põhja söök iial kõrbenud, mõtetult,
mõõde millel näen lõputut, kõik nüüdseks möödunud,
ikka ma sõdur, relvata, veidi põdur, kuid ikka heietan,
vaid korraks enda sisu peegeldan, midagist kerjamas,
jälgin neid linde tuules lendamas, uuesti petta saan,
enese ootusest .....
mõeldud on mõtet me mõtetes
öeldud on ütlusi me ütlustes
tehtud on tegusi me tegudes
tundeid on tuntud me tunnetes
mälestusi on mäletatud me mälestustes
jutustatud on jutte me jutustustes
vaadatud on vaateid me vaadetes
kaodatud on kaotuseid me kaotustes
vaigitud on vaikust me vaikuses
pildistus on pildid me piltides
kirjutatud on kirjad me kirjades
pilgud on pilk me pilkudes
võidud on võit me võitudes
riimid on riim me riimides
sõnad on sõna me sõnades
lauldud on laul me lauludes
arvatud on arvamusi me arvamustes
tühjus on tühi me tühjuses
loota on lootus .....
Esimene
Sa jääd vahest oma mõtetesse seisma,
kuid miski toob sind alati tagasi,
kas see on siis minu hääl, mis jääb su kõrvus kajama,
või mu pilk, mis peatab sind salamisi.
Sa vabandad ja muigad arglikult,
kuid mille eest sa vabandad(?),
kas selle eest, et vaatad mind nii mõtikult,
või kas on midagi mida sa karda?
Jälle ootan seda naertust,
seda naeratust, mis paneb naeratama ka mind,
neid lahkeid kauneid silmi,
mis haarvad kõike enda ümber.
Su silmad säravad päikese käes,
ja sa vaatad mulle otsa ja naeratad,
ma vaatan sulle otsa, su silmadesse uppudes,
muud ma e .....
Igatsus
Sind igatseda on privileeg.
Nii näib, et oluliselt pikeneb aeg.
Ning see tunne küll kõrvetab,
on tunne – aeg sootuks otsa saab,
kuid ei suudaks iial sellest loobuda…
Lasen sekunditel, minutitel, tundidel koonduda.
Ei väsi ootamast, mil
mu silma vaatab su silm.
Hoiad sama tugevalt oma pilku minul,
kui tugevalt oma käsi ümber minu ihu.
Ümber minu ihu, mis on kõrbenud…
Kõrbenud ihast olla andunud,
ihast Sinu keha järgi, mis mandunud.
Mandunud igatsusest olla mu käte vahel…
See kõik on justkui looduse poolt ettenähtud.
Ma näen ja tajun, kuidas minu läheduses .....