Oh sügis juba õues mul jahe juba tuba. Keegi mängib veel palli ja keegi pilli. Vihma kallab nagu ojast puudel lehed maas osast.
Otsi ise kauneid lilli, leia koht, kust kuuled pilli, kõpsuta ja tantsu löö, ära üleliia söö!
Kui sõber hea, siis kevad tuleb pea. Talle kingin lilli, tema mulle pilli. Talv meil kurvameelne, suvi lõbus, rõõmsameelne. lähme õue mängima, sõpradega hängima.
Vihmakrabinas kuulda on nuttu, maailm vajunud on justkui paksu uttu, vihm tunnetel nutab ja hing lööb pilli, kuskil südamesopis kevad veel mängib
taeva all jääks alles elu igavene haljus nii suveõhtus olles õitsmist puudel aias rohus vaadates suu muud ei soovi jätkuks vaid see paljusus ääretu pillav
Liisile lapsele üsas flööti mängid jõel nii pilliks saab süda vesi õeks ta loojangu kumale hakkab seltsiliseks kupule vees ilule olemises kus sina oled ees
paat taevas kallas vees jalgupidi pilliroog kuis kõiksus seda valvab kiivalt hoiab koos ära lähen rootsiitsitaja ärevalt ootab ta üksi saaks jääda pesa ning järve eha värvega
mus uuesti üles äratab sinitaeva igatsuse lillede õitsemisest lahku minemise valu pillava suve janu
joo tühjaks seegi hetk kus kasel koltub esimene leht järve ääres pillirool räsib mida tuule hoog sind puudutama üleni hakkab suve lahkumise valu lumeni ära see talu
Päikene kõrgel taevalael pillub kiiri alla. Minul ainukene vaev on ilma nautima minna. Kaunis suvi on see aeg, mis pakub silmailu. Võta endale see aeg, siis ei ole meel nii mõru.
aeg kui käes sa samamoodi õisi endalt pillad lemmetad kui toom jääd õitsemise ihast ilma pisar silmas et iial enam pole noor näole uhkusega lange sul valge pruudiloor
hingki on lill kui aeg saab täis arglikult avaneb siis pillavalt õitseb närtsib lõpuks õitsemise koormast metsade koltudes vaikuses vabaneb
see ehmatas on õites sirel lõhnav valge kibuvits nii nad lähevadki su päevast ära mis siis ei sulgu nende järel suve õitsemisse värav rohus tulikas veel kuldselt särab
Ööpimedus laskub taevast alla ja maal on kõik pilla-palla. Ja rusuv vaikus hiilib öös, ta kannul hirm käib juba mitmendat ööd.
Vahel võtan kätte kandle kandlekeeli silitan Oma armsa hinge palvel möödund aegu meenutan Nii palju võlu ja valu on pilli südames Ma ikka seisan jalul Eesti pinnal, mullases...
Mis jääb ühest südamest järele, kui kingid üht südant kõigile...
Tiina, nimi on kui lill, Ilus, õrn,või mõni pill Istub pilli taga, töötab, näpu peal või vill Nagu iga laps ma kingin talle lilli Armastan ma teda nagu jõuluvana kinki.
Pearolli mängis auto-rollo piripilli mängis mõrupill vilepilli mängis edwin snow parmupilli vana parm.
Iga dik-taadi aeg saab ükskord otsa otsa saab ta aeg ja piller-kaar kuhu minna, mida teha peale otsa ajavaos on ohtlik suller-jaad.