Sõnale pilt leiti 202 luuletust
Ekskrement
No mis ma ütlesin;
omas tsoonis; nii et vihiku lehed põlesid;
põdesin, seda sama sündroomi; nüüd toksin nooti;
soovin pasa kvooti; täiendada; häirest vaba,HUII;
nõnda näidend algab; kui kallan välja uue peatüki;
kergelt süttiv; kui tõmban pepu tegema ossi kükki;
maha su müürid; kui sa ellu ei süübind; tülpind näoga;
naeratuste külvi; hüppega püsti ja näpuga näitad;
kes on süüdi; nõnda minu moodi; saata alaarenenud;
tagasi elu kooli, Hoia rooli, ma seon paelu; magavas poosis,
terve pudel nosplis;andmas laengu;sõitmas vastu kaevu;
nii palju viha vaenu; et .....
Mänglev tuul
Oled sa loll või inimene;
Pidev sisemine võrdlemine;
lõpetab seal kus põõnleb pidev;
Võitlev isend; näitlemas; Väitlemas;
Segadus teda hoopis käitlemas;
mitte tema teda; ega? A las ta jääb;
Kui pea teeb häält; ja siseneb väärt;
Ideede kulg; kerge sulg, üle paberi;
Teadmiseid veab mul, sul vedanud;
Et ta nõnda kerglaselt lennanud;
Eeldan uut; keerutan juust,
ümber sõrme;
See k kuus; usu või ära usu, omast puust;
Nagu Kitil Turbo Boost; Rüütelik Mihkel;
Ihnetele Viimne, kuulutus; hullutus,
Su jaoks karistus on unustus; kuri kuulus;
Looja peatükki omanäo .....
Läbitungiv pilk
kui ulatad mul kinda
su silmist kerkib pilt
ja rinnas algab simman
vist ajalukku lift
kui poleks sulle viiband
läind oleks hetk nii kihvt
ja jäänuks puhas pind vaid
sind ära raamin siis
ning pandimajas hindan
ja üllatus kui jalga pind
sa polndki väärt mu hinda
Hümn vennaskonnale
Kaugeks jäänud kõik sõbrad,mõne üksiku silmis veel see sama mis alguses lõõmab,kui elu lükkab ja tõmbab, nägin teid kõiki reisimas ning samuti lahkumas mu kõrvalt,elu ei teinud minust õrnalt võtvat, kuigi kedagi iial siin pole põlgand,suutmata siiski ebasiiraid enesepetiseid au sisse ma tõsta,peate mõistma,mul üks eesmärk; see on tõde ja kui see ei kõlband:jäitegi kõik võõraks,kuigi meelehead jahtisite, ma ei saanud seda ju jälgida kui see tootis vaid lahtiseid kilde,kujutluspilte,meel peab olema virge ja just tänu sellele mõistmisele ei sikuta ma lille, et mu .....
— Maarjo KEnam ei tea mis on õige mis vale
Läbi uduste aknaraamide
läbi härmatund puuvõrade
süttivad esimesed tuled
tuhandete majade akendes
Nukrate kolmkõlade
segaste sõnade saatel
häguseid mälupilte sirvides
tuled veel tuld paluma silmad vees
Ja ma olen jälle astund
samasse vanasse auku
Ja ma olen jälle lasknud
kaevata lahti vanu haudu
Ja ma olen jälle ahtund
lahtund süü süütuse kaudu
Ja ma polnd jälle lahkund
vaid lasknud end panna raudu
Nüüd enam ei tea ma
mis on õige mis on vale
ainus mida tean ma on
et sinul puudus tahe
tahe minna sinna
Kuhu sinna?
Sinna pahede pihilinna
linna kus .....
kolmandas isikus
sealt tuleb Ta hõljudes Su
muredest muretult läbi
nagu oleksid vaid tühine
eilse elatud vari
nagu oleksid kritseldatud
ellu äratamata kontuurid.
sealt tuleb Ta möödudes Sinust
pigistades vaikides silmad kinni
sest kes tahaks näha peegelpilti
enda elust - kaadreid asjadest
millest rääkida ja mõelda
suudad vaid sa kolmandas isikus.
elu pole kerge
Segadus mu sees mida olen
üritanud juba korrastada
ajast mil mäletama hakkasin
esimesi probleemseid hetki elust.
Kõik pole olnud alati nii
tore ja roosiline nagu neis
ilusates filmides ja seriaalides
kus peaosatäitjad piltkenad
ning omavad villasid - nende ees
kiireid sportautosid otse ajakirja
kaante vahelt välja lõigatuna.
Siiski nende perekonna kriiside
ning selle hullus trallis - mida
nimetatakse eluks leidub keegi
kes peab mind oma kalliks - mida
olen ma soovinud hetkest mil
tekkis tunne, et tihti on
mina vastuseisus terve maailma vastu.
Segadus mu .....
Põrandale valgunud tint [2]
õhin nad seal peenral, põhi alt lendab leemjalt, kes keda keelab, kala vees, konksu alla alati neelab,
sõnade mängus, leidnud oma täiiust, ei mingit näitust, vaid perfektne hääldus, otse näkku, otse torust,
igapäeva jorust, seda hookust pookust mis koorus kui leidsin oma moodust, kuidas see mootor kokku jooksust,
kuulnud polnud, hullult korduv, konditsioon mis vaid ihadel hoidis fookust, väsitab mu noorust,
Räsida saanud enne kui munast koorund, Persse su õiglus, saad kirvega kuklasse, Õigluse tagaajamise tõttu
Hukka läks see..Kogu inimkonna tee, kõik ainult nõuuavad, v .....
Jah, vaid murduda saavad südamed
mis armastust on täis
Ja mõnikord võidvad viimased
Sa ütled et kaotasid
Ma vastan, et sulle vaid näis.
Jah, me võime otsides leida
Ammu kaotatud sõnu
Ja sel samal hetkel need uuesti peita
Et saaks salaja vältida
Neist sönadest tekkinud mõju
Jah, tihti me arvame et näeme
Kõike mis seisab meie ees
Ja arvame siis kohe et teame
Kuid tegelikult ei pruugi me iial
Teada tõde
Mis peitub nähtud asjade sees
Jah, seinte peal ripuvad pildid
Sa ütled: need jutustavad lugu
Et pildid on sildid
Kuid sa ei ulatu nägema
Piltide taha
.....
uus
uus öö, uus päev, uus hingetōmme palav
uus värske piimakohvi kann
pilk piilub pilte kardinate tagant
on muutund igapäeva samm
jupp julgust tōusta päevaunest luudel
ja seada sammud sammaldunud teel
tass kohvi veel, veel sigarett suul sureb
ma lilledele joodan värskendavat vett
ma sirgu silun uhke linnu suled
mu silmi sihib uudne siluett
on august kuum ja valmis tummad tuuled
et teha kōrge kaarega mu eluretk.
puts.®
Su maja seinad on klaasist
Ma
Jah ma kõnnin mööda seinu,
sellest ajast saadik kui vaatasid telkut,
oli elu täis veidrust, üks ütleks seiklus,
teisel lihtsalt arengu peetus, ja see ei lõppe,
see infiltreerunud me igapäeva kõnne,
Saavutanud mõttelise mõõtme,
kogu populatsiooni üle võime,
Nüüd siin sõimes tõsidust ei märka,
pshühioosi hoogudes haru harva
fookusega näkkab, ja siis panevad ka härga,
tähelepanu ees kõigil värdjana vaja ju näida,
tehke pilti, kuidas mu aju läks rikki,
viibin oma närvide piiril niigi, tahan kuuluda,
igasuguse moraali selle nimel unustan,
olen haige, .....
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Salakeeles raamat.
Ma sulle juskui avatud raamat,
mus tundeid, rõõmu ja ka draamat.
Kuid salakeeles on see,
kirjutatud vaid sinule.
Kui oled avanud mu südame,
siis kuulub sulle see võtmeke.
Võti mis avab selle salakeele,
võti mis avab sulle mu meeled.
Uued peatükid koos saame kirjutada,
nende kirjutamist eelnevalt harjutada.
Õpetan ära sulle selle salakeele,
nii me raamatu täiuslikumaks teeme.
Teised näevad vaid kaasi ja pilte,
meie kaks vaid mõistame nende aluseid silte.
Nii kahest erinevast raamatust sünnibki üks,
mida ei mõista igaüks.
Õhuke Joon(1)
Süda peksab rinnus, kuhu kadus kõik see kindlus,
vägivaldsus liialdab mu ümbruse, kui kokku korjan oma killud,
kauua aega ma siin igavikus juba viitnud, tõde justkui mosaiik,
mis just valmis saamise hetkel paigast jälle nihkus,
näen iga killu kirkust, terviku lihtsust,
kogetava kompleksust,koos mõjudel, lõbu teen,
õhtu eel, jälgin oma meelt,kes seal sees kõneleb,
ei ma tõrele, suht suht nõme see
,kui ei suuda mokka hoida vagusi, samas kui otse närvi
,seda risti löömis naela tagusin, suurem mõõn on tulemas,
ma olen üritanud peita, suutis ta mu alati leida,
e .....
Kuuse all
Alles ma seisin siin kuuse all,
kuigi kuusk oli teine.
Istusin siinsamas lauaski,
linal just seesama eine.
Kuulasin neidsamu salme,
mis noorena õpitud pähe:
noid kentsakaid nõuka-valme...
Mõistetav... aega ju vähe.
Vaatasin toodsama kasti,
näitab mis heli ja pilti.
Ootasin, lootsin ja - loobusin.
Kõik suhted ei uuenda silti...
Jah, alles ma seisin siin kuuse all,
ehkki lapsed ei olnud nii pikad.
Aga aeg teebki suurimaid kinke -
armas taevas - me oleme rikkad!
/Mari*Uri/
Peegelpilt.
Naine pildistamas ennast peeglist,
kinni pidamas pole ta ühestki reeglist.
Kohtumine iseendaga peeglis,
kus ei kehti ühetki reeglid.
Iseendaga tõtt vaatamas,
iseendale mõtteid paotamas.
Teised vaid ilusat pildi näevad,
sinu mõtetest nad ilma jäävad.
Neid teavad vaid sina ja su peegelpilt,
see on vabadus kus puudub ainsamgi silt.
Aastaajad
On loodus parim kunstnik
tal alati head ideed
igapäev uued pildid
ta kõikjale teeb
on loodusel maitset, jõudu ja tahet
luua kauneid pilte
pidamata vahet
ta käes on parim materjal
ja kaunim kunstimeel
suvel põllud ja aasad
talvel lumi ja mäed
sügisel lehed nii kirkad
kevadel sulanud jää
Tulevikuplaanid vastu taevast
Kord väiksena tahtsin saada ülekõige LOOMAARSTIKS
Olla alati haigustes ja vigastustes neile abiks
Soovisin ravida haavu, mis nukraks tegi vaesekesed
Olgu kannatajateks koerlased, kaslased või isegi ahvikesed
Kahjuks seda mõtet ei jätkunud enam kauaks
Kui aeg olnuks panna kutsut magama, muutunuks ma araks
Edasi piilusin ma POLITSEINIKU alale
Ega siis väikelapsel mõte suundugi mujale
Rallitada mööda tänavaid politseiautoga
Katusel põlemas vilkur sinipunase tulega
Päästa maailma kõige kurjematest pättidest
Säästa kalleid .....
Ei enam keegi aega loe...
Vaata kallis kuidas möödub elu...
Vaid viiv ja... kaotus, ei loe siit edasi edu
Oodates igaviku õiget hetke...
Ei märka kuidas aeg piirab lõputuna näivat retke...
Öelda eile kuidas igatsen su lähedust
Küsin hing täis valu... Miks lähed täna just....
Lükates seljataha elupilte täis raame
Lugedes kokku tegemata tehtud plaane
Kas piisavalt tänasin sind antu eest....
Olen selline tänu sulle nii väljast kui seest.....
Ei enam keegi aega loe
Ürgses sängis.. Hing rahul...puhata on soe
Tahaks nii palju ja ei tahakski midagi
Lihtsat istuda.. Kuulata sind... Ei .....