Sõnale pilved leiti 292 luuletust
Suvises Norras
selline loojang
et põlvili laskud
palud õhtult endale õnnistust
enam millestki pole kahju
kui ilu nõnda hinge joodab
Su tulemist ootab
pärast põlvitust
ülal miilavad pilvesöed
ilmaruum justkui köeb
ja elu on uuesti
vanemaks õeks
hing päeva tagasi võet
*
eal sõna suuda edasi anda
vee voolamist jões
rünkpilvede varju
liikumist mäel
vaevapajude õitsemisiha
igilume läheduses
*
öös mõnes
põletab sind äkki suudlus
unund õnnevalu
kui aknal mustendavad ruudud
kõiksus laupa puutub
hing mälu raskust talub
kord süttind kiivus
kire tuli
poleg .....
lume valgust vaikust
sind tänan suvi
valge juuni
su pillamises kaua
sai olla meel
sinitaeva pilvede
astrite unustuseks
nüüd öö läbi hommikuni
maale sajab valge lund
meil unuks sootuks juuli
jääks silmapiiri taha
heleroheline kevadootus
lume valgust vaikust
aina rohkem päeva
hangedena kuhjuks
Isadepäev
Taas tervitab meid uus päev
See on eriline isadepäev
Sügistuuled on vaikinud
Hallid pilved hajunud.
Päike hellitavalt kiiri pillab
Kuul on kuldne naeratus suul
Lillemeri vohab kõikjal
Uus on isadepäeval rüü.
Isad, hoidkem oma päeva,
nii ilusat ja säravat!
Meil kõigil võim on täna muuta,
üht kaunist päeva veelgi kaunimaks.
Südamesund
Miski vaevab
Pigistab hinge
Sügavalt kaevan
Liigselt ehk vaevan
End asjata kulutan
Tuluta sobran ja sorin
Kehva päeva jorin
Mossis meele torin
Võtab sooja sära
Asjadelt ja ajalt
Minu kodumajalt
Mu taevalt
Vaevalt sain teada
Kuis rõõmsamalt seada
Igat hetke
Igat retke
Lauldes liikuda
Pilvedel kiikuda....
Mis see siis on
Mis asu ei anna
Pigistab hinge
Sunnib tegema ringe
Uuesti algama
Salgama õpitud tõed
See on liikumistung
Südamesund
Soov edasi minna
Sinna kus oldud veel pole
See on õnnistav paine
Maine ja kaine
Seisak on algus
Pingete valgus
Teeb nä .....
Soe sügis
Soe sügis hellitavalt põski paitab,
lehti tasa puudelt alla aitab,
kutsub päiksepaistet esile
ja ei ole ise nõnda vesine.
Laseb pehmel tuulel tasa õõtsuda,
kuigi sügistuul on harjund lõõtsuma,
katab pilved õrna uduga,
et linnutee võiks kergelt sujuda.
Varsti sügisel on rutt,
tali tuleb nii, et taga valge jutt.
Pole siis sügisel aega venida
ta tõepoolest peab ära minema.
Sellest kurb on minu meel,
tahaksin sügises olla veel,
tunda ta hingesilitust
ja õrna südame puudutust.
Hingedepäev
Taevas imelik on täna,
näha kaunist hingede sära,
kuulda õrna laulukest,
tunda ilusat hingekest.
Üks hingeke on eriti särav,
ma tunnen oma südames,
kannan kaasas oma hinges
ja tasa, tasa palvetan.
Minu hingki täna särab,
olen justkui pilvedes,
nagu ingel kannaks ära,
kõik mu mured südamest.
Ilus sügis
Ilus sügis
ära mine ära
jää kestma veel
kuigi linnud oled viinud ära
oma iluga rõõmustad sa meelt
Ilus sügis
anna kurvastada vähem
aja hallid pilved laiali
lase päikesel puude vahel
soojuskiiri kanda laiali
Ilus sügis
hoia oma kuldset südant
paku seda mullegi
kaeblen oma hingevalust
üht-teist sullegi
Must Praost
Ridaelamu on mul hooldada
kus aeg - ajalt keegi ööbib
igasugu võivad külastada
kes soovib, see proovib;
ukse taga värinat tundsin
ja masin tänaval ei sõida
uut kohalolu ära aimasin
aga ei tea keda;
täiskuu valguses seisab mees
kellel silmad kollaselt palavad
must kuub, must kaabu ja sau ees
ta kohalolek teiste pilke haaravad;
Must Praost Joonas on tema
ennast nii tutvustab
taha lauda asus istuma
maast, ilmast ja maagiast jutustab;
nahast kaantega raamat
tema nimega, selle ta avab
ei taha kohvi, teed ega muut paremat
viisakalt ja madalalt vastab;
tee .....
Sinu nähtavus
Oktoober ei anna rahu
kui kestab endiselt missioon
puhanud päevi ei mahu
seal, kus sõjatsoon;
viinakuu öine taevas
on oranž nagu põrgus
valgus pilvede taga leegitsemas
surm tiibadega kõrgus;
tähelepanek on kõige alguses
kuna vaenlane su tuld näeb
liugleb ta igas suuruses
pommi kukutada ahvatleb;
sinu nähtavus hukku põhjustas
jörgmises asulas lendab tina
president ju peitmist soovitas
ning teda ei kuulanud sina...
Oma õe mälestuseks
in mem´oriam Aleksandra
nüüd saad Sa siis lõpuks üheks
maa sisse ja välja hingamisega
jõgede voolamise
pilvede tuprumise
tuule pideva muutumise
valguse uuesti tulemisega
igal hommikul taeva alla
metsade kolletumisega
lehtimisega mais
nii öö päeva järel ukse suleb
kui tema aeg saab täis
mis siis et kell toas
endistviisi seinal edasi käib
kõik me saame
tõusta viimaks üles
valgusesse aja kohal
meie aeg teiste kõrval
kui üleni on ära kohand
keegi meie pärast
on öösel nutnud
päeval ohand
me pärast tund on olnud
harrast pal .....
pildike suvest
unustanud olin
päevgi loomisest väsib
aknast tuppa kui kostus
puude kohin
kraani all käsi pesin
see meelde tuli
voodisse kutsus uni
keel suus lausus
koos päevaga vaibu
ka sina õhturahu(k)s
taeva juba puhtaks pesi
pilvedest alla
sadanud vihma vesi
01.07.2022
Heitunud maailma hirmunud pale
Taevas pragunes
pärast pikki
sombuseid päevi
justkui kärises
pikki pilvede ääri
Palju ei paista
sealt heledast praost
kuid aiman
ma haistan sealt
tulevast kaost
segi on paisatud
õige ja vale
maailm on heitund
tal hirmunud pale
kindlust ja selgust
kaos iial ei loo
hingerahu ei maailma too
kuid
kaos on võimalus muutusi luua
algavat ajastut maailma tuua
kõik mis on elus
see kasvab ja kaob
kõik mis olnud
kord väsib ja vaob
purjesid paisutab alanud aeg
ehk heledust kaisutab
tumedust vaeb....
Ajad on ajad
ja meie seal sees
loomas uut lugu
meie näoline .....
Täiskuu müstika
On taevas täiskuu paistmas taas,
kui viivuks Sind saan tunda.
Ning kiirelt tuul toob pilved maa
ja taeva piirile.
Näen vaadates Sind sügavalt,
Sul imelised silmad.
Neis kumab kuu, mis tundub nüüd
veel veidi sumedam.
Vaid tõest läbi müstika,
said Sina siia tulla.
Või olin siiski mina see,
kes mööda ei saand minna.
Tuul taevas pilvi kuhjanud,
see Meid ju nüüd ei sega.
Me teine-teise embuses,
nüüd Sinuga siin leban.
Sa ära põlga armastust,
mis saatus Sulle saatnud.
Vaid vasta parem armunult
mu päringule jaatus.
Kas soovid Sa just minuga
.....
Üle joone
Üle punase mõttejoone
astusin kogemata.
Sattusin vihkavasse maailma.
Keeldude- käskude kõrghoone
täienes kõhklemata
ja aadete rusud riivasid silma.
Põlesin säraküünlana taevas,
tuhka langes pilvede peale.
Valusas edasijõudmise vaevas
aimdust sain enda tegemata veale.
Tuulele tõkkeid vaikus ei sunni,
paadunult külm puges riiete alla.
Risk saabus täpselt määratud tunnil,
kiviklibudes kriipis mu tallad.
Ent sellegipoolest vahetevahel
astun
üle punase mõttejoone...
Kollane liblikas
Üks kollane liblikas
lendas veel aasal.
Miks suvi ei võtnud teda
endaga kaasa?
Võib-olla oli kollasel liblikal
ilus olla...
Ei tahtnudki ta
suvega kaasa minna.
Mesimumm lilleõiel
uuristas mett.
Mulle ta meenutas
kevadet.
Kollane liblikas lilleõiel' laskus,
tiibu saputas ja siis lahkus.
Kerge lennuga
pilvede poole, pilvede poole.
,
Nägin suve nutuseid silmi
Nägin suve nutuseid silmi
tuul puhkus pilvedest pisaraid.
Päike taevakaare alt madalamale hiilis
päeva samm muutus lühemaks.
Linnud traatidel üheskoos laulsid
juba lõunamaad igatsesid nad.
Häälekalt ühe korra veel hüüdis
suvi, sügisele kätt ulatas.
Oligi minu hingest pühitud suvi
sügis on mu hingele lähemal.
Siis ma kurvastada ja igatseda tohin
mõtteid korrigeerin ja puhastan.
Sügis meie keskel
Sügis tuli rõõmsal meelel
nüüd ta ongi meie keskel
hõlma all ja lehtedes
halli värvi pilvedes
Sügis kinnitanud kanda
põldudel ja aasadel
metsasülle peitnud enda
puraviku mütsi alt piiludes
Sügis aedupidi hiilib
lookas õunapuid patsutab
marjapõõsastes teeb ringi
midagi seal küpsetab
Sügis rukki-ja nisupõldudel
kulda kühveldab
viljaveski rattale hoogu juurde lisab,
et see ööd ja päevad jahvataks,
kogu ilm et küllalt saaks.
Maa ja taeva vahel kõikudes
Suverõõme täis on süli
ei märganud, kui sügis tuli.
Unes sadas valge lumi,
sadas ööst hommikuni.
Hingel tunne on nii hea....
tunne teine on südame peal.
Las elan hetki pilvedes,
maa ja taeva vahel kõikudes.
Vahest nii on olla ja mõelda hea,
kuid kaotada ei tohi pead,
ta õlgade vahele ikka
jääma peab.
Puhke õitsele, kaunis maa!
Täna kõuepilved lagunevad
terve taevas päikest näeb
vili põllul tasa ohkab
tuul on õige vagune
Päevalill, mis sirgund väikse vahtra süles
pikalt päikse poole sirutab
südamest välja puistab mustad seemnekesed
toonekurg südantlõhestavalt
nokka plagistab
Täna rõõmu ja valu täis on süda,
kuid siiski rõõmu rohkem on,
sest pidupäev Ukrainas alanud on täna
au ja uhkusega kuulutada võib
Taas õitsele lööb kaunis maa
ja oma vilja iga ukrainlane ise
maitsta saab.
Värvilisi sügislehekesi ma lennutan Ukraina sinitaeva poole
ja suurt võitu talle ennustan .....