Sõnale pilved leiti 299 luuletust
suure kruusiga
suure kruusiga teri viin
hommikul lindude söögimajja
nii tardunud talves
halli hämaruseni
näha saan õhus
tihaste lendu
hing pungade paisumiseni
jää laulma hakkamiseni
järvel rõõmustub
et nälg vähem neid näpistas
veres alles oli
looma ja linnu vastu vendlus
*
millest sosistavad omavahel
seened sipelgad pilved puud
metsa kohal kuu
tsiitsitajad roostiku võsas
päiksega juulis õun ja sõstar
suureks saanud lehtedega
kase okstes tuul
ma iial saa teada kuis ka
ei vaevaks sellega pead
keel sõnu ei otsiks
kogu aeg suus
*
kesk tard .....
Silmad
Silmadesse sügavuti vaata vahel teisel,
nõnda tema hingepeeglit seal Sa näha võid veel,
saad siis teada, kel´ on tõesti hell ja lahke hing
või kes tõesti salamisi vihata võib Sind.
Silmadest Sa leida võid ka rõõmu, õnne, sära,
mida segi ajada võid päikesega täna,
luues armastust ja soojust, hellust südameisse,
ajades kõik pilved ära, tuues erksust hetkedesse.
Silmadega armastada vahel võib ju rohkem,
elu ilu, armastust veel enda ümber nähkem,
vahel mõne sõnaga veel headust lisa juurde,
mis mõnele on väike hetk, see teisele on suurem.
- Tarmo Selter .....
luuletuste saatus
värsse põletan
taeva all olnuid
hommikuid ja õhtuid
koltunud roogu
jäätunud jõe kaldal
heledat täiskuud
lumise lagendiku kohal
pungade lõhki minemist
kasel mahla tilkumist pange
meel kilgates kui näeb
pärast halli talve
lapsuliblika esimest lendu
tee pervel võilillede kullendamist
sirelite hullutavast õitsemisest
kaob öösel uni
valged puhevil pilved
Emajõe tulvavees
Peipsi poole on teel
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ilu võimas lumm
silmi tuleb nukrus
kui keha kuhtub
hing helluseks ja tänuks
muutub olemise .....
Lord of the dance'le
Sinuga koos tahaks lennata sinna kus viivad tiivad sinna kus puhub lõunamaa tuul ja säravad kuldselt liivad.
Kõrgemal pilvedest lennates aina edasi minna tahaks lahkuminekud kurvad jääksid siis seljataha kaugele maha.
Maailma tahaks vaadata läbi särava klaasikillu aina võita ja mitte kaotada naerda pisarad tuhandeks killuks.
Sinuga koos tahaks hullata laintes ,mis mõnusalt pehmed.Vetehaldjad siis meie olla saaks juukseid ehtimas vetikaist ehted.
Sinuga koos tahaks tormata mööda teed ,mil ei olegi lõppu. Nagu hulkurid ilma varata,kel vaja vaid metsade õhku.
S .....
Sära kui täht
Sära kui täht
kristallselges öös,
ära tuhmu pilvede taga.
Sära kui täht,
taeva heledam õis,
ka siis, kui maailm veel magab.
Sära kui täht,
luues maailma elu,
andes õpetust sõnades veelgi.
Sära kui täht,
tuues rõõmu ja melu,
et üksi ei tunneks end keegi.
- Tarmo Selter -
2022
Creedence Clearwater Revival - Who'll Stop The Rain
Nii kaua, kui ma mäletan, on vihma sadanud
Saladuslikud pilved valavad segadust maa peale
Head mehed, läbi aegade, on püüdnud päikest leida
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peatab vihma
Läksin Virginiasse tormi eest varju otsima
Haaratud muinasjuttu, vaatasin, kuidas torn kasvas
Viisaastakuplaanid ja uued suunad mähitud kuldsete kettidega
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peatab vihma
Kuulsime lauljaid mängimas, kuidas hüüdsime veel
Rahvas tormas kokku, püüdes sedasi end soojas hoida
Sellegipoolest sadas, langedes minu kõrvadele
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peat .....
Nagu Kanada loos
Eelmine dekaad oli meem
kuidas lumi nagu leem
ühe eestlase metsamajas
Kanadas
kus talv puhkuse kinni pidas;
sinisilmselt lootis sooja ahju
ja metsloomadest tal kahju
mida ilma loata küttida
et maanteedel õnnetusi vältida;
ilmataat pani nii palju pihku
et lumega keegi metsast ei lahku
niipea oligi valges põrgus
kus ka külm alla nõrgus;
merry fucking christmas, jah
aastalõpp ära rikutud kah
elekter siis kadus ära
puhkusel lõppenud mägede sära;
kui nahhui tõmbas
lõpuks
siis katki läks autouks
pole ime, miks kitse küttida
kui sai temalgi nii juhtuda;
.....
Suvises Norras
selline loojang
et põlvili laskud
palud õhtult endale õnnistust
enam millestki pole kahju
kui ilu nõnda hinge joodab
Su tulemist ootab
pärast põlvitust
ülal miilavad pilvesöed
ilmaruum justkui köeb
ja elu on uuesti
vanemaks õeks
hing päeva tagasi võet
*
eal sõna suuda edasi anda
vee voolamist jões
rünkpilvede varju
liikumist mäel
vaevapajude õitsemisiha
igilume läheduses
*
öös mõnes
põletab sind äkki suudlus
unund õnnevalu
kui aknal mustendavad ruudud
kõiksus laupa puutub
hing mälu raskust talub
kord süttind kiivus
kire tuli
poleg .....
lume valgust vaikust
sind tänan suvi
valge juuni
su pillamises kaua
sai olla meel
sinitaeva pilvede
astrite unustuseks
nüüd öö läbi hommikuni
maale sajab valge lund
meil unuks sootuks juuli
jääks silmapiiri taha
heleroheline kevadootus
lume valgust vaikust
aina rohkem päeva
hangedena kuhjuks
Isadepäev
Taas tervitab meid uus päev
See on eriline isadepäev
Sügistuuled on vaikinud
Hallid pilved hajunud.
Päike hellitavalt kiiri pillab
Kuul on kuldne naeratus suul
Lillemeri vohab kõikjal
Uus on isadepäeval rüü.
Isad, hoidkem oma päeva,
nii ilusat ja säravat!
Meil kõigil võim on täna muuta,
üht kaunist päeva veelgi kaunimaks.
Südamesund
Miski vaevab
Pigistab hinge
Sügavalt kaevan
Liigselt ehk vaevan
End asjata kulutan
Tuluta sobran ja sorin
Kehva päeva jorin
Mossis meele torin
Võtab sooja sära
Asjadelt ja ajalt
Minu kodumajalt
Mu taevalt
Vaevalt sain teada
Kuis rõõmsamalt seada
Igat hetke
Igat retke
Lauldes liikuda
Pilvedel kiikuda....
Mis see siis on
Mis asu ei anna
Pigistab hinge
Sunnib tegema ringe
Uuesti algama
Salgama õpitud tõed
See on liikumistung
Südamesund
Soov edasi minna
Sinna kus oldud veel pole
See on õnnistav paine
Maine ja kaine
Seisak on algus
Pingete valgus
Teeb nä .....
Soe sügis
Soe sügis hellitavalt põski paitab,
lehti tasa puudelt alla aitab,
kutsub päiksepaistet esile
ja ei ole ise nõnda vesine.
Laseb pehmel tuulel tasa õõtsuda,
kuigi sügistuul on harjund lõõtsuma,
katab pilved õrna uduga,
et linnutee võiks kergelt sujuda.
Varsti sügisel on rutt,
tali tuleb nii, et taga valge jutt.
Pole siis sügisel aega venida
ta tõepoolest peab ära minema.
Sellest kurb on minu meel,
tahaksin sügises olla veel,
tunda ta hingesilitust
ja õrna südame puudutust.
Hingedepäev
Taevas imelik on täna,
näha kaunist hingede sära,
kuulda õrna laulukest,
tunda ilusat hingekest.
Üks hingeke on eriti särav,
ma tunnen oma südames,
kannan kaasas oma hinges
ja tasa, tasa palvetan.
Minu hingki täna särab,
olen justkui pilvedes,
nagu ingel kannaks ära,
kõik mu mured südamest.
Ilus sügis
Ilus sügis
ära mine ära
jää kestma veel
kuigi linnud oled viinud ära
oma iluga rõõmustad sa meelt
Ilus sügis
anna kurvastada vähem
aja hallid pilved laiali
lase päikesel puude vahel
soojuskiiri kanda laiali
Ilus sügis
hoia oma kuldset südant
paku seda mullegi
kaeblen oma hingevalust
üht-teist sullegi
Must Praost
Ridaelamu on mul hooldada
kus aeg - ajalt keegi ööbib
igasugu võivad külastada
kes soovib, see proovib;
ukse taga värinat tundsin
ja masin tänaval ei sõida
uut kohalolu ära aimasin
aga ei tea keda;
täiskuu valguses seisab mees
kellel silmad kollaselt palavad
must kuub, must kaabu ja sau ees
ta kohalolek teiste pilke haaravad;
Must Praost Joonas on tema
ennast nii tutvustab
taha lauda asus istuma
maast, ilmast ja maagiast jutustab;
nahast kaantega raamat
tema nimega, selle ta avab
ei taha kohvi, teed ega muut paremat
viisakalt ja madalalt vastab;
tee .....
Sinu nähtavus
Oktoober ei anna rahu
kui kestab endiselt missioon
puhanud päevi ei mahu
seal, kus sõjatsoon;
viinakuu öine taevas
on oranž nagu põrgus
valgus pilvede taga leegitsemas
surm tiibadega kõrgus;
tähelepanek on kõige alguses
kuna vaenlane su tuld näeb
liugleb ta igas suuruses
pommi kukutada ahvatleb;
sinu nähtavus hukku põhjustas
jörgmises asulas lendab tina
president ju peitmist soovitas
ning teda ei kuulanud sina...
Oma õe mälestuseks
in mem´oriam Aleksandra
nüüd saad Sa siis lõpuks üheks
maa sisse ja välja hingamisega
jõgede voolamise
pilvede tuprumise
tuule pideva muutumise
valguse uuesti tulemisega
igal hommikul taeva alla
metsade kolletumisega
lehtimisega mais
nii öö päeva järel ukse suleb
kui tema aeg saab täis
mis siis et kell toas
endistviisi seinal edasi käib
kõik me saame
tõusta viimaks üles
valgusesse aja kohal
meie aeg teiste kõrval
kui üleni on ära kohand
keegi meie pärast
on öösel nutnud
päeval ohand
me pärast tund on olnud
harrast pal .....
pildike suvest
unustanud olin
päevgi loomisest väsib
aknast tuppa kui kostus
puude kohin
kraani all käsi pesin
see meelde tuli
voodisse kutsus uni
keel suus lausus
koos päevaga vaibu
ka sina õhturahu(k)s
taeva juba puhtaks pesi
pilvedest alla
sadanud vihma vesi
01.07.2022
Heitunud maailma hirmunud pale
Taevas pragunes
pärast pikki
sombuseid päevi
justkui kärises
pikki pilvede ääri
Palju ei paista
sealt heledast praost
kuid aiman
ma haistan sealt
tulevast kaost
segi on paisatud
õige ja vale
maailm on heitund
tal hirmunud pale
kindlust ja selgust
kaos iial ei loo
hingerahu ei maailma too
kuid
kaos on võimalus muutusi luua
algavat ajastut maailma tuua
kõik mis on elus
see kasvab ja kaob
kõik mis olnud
kord väsib ja vaob
purjesid paisutab alanud aeg
ehk heledust kaisutab
tumedust vaeb....
Ajad on ajad
ja meie seal sees
loomas uut lugu
meie näoline .....