Sõnale pime leiti 625 luuletust

Pime

Prillid kätte sain
ning asi selgeks sai.
Hoiatusi ma ei näinud
ja sinu poole tüürisin.
Lipud nad lehvisid
ning neist mööda kõndisin.
Päris pime ma ei olnud,
kuid lippe lehvimas ei näinud.

Öö lõhnas, elav ja pime

Öö lõhnas, elav ja pime.
Vihm häälestas kõrget katust.
Me surnutest rääkisime
ja imest veel sündimatust.

Su silmad, nad olid ligi,
nad hingasid minu sees,
nad hiilgasid hingepõhja ---
ja põlatu ülenes.

Koit õhetas taevaserval.
Ning läbi jumalamaa
ma kõndisin Sinu kõrval,
liig tulvil, et tänada.

Pime viib pimedat

Pime viib pimedat
õhtu eel.
Kõrkjad kõiguvad tuules.

Pinev ainuke pillikeel ---
ritsikas
jala juures.

Pime krool

1. klassis õpetatakse lapsi ujuma
saavad päeva lõpus tunnikese
kui saavad spordiga hakkama
basseinis võivad hakata lõbutsema;

nüüd võtavadki nad joondu
igale hüppeplatvormile esimene astub
aga pimedad õigesse kohta ei koondu
õpilane leiab õige koha, kui seda katsub;

ükshaaval kõik panevad peakat
pime krool on võistlusviis
las sukelduvad hoolikalt
kui kõveralt ujud, mis siis;

verd peadest hakkas voolama
liiga vara uksed avati
neid lapsi pidanud hoopis keelama
sest alles nüüd vett basseini lasti

pime mees

See pime mees kes
kõigi eludest nägi.
Läbi. Teades nende
eluteede keerdkäike -

ja problemaatilisi
suhteid neid mis
olemata ja olnud.


Lahendades nagu ristsõnade
ruutusid otsides vastust
neis kohutavates
neis ilusates
hetkedes mis peidus
inimeste hinges -


lootes ise kunagi
samuti saada nägijaks
saada viimaks teada

kumb on siis ilusam
kumb on siis kenam
kas sisemus või
välimus mis
inimeseloomale
esimesena silma hakkab.

Pime on

Pimedas öös
koos pimedaga minna,
Mina kui nägija,
tema kui pime...

Öö on küll pime,
kuid hakkama saame,
vaevaline küll
on see rändamine.

Loeme me metsa alt raage,
muttide mullahunnikuid.
Tee on küll raske kuid saame
kuidagi kohale kõnnitud.

Ükskord kui sähvatab valgus,
päikeses helendab päev...
Seni kaks pimedat läevad,
üks neist vaid arvab, et näeb...

Teekond

See ettearvamatu tee,
mida mööda ma kõnnin
on hämar ja tormiline.
Silmapiiril ainult kummituslikud varjud,
mis mind spiraali tõmbavad.
Võtavad minult energiat
enne kui minunigi jõuavad.
Seljataga armastatud õudused,
mis mulle järgi jooksevad.
Pole ainsatki kõrvalteed,
kuhu põigata peitu ning
oma elu eest joosta.
Sellest tsüklist pole pääsu,
lõpetan oma lõputu jooksu,
langetan käed ja annan alla.

Ööpimeduses

Nii ruttu päev annab alla ööle
ja pimedus valitsema saab.
Vahest pimeduses julgem ongi olla,
nagu hiirtelgi, siis on pidupäev.

Kel hing on must,
see ööpimedust sallib.
Päevavalgust ei ta kannata,
siis haavalehena poeb peitu
ja naudib pimedust teki all.

Täht

Siin üksinduses tähti lugeda on aega.
Kui taevapimeduses silmad muud ei näe.
Mu põske paitades Sa oma sooja käega.
Sa oled täht, kes särab päeval, kui ka ööl.

Võin võrrelda Sind öösel täiskuu väega.
Võin silmades Sul näha tormist merd.
Kuid päriselt kui veel Sind näen ma.
Sul lausuksin, et armastan Sind veel.

Päevitunud keha.

Päev öös kangastus ta
oli unes ilmsi ulme
pank töös valu jääb
tulid kulme kergitades
suul naeratus päikse helk
pime olla tähistaevas
ulg ere töös kirg
miks mind nägid kergust
kuid teha keda mind
kaotsi kaer öö kulg
jääb vaid üksi ulg.

Muinasjutuhõnguline

Muinasjutuhõnguline on mu muinasjutt
Piparkoogimehikene plaadilt tõusis just
Kuuseokstel sädelevad
kuldsed karrad peal
Käbikuningatel uhked lumekroonid peas

Päkapikud nalja heitsid
Valjult kaikus hääl
Jõuluvana kuu peal kõikus
Helendas Põhjanael
Pimedale ööle kaela pandud
valged pärlikeed
Elule kingitud on päevad
Muinasjutulised teed

Öös

Kas kuuled,kuidas sügis
hõiskab,
üle metsade ja mäe!
Kas näed sa,kuidas pilvepadjal
välja toob ta oma väe!
Kuu kuldab taevas
Seisan varjuna öös
Hing on nõnda vaevas
Süda trummipõrinal lööb

Jõulutäht

Saturn ja Jupiter end ära
teineteise sisse peitsid
Loodud jõulutähe säras
inimsilmas ühte heitsid

Kallistavad inimhingi
miljon miili pikal käel
Inimkonna saatus ringi
pöördub võlutähe väel

Kõike masendavas hetkes
maa ja rahva saatus pime
Süstib lootust taudi kütkest
päästa pööripäeva ime

Tegus päev ...

Tõusev hommik tähetarkust varjab,
päev valgeks muudab pilkast ööd.
Vaid koidutäht jätkamas on tööd,
kuni päike õrnad uduloorid korjab.

Nüüd pimedusest järel varjud puul,
seesama tume Maa mis jätab Kuul.
Kauni päeva kodumaa võtab vastu,
end valmis sea , reipalt kaasa - astu.

Hansi!!!

Vastus Pojale (10434)

ah siis niimoodi sa mõtled
kannatlikust kannust kes pliidi peal kannuseid teenis
pliit oli kuum ja kaan oli kohe tema kannul
ja valgest kepist mis pimeda nägijaks teeb
peenis potil või arvutis kui pingutad siis tuleb seegi
kui ei kannata arvas kann siis ehk ei tule
voodi või poodi maksta tuleb ikka arvas pime
kes kepi eest papi letile pani ja silmad sules
aga teisest toast juba mõnda aega kostus lahkheli
oh heldene aeg ütles vanaema
kui põrandaharjaga numbrid kühvli peale tõmbama tuli
mees ja naine lebasid edasi
hommik on õhtust targem ütles koit hämarikule
koit oli ..... Loe edasi →

Omade värav

Teatud pimedast-tumedast
mine alati mööda –
nii nagu omade väravast,
millesse eales ei lööda…

Kes paistab, mis paistab ja kuidas
olgu sul küsimus ainus.
Kummargil pea hoia püsti.
Vastused valmivad vaimus.


/Mari*Uri/

Rutiin

Iga hommik sama jama,
vaja üles tõusta vara.
Sammud kooli poole seada,
valemeid on vaja teada.

Päike juba kõrgel taevas
kui mina ikka unes vaevan.
Miks küll kestab kool nii kaua?
Ega keegi pole rauast.

Pärast kooli paha olla,
pea valutab ja käsi väsind.
Väsimus mind on surund alla
kuid oma rõõmu ma ei varja.

Aga pole hullu!

Ehkki väljas juba pime, jätkub kodus õppimine...


© Peeter Hansen, autor.

Kevad lapsesilmis

Ootan vaikselt pimedas toas
päikesekiirt, mis avaks mu hinge
annaks kevadele loa
muuta naeruks kõik tavased pinged

Tõstaks murekoorma mu õlult
avaks kõrvad linnulaulule
Taastaks rohus kõik kihava elu
See oleks algus lindude lennule

Veidi rõõmsamaks muutub mu meel
kui jalas täpised kummikud
taevast säramas vastu suur pärlikee
kaotamas tavaseid ummikuid

Ime

Kevad on jälle käes,
lilled meil jälle õitsevad maas.
Kas tõesti oled nii pime,
et ei näe seda ime?