Sõnale pimedas leiti 106 luuletust (pop)
Kallimale
Kallis sind armastan ma,
ja oma m6tetest sind vÄlja ei saa.
Mõtlen su peali nii päeval kui ööl,
kas olen kodus või siis tööl.l
Väljas on vihmased ilmad,
ja pisarais taas mu silmad.
Miks mind ei kuule küll sa?
Kui siin pimedas kambris sind hüüan ma!
Kallimast kallim oled sa mulle!
Istun nüüd siin ja mõtlen vaid sulle.
Lootsin et täna tuleb HAPPY END!!!
Sest üles puua proovisin ma end!.?
Hundina olla...
Kui öises,pimedas taevas,
on kuuvalgus mind võlumas-
siis võiksin hundina olla,
kes uhke ja vabana elab...
Tahaks kuuluda hundikarja,
tunda end ühena neist.
Kus reeglid on kõik paigas
ja usaldatakse teineteist...
Nendega koos jahti peaks,
õlg-õla kõrval jookseks...
Tugevad kehad,meeled valla,
veri pulbitsemas soontes....
Hundi tarkus-on see jõud,
mis aitab tal ellu jääda.
Kuigi kiskja,on tal ka õrnust,
mida tuleb osata vaadata....
Tahaks suruda näo vastu koonu,
tunda pehmete karvade soojust...
Nautida kollaste silmade pilku,
kus kogemusi,teadmisi palju. .....
Maga, mu kallis
Maga, mu kallis, maga.
On puu meil akna taga,
ta pimedas vaikselt oma kiikuvaid oksasid kehitab
ja sulle oma südamelehtedega uniselt lehvitab
pärast päevatööd:
"Head ööd!"
Maga, mu kullake, maga.
Maga, mu kallis, maga.
On kuu meil akna taga,
ta pilvede vahelt sulle magusasti naeratab läbi une,
nagu sind valgesse pehmesse vativoodisse heituma meelitaks:
"Tule, tule!"
Maga, mu kullake, maga.
Maga, mu kallis, maga.
On tuul meil akna taga,
ta heasti tasakesi sulle oma kauneimat vileviisikest luulutab
ja kosutavat parimast paremat unenäolist muinasjuttu
kuulutab:
"V .....
Vabadus
Oma raskes tunnete ahelas,
näritud vaevast ja tumedast kurbusest,
masendus kriibib kurgus karedas,
kuid pole pääsu ses't koledast tundmusest.
Sügavast pilkasest pimedast
end teele sunnib see hing.
Nägu uhutud pisaraist kibedast,
sest aina kitseneb eluteering.
Võttes kokku oma nõrkenud jõu,
rühib ta läbi nii tule kui vee.
Murrab tormi ja kannatab kõu,
lõpuks tunneb: leidnud on tee.
Nagu liivateragi pärlikarpi poeb,
et seal koonduda iluks säravaks.
Nii ka hing, kes end päästetuks loeb,
tunneb südames lootust tärkamas.
Ja leiabki väsinud hing oma rahu
.....
sa oled kõige parim mu kallis
alates sellest päevast
ükskõik mida ma teen
sa oled alati minu mõttes
kõik see aeg
ma alati armastan sind kallis
kõik mida ma näen on nägemus sinust
kõik mida ma tean on see et ma igatsen sind
iga päev ja öösel kui ma istun pimedas vaatan
pimedasse taevasse
sinu hääles peitub õnn ja naer
iga löök minu südames tahab näha sind
sinusse olen armunud ma
tahaks öelda veel nii palju sõnu
seisma jäävad suul
vahest keset ööd mõtlen
et kallis kas sa tead et kõik need öeldud mõtted
et käija sinu kõrval
et olla sinu juures
ma armastan sind igavesti ja e .....
Särts - särts, raha põleb
Eesti energia saatis kirja
näib, et minust tehakse orja
sest üle 300 € arvet mul juba
ja mööblist tühi on tuba;
mille kirbuturul maha müüsin
püksil rihma kokku tõmbasin
et elektriarvet tasuda
mitte, et külmas ja pimedas istuda;
käinud toitu vähe ostmas
ja edaspidi purki sittumas
olen siis pigem näljas
kui külma küüsis paljas;
aitüma Suur Ema, Kaja Kallas
see eit nõiapotti hinnatõusu valas
käib riigikogus hookus- pookus
mu raha on ei tea kus;
särts - särts, raha põleb
arengumaa tiitel Eestile tuleb
kui see on tuleviku viis
laskem end maha, sii .....
Nähtamatud Võlad.
Taevas on täna nii kaunis ja sinine,
aeg on juba küllaldaselt hiline.
Kuid igatsuse sunnil ritta sean sõnad,
et tasuda tasumata nähtamatud võlad.
Võlad, mida pimedast nurgast häälekalt mööndi,
et lõpuks seadma sammud pean õigesse vööndi.
Kas vaevudki iial neid hoolega valitud ridu lugema,
midagi vastama või üleüldse sellele mõtlema.
Sellele mõeldes hakkab taaskord ahastus hinge pugema,
hoolimata tungivast tahtest, ei hakka ma midagi ütlema.
Kuid siin, sügaval sisimas ma seda enam ei talu,
ma lihtsalt ei suuda seda enam kannatada.
Südames lihtsaks ja odava .....
Sa oled perfektne
Suur aitäh sulle,
et lihtsalt oled olemas,
ära pööra selga mulle,
ma ei taha olla pimedas.
Ma tahaks sulle anda kõik
aga see on kahjuks võimatu,
sest sina oledki minu "kõik"
su iseloom on uskumatu
su välimus on ületamatu
sinusse armumine on efektne,
Sa oled tõesti perfektne.
Keegi ei saa olla perfektne?
Perfektsus on kõigile erinev
see pole pärinev.
See lause peaks kõlama nii.
Igaühele on keegi perfektne,
sa lihtsalt pead jõudma temani.
Aga mul läks hoopis paremini,
sest sina jõudsid minuni.
Ma tõesti olen tänulik sinule,
et oled olemas min .....
Tõeline sõber
Pigem kõnniksin sinuga pimedas,
kui üksi heledas.
Kas me olemegi kokku loodud,
või mul lihtsalt vedas?
Sa tulid minu juurde,
kui teised läksid.
Sa ütlesid mulle,
et sinu juurde jääksin.
Kõik teed sinuga läbikäinud,
elu algust ja lõppu näinud.
Kui sul kordki kunagi raske,
küll ma sind edasi kannan
las ma täidan ise su käske,
käin läbi linnad, kannan maske,
aga palun, mu sõbral elada laske!
Miks?
Miks alati kõik imed
On peidus, kus kottpime?
Miks alati kõike head
Ma nii kaua ootama pean?
Miks alati headus on peidetud?
Miks siirus on kõrvale heidetud?...
Miks ilusad sõnad on suu taga vangis?
Miks kaunis armastus peidab end pimedas kongis?
Miks imed, need kunagi ei juhtu, kui väga on vaja?
Miks mõnikord seisan ma püsti vaid SINU najal?!
Miks vaatad sa mind kui võõrast?
Miks vaatad sa mind kui tühjust?...
Me kallis aeg nii kõik läheb raisku…
Mil võtad mind taas oma sooja ja pehmesse kaissu?...
Hingedepäev
Käes jälle see päev,
mil kadunud hingi ma näen.
Vaid küünalde leek,
see rõõmu mul teeb.
On teine november,
on hingedepäev.
Mu pilgus on tusk,
kuid südames usk.
Kus elu, kus surm,
vaid hingede urm-
keerleb pimedas öös,
kell vaikselt tunde lööb.
On hingede aeg
ja välja kui läed,
sa tuttavaid näed-
kuid kus on te käed?
Pimedas oli midagi muud
suve soe süda
põksub sel kuldsel ööl
uinuvaid meeli
kõditab hõbedane tuul
Kuu peidab end
hallide pilvede taha
piiludes sala
valgete silmadega maha
imestus suul
vahime üksteist
kõrval kivistunud puud
tondid sahisevad
linnud magavad und
pimedas oli midagi muud
Igatsen
Öös mustas pimedas
Päikest täis liival
Vihmas või tuules
Tormis või põuas
Tunnen Sind siin
Mis siis, et nii kaugel
Siinsamas enda kõrval
Tunnen Sind lähedal
Kas neid silmi sügavaid
Huuli mahedaid
Kas puudutust taevalikku
Või hoopis südant nii puhast
Seda ei tea
Aga tean vaid, et igatsen
Igatsen ja mäletan
Kuidas Sind armastan
Koos Sinuga
Isegi kui kõnnin suga pimedas,
siis turvatunne mul sisimas.
Päris tihti ma kuulen su südant,
see ikka sama rahulik, ka külmalt.
Sind nähes mu hing läheb soojaks,
nimetan sind mu elu loojaks.
Ma tean, et sina oled see õige,
sest sa tõesti oled üle kõige.
Sa oled mulle, kui teine valgus,
Sinuga mul tuleb lõpp, nagu tuli ka algus.
Uppunud pisaratemerre
Olen langenud pimedasse lõksu -
Auku, mis kaevatud SINU poolt…
Igaveseks kinnisesse ringi
Su tehtud ahastus mu vaikselt üles poob…
Igatsedes su häält ja puudutust
Istun pimedas, kaelas okastraadist kee…
Mille eest?...
Selle eest, et ootasin sult armastust…
Nüüd olen kaelani valu sees…
Räsituna põlvitan nõeltel,
Silmad nutust on kildudeks löödud…
Tunnen, justkui oleksin kuumadel sütel
Mu süda on tükkhaaval ribadeks rebitud…
Olen uppunud pisaratemerre
See on valus, kuid sinuta ma enam ei saa…
Kuid iga kord, kui sind näha tahan,
Lööd mu süd .....
Seinast ja laest
Kas oled alanud seinast ja laest,
ainsamast kahvlist ja üksikust noast?
Alanud kruusast, savist ja paest -
sulgenud silmad, kus tuul puhub toast?
Kas oled leppinud päevad ja ööd,
et polegi paljukest, mida sa sööd,
et polegi midagi kui ainult tööd -
kuni on parajaks kasvanud vööd?
Kas oled vaadanud, kiiganud ellu
kaugelt - sest lähemalt ei ole lastud,
talletand pilte ja paiku su mällu,
et oleks jõudu, kui aeg tuleb vastu?
Kas oled kuulanud mõtteid ja juttu,
nagu seal polekski sinuga seotut?
Katsunud peitudes pageda uttu,
varjata iseend, näotut ja teotut?
K .....
Kevad lapsesilmis
Ootan vaikselt pimedas toas
päikesekiirt, mis avaks mu hinge
annaks kevadele loa
muuta naeruks kõik tavased pinged
Tõstaks murekoorma mu õlult
avaks kõrvad linnulaulule
Taastaks rohus kõik kihava elu
See oleks algus lindude lennule
Veidi rõõmsamaks muutub mu meel
kui jalas täpised kummikud
taevast säramas vastu suur pärlikee
kaotamas tavaseid ummikuid