Pimedikus valguse vari, paar surnud rotti, nari külmad rõsked seinad vajub varsti lagi hullunud mõistus, valed süüdistav, hale ja kole küsin lõpuks, kes ma olen?
Pimedus nüüd võtab maad. Päeva natukene jäänud veel. Valgusest küünlaleek on saand. Mida kõike veel näha saab. Uskumatu! On 21.sajand.
Päike loojub pilve taha natuke vist häbeneb Ülalt vaade jääb küll alles hirmud maa südame
Uues alati lootus temas puhtam on valgus, ongi oodatu see või näitab õige tee algust. Päike valitseja, ta pimedusest loob valgust, hämarus hajub ja koidab õnne särav algus. Hansi!!!
Kasetüdruku kollased patsid, kastanipoisi vallatu suu. Poolpimedus, poolvalgus laternate all. /Mari*Uri/
Kuu taevas tähtede pimedus taevas must ja küünlavalgus väike - kust? Emili 6 a.
Pärast pikka pimedust, lumehangesid ja külma karedust. Krookus mullast välja tõstab selga, üldse enam külma ei pelga. Kevad on saabumas ja tuuletormid vaibumas.
ei anna rahu käele kritseldatud tahud mis peidavad endis mure lõpmatu pimedus mis peletab saabuva päikse ja Sinu naeratus mu maailmas nii väikses
Issand Sinu armastuse valgus täitku meid varvastest juuste otsteni nüüd ja igavesti aamen eal hing siis ei raagu meel vastu pimedust naaldu öö me kohale üleni kaardu
Pimeduses varjud Keegi öösel karjub, vaatama sa lähed kommi sõda tuleb
Pole kaugel aeg, mil valgus tuleb, pimedus sureb, särama löövad jõulutuled.
ma ei tea isegi miks vaadata ei taha eha valguses põlevaid pilvi öös flokside õitsemist augusti sametist pimedust miks lasen taluda hingel nüüd suve järele kisendust
Tohutu laviin kurbust vajub, vajub voolates tasa, läbi eha, pimeduses ja valus, sinna, kus leidub armastust ja ilu, tahtetute ennastsüüdistavaid õnnetuid karjeid.
käel ununenud oli Su naha puudutus suul huulte hõõgus see verel unes meenus hinges ärgates rõõm et mälu leebus lahusolu valu öö pimedusse neeldund
rõõm võib olla ka lihtsalt sellest päev on kauem valge vähemaks jääb pimedust teedel libedust ahju tarvis terveks talveks jätkub kuuris kuivi halge
Seisad üksindusekuristiku serval silmitsi kutsuva pimedusega. Kaugel sinu selja taga helisevad kirikukellad. Kuid sa ei tea ikka veel, kas Jumal on olemas...
Pimeduses varjud, Keegi ootamatult karjub. Pöörad ümber: suur leek, Leegi sees on must keep. Üksinda hirmsal haual Keegi jällitab kaua.
Lühter kaunis pimedusega suhtes peegel valus elu keegel lausus limusk ühti arm seegi keegi valgus nägi mida palus lootus ust pole kedagi ava mata kee.
samamoodi nagu pimedus ja valgus jääb aega alles sünd ja surm elu nõtke habras hurm inimeses sündiv kurbus