Sõnale pinge leiti 123 luuletust
õhtu hämardudes
tänavad muutuvud inimtühjaks õhtu hämardudes
maad katmas nutvalt üksilduse vaikne vaikus
taevasse igaviku täheks unistuse kaugenedes
tuul akna taga sujuvalt igatsuseks vaibub.
mõttega mõttetult voodil tülpinult lebad
veel ei kustuta nööriga kollase kuu tuld
mälestuste riiulitele tolmuks end elad
leidmata jäänud hinges peidus olev kuld.
süütad rõdul viimase sigareti imelises öös
puhud õhku haihtumiseks pahvaku ringe
sulanduvad uneks probleemid elus ja töös
valged linade vahel uniselt pinged
kaovad olematuks idüllilises südamelöögis
valvab tänagi me .....
liivakell
elu teerajad olematuks kulutanud kingad
edasise jäänud aja pead läbima paljajalu
eilne saanud tolmuks mida sisse hingad
väikesed kivid põhjustavad hirmsat valu
kui astud puruks neid oma talla all.
tilgatumaks joodud allikaveest lähker
räbalaiks kantud hinge ümbritsevad riided
unetult lahtise tähistaeva all vähkred
pingete põhjustatud vaimse vaesuse käes piinled.
ainsa küsimusena peas tüütu kärbsena tiirleb
kas olen oma varjust üle hüpates siis parem
pilk igatsevalt möödanikus igatsust piidleb
lootes kogeda veel õnne olemasolu nagu varem.
elu teeraj .....
MOODSAD AJAD
Värv vahetus marksistil
sõlm pingestus rassistil
nii sündis sürrealist
ja moondus monarhist
ja veendus Vennaskond
et pe-s see pesakond.
On mandunud maneerid
ja vinduvad pioneerid
ehk raksatab rahehoog
vast värskendab vetevoog.
Me oleme vintsked vennad
me oleme AAte vennad.
Saatusega koos ...
Kokku saatusega kui ühendad käed,
sind juhtimas , tema - tahte väed.
Tehtud vigu ,teel korduvaid näed,
oma kaaslasi tunne , kellega lähed.
Kas saatja musta sulgne varju ingel,
põhjus siis temas , ärevus - pingel.
Või tal õnne - rahu ,valge tiivapaar,
elumerel sul koduks saab lembe saar.
Vere karje
Veri mu sees keeb
Mu nahk on diktaator
ja alluvad vereks
Ori tahab välja,
ta tahab vabaks
Mu keha aga plahvatada
(muidu läheb pahaks)
Ära haihtuda,
kosmosesse paiskuda,
linnuteele uhtuda,
killustuda
tükiks
sajaks
Teravik, mu päästeingel,
liha vaostab, keha pingel
Viha vinge valla päästab,
keha lõtv, diktaator kaotab
Kuid depressioonipisikud
nüüd haava ümber tiirlevad,
vargsi sisse hiilivad,
diktaatori mineerivad
- portaal on jäänd ju avatuks,
turvamehed saamatuks
Kuid karje nõudis vabadust!
Kõnnin agooniaväljadele
mälukaarte järgide .....
narkoosis või üledoosis
oleks vaid üks kanepilitt
ning nagu alice imedemaal oleksin
või siis üledoosis
või narkoosis
sest mul ei ole taluvust
ei pinge ega narkootikumitaluvust
tean vaid mis on alandus
ei mitte hinnaalandus
olen avatud peapesule
ei mitte šampooniga
vaid meediaga
olen kõige tipus
ei mitte maailma tipus
vaid masenduse tipus
vist mitte siiski tipus
see on ülivõrre
pigem
masenduse kõige madalamas punktis
Kaks Hunti
Kaks hunti on, Roller ja Ghoster
Üks üles ja teine viib alla
Nagu pudelis külmunud vesi
Mida kuidagi välja ei kalla,
On pinged mis hundid toond valla
Kuidas sulatada jäätunud vesi
Et vesi saaks vulina valla
Kumba hunti sa endaga toidad
Kummal kihvad saad verega haljaks
FB
Just Sinuga räägin,mu sõber...
Hea on,et sind ma ei näe.
Nii saan ma öelda kõik hingelt,
Mõttes õlale panna sul käe
On raske alla suruda mõtteid,
Öelda seda,mida öelda ei saa...
Veel olen iseenesel ikkes,
Kuigi olla tahan ma uudismaa.
Teistele tundun ehk nõder...
Sära põues,ma päikest veel näen.
Ei suuda hoida ka pinget ---
Olgu valla kõik rõõmude väed!
Ütle,kas tahad sa olla mu sõber...
ära kuulata,mis tõi jälle päev?
Soovid ehk ise ka avada hinge?
Tähtis on --- seda keegi ei näe!!!
Kui mõtlen ma elatud aastate üle,
Siis millestki kahju küll paraku pole.
Ehk väheks jäi mõistmist,
Jäi küsimus hinge...
Ma ise ei osanud maandada pingeid.
Veel siiani hinges on rahutus, valu...
neis kaugetes aegades – rõõmud ja ilu.
Olen kui pime ma kombates elu...
Tahan veel nautida elamisvõlu.
Elutõde
Ma ei talu seda maailma, neid pingeid
See hävitab kõik, mu viimsegi hinge
Unistused võimsad, ilusad ja suured
Kuskil maailma otsas nende juured
Pole jõudu
Olen täiesti nõutu
Nurka surutud - murest murtud
Kui vaja, pole kedagi
Ütlevad " Pole su elul häda midagi "
Nad ei tea minust kogu tõde
Ütlevad lihtsalt, et ma veidi peast sõge
Keeravad pehmelt öeldes selja
Hiljem mõtlevad - miks hääbun, inimesi pelgan
Ma ei salli valet, vassimist, valskust
Inimeste osas ei kaota valvsust
Andes endast kogu väest kõik
Vedades eluga agaralt köit
Ometi ei vii pingut .....
Lõpp on lõpp?
Sa said ju kätte minu elu
ja süüdlaseks pead mind
Sul andsin, mis mul oli..
ma pole wunderkind
kuid hoian rõõmu, mida mulle
Sa oled sisestand'
haud lõplik on, kuid liiga
Sa oled kannatand
Küllap tapsin Sinu lootuse
see patt jääb hingele
Sa surmad minu ootuse
teed lõpu pingele
ma tõesti usk'sin-lootsin
et võimalik on õnn
tegin, mida suutsin
ei jätnud mind mu jonn
see saatuseks sai meile
mu rumal õnneusk
mu totter enes'kindlus
et matma ei pea end
on elutarkus kaval
ja teisi anastav
sel elu näitelaval
ma pole õnnestund
ma olen rõõmu loonud
.....
Sind oodates
SINU TULEK NII TAVALINE NÄIS
JA ESIMESEL ÕHTUL VÕISID MINNA
SEST MINU MAAILM OLI TÄIS
MINU PERET - NAD KUULUSID JU SINNA
KUID SÜDAMEST MA KILLU KAOTASIN
SU SUUDLUSTESSE, SILMADESSE, HINGE
MA ENESESSE UKSE PAOTASIN
SIND OOTASIN - MU KEHAS ÄREV PINGE
SA VEEL MU LÄVEPAKUL SEISMAS IKKA
EI LAHKU - SISSE KA EI ASTU...
KAS TÕESTI PELGAD OOTUST PIKKA
KUID MA JU POOLDE ELLU TULEKSIN SUL VASTU
Hüvastijätt tingimusteta armastuses
Sa olid hetkes
Valgussähvatuses suures!
Sa olid hetkes
Armastuse juures
Sa olid päike
Mina sinu kuu
Sa näitasid mul valgust
Millel olin truu.
Sa olid soojus
Õrn puudutus mu hinges
Sa olid armastus
Neis hetkeis olid pinged…
Ja hetkes oli naeratusi-tunnete hurma
Need olid tunnid, kui unustasid surma.
Sa olid minu armastus…suur ja särav
Võiks öelda, et kogu universum oli siis meie päralt
LJ
Kuidas mul läheb?
Tunnen, et olen midagi valesti teinud
Pole isegi Temalt vabandust palund
Lauseread olid hingest tulnud mõtted
Kuid kas olid need alatud võtted?
Tahtsin Talle mõtteavaldustega heameelt teha
Vähemalt ei peegeldanud antud kiri viha
Kas peaksin oma mõtted võtma tagasi?
Ja edaspidi olema nendel teemadel vagusi
Praegu pole ma suuteline mõtlema muule
Nagu näha on valmimas peagi luule
Millegi pärast on sisemaailmas mul endiselt raske
Kas olen liiga palju vastu võtnud riske?
Miks pole ma lahti saanud pingest?
Mõtted Temast olid tulnud ju siiralt hingest
Enam pole tarvis .....
Kuu
Kuu,
Su poole avan oma suu.
Mu vaevas hing,
ta piinad
kord kuus su juurde viivad.
Mind enda külge liidad,
miks kutsud mind
kui oled suur?
Kardinate taha end ei peida
Su eest ma kuhugi ei põgene
ma väsinuna oma sängi heidan
mu silm liig suurest pingest võbeleb
Ma tean et und ei õnnestu mul leida
mul täpselt keset selga sügeleb
peanupp kui lampe uusi plaane läidab
mu peas vist sada mõtet kügeleb
Kui oled noor ma vabaks saan
võin metsikuna hulluda
Su vanadus mind uinutab
Mu meeled maha rahustab
Mu isand käskija mu suund
On sinu poole oled suur .....
Totu Mati
Totu Mati põrandal miini tagus.
Pärast ema imestas,et kuhu Mati kadus?
Toti Mati suuga katsus voolu pinget,
pärast seda enam tal polnud vere ringet.
Totu Mati sõrme pistis pepu auku,
pärast teised kuulsid hirmsat pauku.
Totu Mati pani sõrme ninna,
pärast jäi see hoopis kinni sinna.