Sõnale pisar leiti 691 luuletust
Eriline päkapikuke
Üks eriline päkapikuke,
tal seljas
kingikotike,
kott on suurem,
kui ta ise
missest,et
jõuluvanast pisem,
aga tahe
on nii suur,
külastada lapsi
jõulukuul.
Otsis lapsi
rõõmutuid,
haiglaid külastas,
iga laps
sai kingipaki,
mis neid rõõmustas,
istus laste õlgadele,
ja neid kallistas,
soe musike
põse peale,
et ei unustaks.
Päkapikuke eriline
ei väsind olnud ta,
tuuritas ja tegi käike,
suure ilma peal,
ükski laps
ei tohtind jääda
ilma kingita.
Kingikotti on
tühjaks saanud,
rõõmud välja
jagatud,
Laste mured,kannatused,
tühja kotti
paki .....
Päkapikk
Päkapikk sumpas
lume sees,
vaeseke oli
kukkunud reelt,
kadunud oli
ta punane kuub,
tikitud kraega
ja täiesti uus
Päkapikk nuttis,
pisarad jääs,
keegi ei kuule mind,
keegi ei näe,
hanged nii sügavad,
püsti ei saa,
kas öö tuleb veeta
siin üksinda?
Pimedus võimu
hakkas koguma,
päkapikk paljas
ja kuueta,
habe nii valge
ja pehmeke,
tekiks oli päkapikule.
Kuu vaatas
kõrgel üleval,
tähed vilkusid
taeva all,
üksteise järel
nad langesid,
valgustasid lumehangesid.
Ei märganudki päkapikuke,
et ööst saanud päevake,
leitud ka tema kuueke,
.....
Eluarmastus
Memmel, taadil elatud
on terve elu koos,
nüüd memmel diagnoositud,
Govid igal pool,
ei lastud taati memme juurde,
akna all tal koht.
Taat võttis oma akordioni kätte,
serenaadid voolasid,
pisarais märg memmekene
südamed sulasid,
hingematvad viisikesed,
nooruspõlvest, tärkasid.
....Kui poleks neid kauneid silmi
sinu jaoks....
akordionikeeltel südantlõhestavalt
kõlasid.
Ema süda
Õnnetunne hinges suur,
et kõik sul on hästi,
südames rõõm nii kuum,
justkui oleks laava sealt
pääsenud lahti.
Sa ei tea, kuidas salaja
nutnud su kurbust,
kui sul pisar oli kuivanud
ja su kannatustekarikast
ma lonkshaaval joonud,
suigutanud sind kui väikest last,
püüdes lohutada end.
Pikk ja õnnetu olnud sinu tee,
kuid kannatlik oskasid olla veel,
nüüd,nüüd on sul kõik hästi
mida süda tahab veel,
valus on elu ilma rõõmuta,
siiski saame hakkama!
Isakene,tule täna
Isakene,tule täna,
palju kirju saatnud juba,
isadepäeval ikka sa,
võiksid neile vastata.
Täna on mul väike soov,
see päevakene veeta koos,
kingiks sulle kallistusi,
kullast kallimad on need,
tooksin lilli pisarsilmi,
südant soojendaks ehk see,
pole vaja postkaarti,
kingiks mina,, sinule,
mu armas isake.
Isa
Tahan ruttu saada isaks,
olla nagu isagi,
armastan ma oma ema,
nagu minu isagi.
Kuri ta ei oska olla
minu vastu kunagi,
kuigi vahest olin paha,
ei andnud mulle vitsagi,i
kulmukortsutades sõnas,
mu laps, armastan sind ikkagi.
Tundsin temas eluvalu,
pisaraid ei näinudki,
soojad pihud,soojad sõnad,
meeles minul tänini,
Tahan ruttu saada isaks,
olla nagu isagi.
Tööhobune
Raske koormat vedada
on tööhobusel,
vankrirattad kiiksuvad
teel tasasel,
hobu selg on higine
lakakene märg,
kord ju oli temagi
väike habras sälg,
langetatud laugudelt
pisar voolab sealt,
piitsa annab kärbsele,
kes istub selja peal,
ohje tõmbab peremees
tal meel ei ole hea,
vait on tööhobune
ta kaeblema ei pea,
kündma ikka edasi
ta oma tööpõldu peab,
kulund kabjaplaginaga
auklik tee jääb selja taha.
Lahkumine
Taevaluugid avanesid,
kõuemürin kostus sealt,
kas siit ilmast lahkumine,
nii valulik peab olema?
Alles olin sulle hooleks,
kõnelesin sinuga,
kohendasin patja, tekki,
laulsin valud minema,
soojal tänulikul ilmel,
veel vaatasid mind sa.
Pisar sinu noorel palgel,
nii janune see,
minul miskit rinnus lõhkes,
nii valus vaade see,
üksainus pisar,mitte rohkem,
oled küllalt kannatand.
Kaisukaru
Minu kaisukaru oled,
mida teeksin,kui sind poleks,
kellele siis muret kaebaks,
mille üle rõõmustaks,
kes mind nõnda soojalt embaks,
pisarateni kallistaks.
Aeg see tõesti kiirelt läinud,
lapsepõlv on mööda saand,
oma väikse kaisukaru
olen sootuks unustanud.
Siiski õnnelik ma olen,
sel keerulisel eluteel,
kaisus nüüd mul suurem karu
soojem,pehmem,kõnelev,
igal õhtul olla hea,
soojas kaisus uinuda,
minu kaisukaruke,
koos me rõõmsalt ärkame.
Miks laulab puuris lind
Eile justkui nägin sind,
Ehk seda ette kõigest kujutasin,
Selja tagant lähenesin, kätt puudutasin,
ütlesin: "oma vihmavarju unustasid."
Sa ehmatasid, nägin kui juukseid piisad immutasid,
võtsid tänamata varju ja minna kiirustasid, rinnus kratsis,
Kaela sadas lagin, varsti kadus ka su vari paksu halli,
Seal ma seisin, pisaraid vihm peitis, kadusid kui su leidsin..
Kuulatasin, kõneles südame taktis kitarr mu kõrvaklapist,
järgi ei jooksnud, minna sul lasksin,
pole haavad paranenud veel armiks
Eile justkui nägin sind,
Kas see olid sina või pettis silm?
Eile .....
Olemus, visioon
Et sa tunneksid mida mina tunnen,
kui aja võtan maha ning vaadata julgen,
kuulatan teie jutte, kuhu te minemas,
kõike teadja hämamas pimedas,
kavalpead nii libedad, pigem mädad,
seemned mis iial lilleks ei saand,
tähed su silmades mind on pimestand,
ma ausalt üritan mujale vaadata,
kuid su isekas, minus leeki sütitab,
katsun käituda nagu sind polekski siin,
sest muidu sellest sa tähtsust saaks,
ja oma ülbuse piiri uuesti ületad,
su külm süda haigeks mind külmetand,
iga päev mil mõtlen sinust, muutub lühemaks,
kõik ilu kaob, kõik siirus elab maa praos,
peid .....
Pettus
Ärkasin täna kui sombune ilm,
eile veel petsid mind,
mu sinisilmsust kattis
su valede loor,
kätt südamel hoides
tõotasid sa,
ei iial sind jäta,
mu armastus sa.
Pisarad silmis,
tõotasid veel,
kui truupeni sitsis
olid mu ees,
sõnu kui pärleid,
pillasid suust,
lubades mulle tähti ja kuud,
nüüd taiplikuks muutund mu meel.
Valedevõrku kui lindu puuri,
püüdsid sa mind.
Punusid võrgu nii tugeva,
vale armastus vandega,
oh, lase mind lahti,
sa piinad ju end,
oh, lase mind lahti
ja unusta mind!
Koorem hingel
Hingel on koorem, kuhu sa küll jooksed,
kuhu..sa küll jooksed, kui hingel on koorem
Jooksen kirjutama neid noote, mis su kõrvadesse ei kostu,
liigutan läbi pimeda, miski mis vaevu hoiab mu kooslust,
Ei oota hommset, sest tean, et vaid valu ta toonud,
ükskõiksed ja paha tahtlikud, kirvega südama kildudeks raidunud
tõelist iial nad sallinud, neid vaatan salmitult, mitte kuigi haritud,
mööda läks parimus, sellest saab su karistus, taeva järjekorras,
vaid vari must, tahtmas uut, sest kartsid suud, elu ei möödu,
iial armitult, polaarsus, ootasin millal uhkuselt maandud,
nà .....
Ootus
Mu hinge on haaranud jõulutunne,
kaunid ja kurvad helid,
üleni mu sees,
süda täitunud magus-valusa tundega,
pisaraid kinni hoian ma veel.
Las pisarad mu sees pulbitsevad
ja kaunid helid hinge matavad,
las süda hõiskab rõõmust,
karjub valust,
mis kõik on olnud,
mis kõik veel tulemas.
Ema
Maalisin emale ilusaid pilte,
õhina ja kirega,
kirjutasin kirju hoolega,
peenikese sulega,
tint läks vahest laiali,
kui pisar pääses voolama.
Kaugel emakene oled?
Mina aina joonistan ja kirjutan,
kätte saand sa neid ei ole,
veel ei ole vastust saand,
joonistan,kirjutan enesele,
südames neid kaasas kannan endaga.
Ãœkskord ikka tuled,tulen -
südant puistama...
Mälestused
Pargis nii suures,
kohtamas käisime me,
pargis nii suures,
kus oli puude allee,
leheke langes mu põsele,
sinu suudlus vist oligi see,
vihmapiisk kukkus mu ripsmeile,
sinu pisar vist oligi see,
tuuleke mahe
puhus mu kaelale,
sinu kallistus oli vist see.
Pargis nii suures,
kohtamas käisime me,
pargis nii suures,
kus nüüd mälestuste allee.
Teie
Luupainajatest saanud hommik,
Valgusega kadunud kõik tondid,
Tuttav mateeria võtmas vormi,
Sama tuba, üksi samas voodis,
Sumiseb telefon- keegi tuju tõsta proovib,
See keegi ainus kes vist hoolind,
isegi pärast seda kui kõik paljaks koorin,
häbelikult näitan talle mida loon siin,
Jälgin mõtte koostist, midagi soovin?
Enne ju küll ükski teist ei toimind,
Süüdistusi vaid loopind, nõnda poolik,
kui kõnelen-sa ei kuule valu mu toonis,
valimas, oma mõtte lalinas, meeldivaid pooli,
Hoiatasin, et vanadus karistab,
kui närtsind lille keegi ei noppind,
Selle igale üh .....