Sõnale pisarad leiti 230 luuletust
Pisarad
Liiga palju pisaraid
Tunnen, et läbun nendesse
Ei saa hingatagi
Teadmatagi, et need ei kuulu mulle
Ära nuta minuga kaasa
Mu palees toetavad mind mu inglid
Ja nende heasoovlik kogukond
Ma hoiatasin, et minu kaudu koged elu voolamas oma kehasse
Kes selle valutsükli nüüd lõpetab?
Mul on liiga palju reegleid.
Andesta, austa, armasta.
siis kui silmis sul pisarad
Siis kui silmis Sul pisarad
ning ma olen kutsutud ära
liialtki ootamatult vara
tuhmub eluküünla sära.
On aastaeg külm või soe
olgu mu voodi pehme
kiri taskus mille loed
kui on Su naeratus mu ehteks
langenud mu külma südame ette.
Kiri millesse jätnud kõik
mida vajad olles kurb
igaks eluetapiks lõik
mõtteline embus enne und.
Siis kui silmis Sul pisarad
ning ma olen läinud ära
läbi hommikuse päiksesara
olen jätnud enese Su päralt.
Pisarad udus
Kõndides mööda udust rada,
uludes nagu ketis peni.
Haiget südant ei paranda,
ükski hea sõna ega tegu.
Jäädes seisma puu varju,
kuuldes tema lehe sahinat.
Millest ta mõtleb?
Millised on tema tunded?
Pimedaks jäämas on taevas,
tekib paks unelmate udu,
kristall pisarad langemas mööda põski,
tahtmatu soov oleks uinuda uduloori.
Välja kiskuda valu,
rebida südamest killud.
Kõnnin edasi ja edasi,
kuni raugeb mu jõud.
Taevas täis on nutupilvi
Taevas täis on nutupilvi,
pisarad maale langevad,
vahest tahaksin teada seda,
kas nad soolased või magedad?
Seisangi nüüd vihmasajus,
suu mul pärani,
silmad suletud,
käed taeva poole laiali.
Ära mekkisin vihmapiisa,
täiesti mage see.
Minu silmavesi aga pisusoolane.
siin mõtteainest jagub ikka veel.
esimene
ja ta murdis armastuse õied
tüdruku südames
ilma sõnadeta lahkudes
ühepoolne hüvastijätt
võis olla egoistina
antud hetkel kergem
kuid kas armid käel
suudavad unustada
ilusana lubatud valesid
kurvastus see on
kuu ja tähtede hääl
noore tüdruku jaoks
ja sa murdsid need armastuse õied
millel alles ärkasid üksinduse unest
esimesed armsad arglikuvōitu tunded
teadmata
kuhu edasi viib
Teda katkine inglitiib...
Hüvastijätt
Hüvasti kevadtuuled soojad,
hüvasti õiterohke mai!
Pisaraid mul aina juurde voolab,
et kaunis kevad otsa sai.
Nii palju kevade on andnud,
elu löönud õitsema.
Hinge ja südame ta jälje jätnud,
suvesse jääb kauaks vohama.
Kevad oli,
suvi tuli-,
Päike on see, mis alles jääb.
Kurbus
Miks lasen kurba muusikat oma südamesse,
meelega,
kuigi tean, et süda kurvastusest võib lõhkeda,
aga ma kuulan ja piinan oma südant edasi,
mul hea on sedasi.
Tunnen, kuidas südames voolavad veed,
otsides väljapääsu teed.
Nutan enese sisse,
otse oma südamesse,
hoian pisaraid tagasi,
vahest parem on sedasi.