Sõnale pluus leiti 16 luuletust
Lõunamaa neid...
Minu unelmate tüdruk ma igatsen sind..
Oma meeltega kompan su keha.
Võrratult oled inspireerinud mind..
Teoks sai mõte sinust lugulaul teha…
Oo kaunis neid sinul ronkmust on juus…
Silmis sädelus........punased huuled…
Õrnalt õõtsumas rind, pisut paljastav pluus…
Sind on vorminud lõunamaa tuuled…
Kaelas ketiga kõlkumas hõbelev rist..
Naudid elumerelainetes vett…
Sulle mõeldes kui südamest läbi käib pist…
Oled miraaž mulle või meelepett….
Armu Täis Päevad
isa sinine tööpluus
eestimaa suvepäikese käes pleekinud
ja punasesõstra moosist
ema poolt kiiruga segatud morss
tarbeklaasi kannus
enne lähenevat äikest
kiiruga rüübatud
töö lõpetatud
kui rasked vihmapiisad
panid kruusase külavahetee aurama
ja muutsid eterniitkatused tumedaks
ema armu täis silmad
vaatamas järele pühapäevasele bussile
mis mind ikka viis
ja vahel ka tõi
sealt ma tulin oma kolme õlekõrrega
märgates et mõnel polnud ühtegi
aga ise helistasin juba varsti sõbrale
06.01.24.
Kiä ma olõ?
Ma olõ tuu hing,
kes käve kakupujana imäle unen ütlemän,
et olõ valmis, varsti ma tulõ.
Ma olõ tuu lats,
kes löuti kurõ puult tuuduna
Männisaarõ mõtsa palukide vahelt
ütesä kuud pääle vele pulmi.
Ma olõ tuu tütrek,
kes läts Karlova treppest üles uma punatsõ papikohvriga,
mis oll veereni sõsara antuisi pluusõsid täüs
ja nakas opma, kuis tõisi opada -
tiiä es eski midägi.
Ma olõ tuu noorik,
kes jäeti katõ latsõga -
üts käe kõrval, tõne viil süäme all,
a säänest oppusõtundi raisata ei egäüte pääle!
Ma olõ tuu naanõ, kes lät .....
mu katkistes tanksaabastes
paigatud dressipükstega
poisiiga jälle saab haiget
kui ma kotitäie armsama
kleite ja pluuse moest
läinud jakke käekotte
mantleid sokke pükse rätte
laon kärule konteinerisse
viimiseks
mu eesvanemad kõigis kalmeis
andke mulle andeks
et seda tehes häbist
ei värvunud palged
ei meenunud te lapsepõlve
jalgu külmetavad talved
Vaata,eemal pilvepiirilpaistab juba valgus.
Kas ei kohuta sind selle
silmapiiri kaugus.
Kõnnin sinu kõrval vaikselt,
hingata ei julge.
Teed selle hetke kordumatuks,
surud suu mu suule.
Käsi libiseb mu ümber,
Puusa vastu nihkub puus,
selle kire kuumas lõõsas
leemendab mu siidist pluus.
Kui ei tohi aga tahad,
lubatud on siiski.
Ja sa sulgud omaenda välja mõeldud kuningriiki.
Sügisene süda
Mu süda ärkab sügisel
kui kaskedelt pudeneb kuld
ja kaugeneb kurgede hõik.
Kui pihlapuult säratab tuld
ja tühjuse, kurbuse kõik
saab endale niiskunud muld.
Mu süda ärkab sügisel
kui tuul rebib viimased lehed
ja raagudes peksleb ta rihm.
Kui öödes on tontmustad mehed
ja udude pärlendav vihm
mu palgeid niisutav ehe.
Mu süda ärkab sügisel
kui luigelaul kirevas rüüs
ja vahtra purpurne sära
mu hingele laotub kui plüüs.
Soov tormiga lennata ära
on kogu mu tõde ja süü...
Armastus
Mäletan su silmavaadet,
huuli värelevaid,punaseid
pluusi alt välja paistvat
õblukest õlga,
jasmiinilõhnalisi juukseid
lainetest lainjamaid,mäletan.
Pehmeid käsi kaela ümber põimlevaid,
jalgu nõtkeid,
sihvakas kui pajul,mäletan,
Häält,mis helisedes
kõrvu kaikus-Armastan
kristallselged pisarad,
nüüd pihkudes vaid
Mandumine sotsiaalmeediast
Internetti lisada oskad sa vaid prahti, mõistlikuks mõtteks ei jäägi enam mahti.
Jagavad nõu nii arvamusliidrid kui elustiiligurud, ent need on vaid inimesed, kel endil elud on purud.
Kleitidega mehed ja habemega naised, kas pole need meie ühiskonna mädapaised?
Instastaarid endist klõpsivad pilte uusi ja näitavad seljas kaltsukast ostetud vana pluusi.
Blogijad kirjutavad, mis täna neil menüüs ja mõni bimbo halab, kuidas meiki tehes murdus kunstküüs.
Joutuuberil valmis sai tuliuus teos; ta filmis eile seda, kuidas trussikud pesuvees olid leos.
Linke postitad ja teiste .....
Sürrealistlik sügis
süntesaatori nuppuderivi
sügavaid helisid peidab
süngemaid basse ja kiremisi
süper-reaalsusse heidab
sügises kohtuvad kirevad toonid
sületäis kirjusid lehti
süsipimedal ööl ühes hoovis
süütusest Pirjo sai lahti
süda nüüd rahutult pluusi all klopib
sünkjas on nutetud pisar
sültjasse soonde seerumit topib
süstal on vana, kuid visa
sünnitab soojuse, valgustab teed
sütitab veenid ta kehas
sügis saab mööda, siis jäätuvad veed
süüdi jääb süntekatehas
-Tiina Nuum-
Kes On meie ema?
Koristaja on me ema kraamib tube kraamib kööki.
Samal ajal kokk on tema kogu perele teeb sööki.
Ärkad vahel enne koitu märkad ema keedab toitu!
On meil virk ja väle ta.
Peale selle käib ta töölgi,aga kus ei mäleta.
Veel on ema õpetaja -
koos meil tähed selgeks saavad.
Ema arstki on, kui vaja -
ravib terveks muhud-haavad.
Kui me grippi jäime talvel,
istus öösitigi valvel ...
Ema õmblejaks on meile -
Uued pluusid temalt saime,
vanad puhtaks pesti eile -
ema oli pesunaine.
Peseb, kraamib päeval, öölgi -
on meil virk ja väle ta.
Peale selle käib ta töö .....
Imelised
Muretsemishaigust
minu lastel pole –
kohutavalt kaunis
kõik, mis tundub kole…
Tapeedinarmad seinal –
ära neid küll puutu!
Kriiditeoseid täis
mitu kipsplaat-ruutu…
Ruuduline pihik
pluss lilleline pluus,
täpilised sukad –
valmis mood on uus!
Kleidid plekilised –
see on muster ilus!
Vihmavari kõver –
ikka parem vilus!
Mänguks sobib kõik,
mis läinuks prahikasti:
killud, ribad, tükid,
juppe sada lasti…
Mõni asi kadund –
tore, keegi leiab!
Õnnesendilisi üks
üle õla heidab:
annaks ära kõik ta,
mida sõber küsib –
oleks ainult rõõmu,
.....
Su hääl on hüpnotiseeriv
Su hääl on hüpnotiseeriv,
vibreeriv, garboniseeriv
iga rakk mu kehas tõmbleb suurest erutusest,
kui puudutab su häälenoot mu kõrva,
ära mind sellega liialt mõrva,
tõrva ära kalla,
vaid võta vastu mu nätsukumm,
mille heast südamest kingin sulle,
puhu mulle või taga aja hulle,
kes sind austavad,
imalate võtetega meelitavad.
Sõrmega sind hellalt silitan,
salaja pihku itsitan,
pinistan kitarrikeeli,
et laulda sulle serenaadi,
lauluhäält pole antud mul,
mind sellegi poolest kaisutad,
haigutad, kui telekast tuleb mu lemmikseriaal,
pedaal olgu .....
Igav elu
Elektrit juhib pinge
Ja õpetaja ütles: minge
Tahvli juures istub Aadi
Kes jõuludeks sai vaadi
Vaadi sisse pani ülu
Nüüd mekib nii mis mõnu
Aadi õllest täis
Kuid omamoodi kaine näis
Kodus Aadi sai veel rihma
Ning pisaraid tuli kui vihma
Tunnen väikest Erlet
Kes omakorda tunneb Merlet
Õhtuti käisid väljas
Hommikuti olid nad näljas
Tunnen ka veel Mikku
Kes sai Meeli käest nikku
Pauku lendas nii mis kole
Kahju et kondoomi pole
Meeli sai lapse
Sellepeale võtsin väikse napse
Ristiisa olen nüüd
Sina hapukapsaid müüd
Taga istub Jaanika
Kel tunnis väike .....