Sõnale poeedid leiti 4 luuletust
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
Julgus
valgeid roose
hommikupäikese paitades
ma mäletan
kuidas punane raadio seda mängis
suures voodis laiutades
lapseund magades
ma mäletan
ma mäletan ka neid kõnesid
mis kestsid päevi ja öid
kuid ja kohati aastaid
nendel oli oma võlujõud
oma maailm, millesse eksida
tung armastuse kui tunde järele oli nii suur
et mis iganes inimhing selleks võimaline on tegema
nüüd ma proovin leida niite
mis viivad mind katkiste geeniuste lävepakkudele
kes deformeerunult ei leia vahepeal mõistmist
siinsel turuplatsil
siinsete hindadega
kas mina pean olema siis see,
kes võtab .....