Sõnale poiss leiti 116 luuletust
Rulle - poiss
Vanaemal on toakass, mis pehmeke
lumivalge väike kaisukaruke
ta on mõnus ja tore vanake
Rulle on kodulooma nimeke;
"klõps - klõps" kõnniskleb
pole vaja tal nelja tuba
tahab seltsi, siis ise tuleb
sest mõtleb paitamisele juba;
pole vaja tal jalutuskeppi
18 a, sööb, joob ja ise end peseb
ajab end laiali mööda treppi
nagu vorst, mis päikse all küpseb;
pooleldi siiam on ta tõug
ei saa paitamisest kunagi siiber
kui saab meilt kõdi tema lõug
igaühega on suur sõber
poiss
kel pilk on klaasistunud
ei taha minna koju ega
kooli.
Vanemate pingete all
kannatab tema psüühika
kogu maailma süü -
asetatakse õlule.
Õhtud ei möödu ilma
rusikate hoopideta
matemaatikat ei mõista
lebab ühel sügisesel
õhtul ta hingetult maas
kasuisa jõud ei rauge
ja käed ei väsi.
Koolis tühi koht -
klassi naerualune
kontrollimatud
värinad üle keha
ning nutuhood.
Kogu elu vajub kokku
hingelt tühi...
tahaks kaugele siit.
Poiss -
kel pilk klaasistunud
ei taha minna koju ega
kooli -
hüppab sillalt
õpib lendama
kasvatab tiivad.
El .....
see poiss
see poiss jäi alati teiste varju
tavaline riietus, tagasihoidlik olek
mõnitusi palju nendega harjund
mõttega mis saaks kui mind pole
saadab kõikjal hääl karjuv.
ometi ei mõista neid nukraid silme
ei ema... ei mõistnud kadund isa
näole manatud naerusuine ilme
elada näitamata pisaraid on visa.
ühes kehas peab elama kaks hinge
omaette on üks ja seltskonnas teine
ühel südamel on kahekordne pinge
puudub valu leevendamiseks asendusaine.
see poiss jäi alati teiste varju
tavaline olek, mõtlemiselt suur olek
saavutanud ta tasapisi kuid palju
tühjad klassiping .....
Paha poiss
lapsepõlvest mäletan kodukandi pätte
kes rüüstasid poodi ja vanu ätte
ka naabri lembit jäi meile ette
vihane vanur lükkas meid vette
...................................................ka mina olen olnud paha poiss
kooliajast mäletan plikade kleite
poistega piilusime seeliku säärde
ka toomasele jäid nad ette
plikad lükkasid toomase vette
..................................................ka mina olen olnud paha poiss
tõõd oskasin teha ka seistes
olin alati kiirem teistest
ülemus maksis rohkem sente
jäin teistele ette ja nad lükkasid mu vette
................... .....
Esimene armastus
Koolis käies nägin ühte
patsidega piigat,
läksin tema juurde, tahtes
kommi talle viia,
olin alles häbelik,
sest piiga oli suurem,
minul klasse alles neli,
temal juba kuues.
Piiga oli täitsa tore,
kommid võttis vastu,
punastas ja naeratades
klassiruumi astus,
jättes minu seisma sinna
klassiukse taha,
kus ma häbelikult ikka
vaatasin veel maha.
Võtsin ennast kokku siis
ja oma klassi läksin,
süda tuksus kiiresti,
pold´ miski enam hästi,
möödus mõni aasta veel
ja aru siis ma sain,
et esimene armastus see
ainult olla sai.
- Tarmo Selter -
2023
Soov
Poiss seisatab ja vaatab
üles taeva poole,
kuu ta pilku saadab
headuses ja hooles.
Luues taevamusta
kauneid taevatähti,
mis öisest ehapunast
peidust väljumaski.
On poisis lootust vaid,
oodates nii hetke,
pea on soove täis,
ta ootab sabatähte.
Kui see täht kord langeb,
soov siis täide saab
rahu maale kandes
ühes tähega...
- Tarmo Selter -
2022
Siidine sall
Vaarema kaisutas tüdrukut "Kallis
annan sul enese iidseima väe
peida end paha eest siidises sallis
sall tõrjub eemale kurjema käe
Suguselts alati usaldas siidi
otsides armsamaks ausamat meest
tõprad ja alatud määrati süüdi
iial ei astunud ihudel eest
Hiljem kord istusid tüdrukut poissi
kaksiti hämaras voodipea kõrval
sidusid eneseid käsiti silmitsi
käed käisid arglikult piirete serval
Vaevalt said teineteist pisuke maitsta
tahtmised tuikamas kummalgi huultes
enam ei hoolinud endast et kaitsta
vaim hõljus hämaras hämaras tuultes
Poisil ei käed enam kà .....
Ime...
Tundsin sinu puudutust enne,
kui sind silmasin
või situatsioonni hinnata märkasin.
Aru sain, mis toimumas on.
Põsed kuumamas. Enda nime vist ka mitte mäletamas.
Moment, mil taipasin,
et mu kätt leida üritad,
selle sinu poole sirutasin.
Sa hoiad minu kätt,
õrnalt pigistades.
Vaikselt. Ettevaatlikult.
Nihutasin end sulle lähemale.
Sääred, põlved lembelt üksteise küljes,
toetasin oma...
sinu õlale puhkama.
Sära minu sees pulbitsemas.
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
unes või ilmsi
unes või uduselt ilmsi
kattis külmhigi silmi -
selga tõmmatud võrksärk
õmmeldud embleemist märk.
rannet soonimas verest purpurpunane kanüül -
sattusin siia paika nende lollide mõtete süül
majja kuhu on rajatud katkiste hingede asüül.
lävib mind inimeseks saamise kannatuste valu.
unes või uduselt ilmsi
-----------------------------------------------
ei suutnud sulgeda kogetud õudusfilmi ees silmi.
inimkogum
ühel juhuslikul hommikul see juhtus
lagunesin spirituaalselt täiesti koost
südames oli momentaalselt elutuli kustund
säilitamata endast ainsatki iseloomujoont -
maailmaga võidu... põlevana ajaliiva joost.
pilkudes peegeldumas eksisteerimine sisutühi
monotoonseid igapäeva liigutusi tegev väliskest
segadusttekitavate tunnete ajendil ajulühis
medikamentide abistavas vangistuses mõtetest
vabanemiseks... et neist saaks möödaniku süsi.
----------------------------------------------
kuidas.. kuidas see juhtus... korrutades küsid
kliinilises sisemises koomas masinat .....
igavesed jõulud
täna valgeid helbeid imedeks sajab
kuu nagu klaaskuulina öös helendab
armuline rahu mida inimhing vajab
tähtedes peidetud lootus sätendab.
täna unistusi armastuseks sajab
me südamed soojalt naerma ajab.
kaunistustega ehitud elumajad
küünlad valgustanud eredalt
kallite elurajad.. pimedad ajad
jõuludes mil viibid perega.
täna soove reaalsuseks sajab
rõõmust silmad nutma ajab.
igale kingipakile nimi antud
kedagi kusagil ootamas keegi
tunnetes nõnda sügaval kantud
elus endas süüdanud on leegi -
leidmaks õiget õrnas eleegias.
täna ennas .....
tähtedesse vajutasid
tähtedesse jäljed vajutasid
öös oodates istudes kuul.
pilved silmadest hajutasid
häälekaja sosistas tuul.
tiivad laotasid
hingest paotasid
kõrgustesse kaotasid -
meid armastuse puul..
küpseteks varakult -
aplalt maitseb viljadelt
nektarit võõra huul....
magusamaitseline hurm
hinnaks südamete surm -
igatsuse seemneid lennutab tuul
õidepuhkemise romantilisel kuul...
ÜHEL KEVADPÄEVAL PEALE KOOLI
ÕUES VILISTAB KULDNOKK -
MA KUULAMA JÄÄN.
AKNAL TUIAMAS KÄRBEST MA NÄEN.
PÕRANDAL LAOKIL ÜKS SOKK.
TUPPA MULLAHÕNGU TOOB TUUL.
PÄIKESEST KISSITAN SILMI.
VAATAN SUVALIST FILMI.
KULDNOKK VILISTAB IKKA VEEL PUUL.
TÕMBAN KARDINAD ETTE,
KEERAN TELEKA VAIT.
SÕNUMI SAATNUD ON MAIT.
NÄH, KÄRBES ON KUKKUNUD VETTE….
