Sõnale pole leiti 2701 luuletust
Armastuserongis pole ajal kiire
Unenäo puudutusest
äratasid mind üles.
Oma ajatu hinge väega,
puudutades mind,
armastava käega!
Kas kuuled? Ma armastan sind
Tões ja usu Jõuga
Jumalikkuse sillal.
Kõik see juhtub täna, mitte, millal?
Tõin su siia vaatama öötähtede sära,
Et olla sinuga eemal
Seal kus pole kära.
Ma puudutasin sind
Et ära segada meeled
Ja üheskoos põimida keeled
Et üheskoos teha asju
Siin ja sealpoole piire
Ajal ei ole meie jaoks enam kiire.
Sest igavese armastuse rongis peatub
Alati ruttav aeg, mis üritab sind
Emotsioonide tulva matta,
Halli ürpi katta
ja armastuse e .....
see pole luuletus, vaid tänu
Lembit!
Ma olen väga tänulik, Sulle, nende imeliste värsside eest. Oled andnud mullegi julgust olla avatum ja helgem. Olgugi, et tajun: oled pidanud välja tulema sellisest mustast august, mille ära talumine ja üle elamine nõuab aastaid.
Su viimane luuletus annab tunnistust sellest, et oled lastekodus oma lapsepõlve ja poisiea pidanud elama. Tean pisut, mida see tähendab.
Su värssidesse võib armuda. Aga ma ei tee seda. Ei luba seda endale. Kui oleksin noorem ja vaba, poleks armumisest ilmselt pääsu. Nüüd aga olen väga rõõmus, et saan Sinuga luuletuste abil kohtuda.
.....
Pesapall pole kõigile
Paljud hoiavad eemale spordist
kui kardavad haiget saada
nagu naised pekslevat meest
või, kui paksud ei taha saleneda;
kiivrid pähe ja õue!
ei ole siin midagi, laiskvorstid!
kui ilmataat vahetab uue kuue
siis panete tööle oma pekid!;
kurikas pole lelu
palli lendab igale poole
ja kui ei anna järele melu
siis pekske üksteist pärastpoole;
treenerina saadan uuele ringile
ei huvita mida mu käsust arvate
pesapall pole kõigile
kui mängida vaevalt oskate;
kui keegi palli kinni püüab
minnakse külakuhja kaklema
sest kõrvalolia seda ise tahab
pealtvaatajad on na .....
Ma pole rase
Et triibud jookseksid
on vaja meest või naist
et haigused leviksid
on vaja nõrka vaist;
töökaaslane positiivne
ka meie saime vati ninna
kiirtest efektiivne
et polegi vaja arsti juurde minna;
seda 2 päeva niikaua
ja kui olengi "rikkam"
on sinine paber katnud laua
elu 2 nädalat võikam;
isegi, kui olen vaktsineeritud
ja töökaaslane mitte
on puhkuseplaan hiljem rikutud
kodus ei tea, mida võtan ette
Kui sa pole vihand
Sa ei saa armastada teda, kui sa midagi temas pole vihand, roosamanna vahus üles ehitatud suhted on vaid esialgu säravad ja uhked.
Armastus ei puhke iial õide, kui selle vahel puudub igatsus. Igatsus ei teki aga niisama, vaid, kui puudub lähedus, kas mõistad seda?
Mõelda ainult positiivselt ei tähenda, et tuleb ignoreerida kõike, mis on negatiivne!
Kullaga kaetud puuris lind- ei laula sama viisi, millest laulab vaba lind!
Ka koos olles saavad inimesed olla vabamad, jah kui nad seda ise tahavad.
"Mina olen andnud sulle kõik-nüüd on sinu kord", ütles mees na .....
Sa pole siiras
Kadunud, sama kiirelt kui oli saabunud,
kaaslus mis haihtunud, ei möödu miski valutult,
kust see laul on tulnd? Ei see pole armastus,
ei see pole enese austus, seda uhkust nad kandnud,
pole andestust, pole vabadust, ei palu vabandust,
kui nende enese varjamine on puhas alatus,
järjekordne kaval uss, keda tabab masendus,
sest lõhki ajab juust, otsib põgenemiseks alati põhjust,
arvab, et olen tal võrgus, haiget saada vaid temal õigus,
vaevalt ta oma tegude tagajärge iial mõistnud,
suured ajud, tunded nagu emotsioonid kiirelt kadund,
käimas vaid must ebausalduse tusk neil k .....
varsti enam pole
varsti enam pole
seda keha
millega sinuga magasin
rakud vahetuvad
loojangud hahetuvad
mälugi ununeb
varsti enam pole
seda hinge
mida sinuga jagasin
sõbrad vahetuvad
kallimad kahestuvad
vaimgi kujuneb
varsti enam polegi
seda ringi
kuhu tahaksin tagasi
lagedad muutuvad
kõrgused puutuvad
tundub vaid
just nagu
magasin
Sanya
Kõik on üksi-vähemalt pole selles ma üksi
Lõputu potentsiaal; lõhutud kildudeks vaas; kokku korjan kõik killud maast;
Öelge teie mulle üks kordki; mis nüüd saab; mootorit kokku jooksutand;
üksik rahvast täis inimväli ulatumas nii kaugele kui taeva kaar; näeb silma paar;
raisatud aastad; ilma ühegi viljata; hoian sõnu lihtsana; päevani mil talt kirja saan;
kingin talle potensiaali-portselani-et uuesti ebakindlana võiks mind maha pillata;
õnneks pole see miskit uut; kaksteist aastat hoides nägu naeratamas- õnnetult;
lohutus sõbra suust; paistab, et see mis mind vastu kaljusid lainetega paiskab:
On lõputu; e .....
elu pole kerge
Segadus mu sees mida olen
üritanud juba korrastada
ajast mil mäletama hakkasin
esimesi probleemseid hetki elust.
Kõik pole olnud alati nii
tore ja roosiline nagu neis
ilusates filmides ja seriaalides
kus peaosatäitjad piltkenad
ning omavad villasid - nende ees
kiireid sportautosid otse ajakirja
kaante vahelt välja lõigatuna.
Siiski nende perekonna kriiside
ning selle hullus trallis - mida
nimetatakse eluks leidub keegi
kes peab mind oma kalliks - mida
olen ma soovinud hetkest mil
tekkis tunne, et tihti on
mina vastuseisus terve maailma vastu.
Segadus mu .....
Pole silmi pole suud, justkui otse vabrikust
Korda kolmandat, tunnetan, mida taevas täna kingib,
mida täna valab ta mu tinti, harmoonilist viisi, ennast säästmata,
tormi vihmas seistes räästata, aitab ta mind, sest olingi juba läinud kärssama,
Tõusud ja mõõnad, lükkab ja tõmbab, kuid iial kedagi ära ei põlgand,
Pean teda sõbraks, terve elu ta õpetused kõlanud mu kõrvas,
Samas vormis mis kõik teised, kuid ei kedagi päris sellist..
Kellel küsimus küsimuse enda üle tekkiks, ta kogemus
kingitusena koguneb mu peekris, püha graal, sest see vaid tõe
enesesse jätmas, ei vaja lohutust, enese mõistmine inimkonn .....
Ma pole selline...
Ma pole selline kui teised...
Mu hinges lapsemeelsus pesa teind,
Ma pole selline kui teised...
Mind paelub pilvelaeva lend.
Ka rohututt ja lilled
Ja jäätund mere ajaseis.
Veel raputavad tuuled
Ja lumehelbed neis.
Ma pole selline kui teised...
Sest unistan ja plaane pean.
Ma pole selline kui teised...
See ka ei loe,et vaevu jalgu taga vean.
Ma pole selline kui teised...
Mul hingeviiul viise loob.
Ma pole selline kui teised...
Sest ikka hing on sees nii noor.
Ma pole selline kui teised...
Pole lihtne armastada.....
Hing täis silmade virvendavat vett
Mis on päris... Kus algab silmapett
Kas andmine saamine ongi nüüd see
Visates kordamööda kaela okkaid täis kee
Poob kee ümber kaela just seni
Kui peatud.... aeg seisab ei veni
Ei tihka Su sisse vaadata pikalt
Tõene pilk sinus lõikab mind kui vikat
Proovime vaadata teineteist läbi..... võrdsena hingepeegel täis lõputut häbi
Tuhat küsimust vastust ei leia
Oma tõelist mina ei enam ei..me ei peida
Kui õige on kiskuda teineteist lahti..
Pidada valu üle lõputult vahti
Torkida tunnet korraga nõelte ja õnnega
Täit .....
Lootused pole lootusetud
Me iga päev paremat loodame,
Me õndsamaid tunde ootame.
See lootus meid pidevalt petab,
See ootus meid abita jätab.
Kas keegi päriselt mõelnud, miks on nii?
Ehk tahame liialt kiirelt põgeneda siit..
Ehk on me lootused, need liialt suured,
Nii suured, et isegi ära ei jaksa viia tuuled
Mida teha, mina tean,
Rahulikult olema pead,
Viska mured, unusta lootused,
Sea endale lihtsamad ootused.
Kui oskame õigesti käituda,
Võivad lõpuks soovidki täituda,
Ära anna alla, tegutse edasi,
Eluring käibki ju sedasi.
Sa pole mulle midagi
Sa solvasid mind,
see ei teinud haiget,
kuid ma ei solva sind,
ei näe mõtet, õiget.
Loodan et oled nüüd rõõmsam,
sul meeleolu võimsam,
sest rikkusid minu oma,
aga mul on ükstapuha.
Küll ükskord vitsad peksavad,
sinu solvangud maksavad.
Kui teinekord satud hätta,
siis pole hullu sind sinna jätta.
Ära imesta kui ei tee sust välja,
sest vabandada sul on liiga hilja.
Nii et pööran sulle lihtsalt selja..
Ma pole
Ma pole …
Iial visanud küpsisepakendit teeperve kraavi
Manustand tundmatut valget ja pulberjast kraami
Jäätunud lompides lapsikult tallund
Massipsühhoosile vähegi allund
Kellegi kõrgema jõu poole pöördund
Kinga seest avastand jalga, mis hõõrdund
Närimiskummi lauaplaadile toppind
Tolmuseid vaipu isegi kloppind
Purjuspäi kukkunud valusaid sinikaid
Kõhus jai` tea-veel-kus kogenud liblikaid
Haavanud noaga end nimetissõrme
Söönud grillliha, mis veidike kõrbend
Andestust palumast loobunud uhkelt
Kellegi ees nutma lohutult puhkend
Kaup .....
Kas te pole?
Tahaks visata pudelid kiludeks,
seinad lükata ümber
nii, et lagi pähe ei kukuks.
Tahaks karjuda pikalt ja kõvasti,
kuid häälepaelu pole nii palju
ja kopsumaht liiga väike.
Tahaks lüüa hambad kurku,
ka parimatel sõpradel,
ilma et ise lõuga saaks.
Tahaks panna endale käe külge
nii, et jalad lõpuks paigale jääksid,
ja eluvaim väljapoole.
Kas te pole kunagi vihased olnud?
Jan Mercurium
18.9.2014
Pole kohta
Pettumused hävitavad mu hinge
ja täidab selle sooviga - surm.
Mõned arvavad, et olen nii vinge
ning keegi ei aima, et neid ootab ees mu surm.
Mina sündisin siia, et varakult lahkuda.
Ei oodanud ma tõesti, et ei pruugi siia mahtuda.
Minu jaoks on see maailm väike kurjus
ning minu pääsetee muredest on olla purjus.
Minu jaoks pole kohta, kus paistab päike.
Mind ootab põrgu, kus põriseb äike.
Kuid olen kõigest nii väike,
et minust saab vaid silma kurbuse läike.
Sa pole mind väärt
Ma püüan end veenda:
sa pole mind väärt!
Ei sellest hakka mul parem.
Ma tahaksin kraapida sinu säärt
ja karjuda: ju armastasid mind varem!?
Su põlglikku muiet
ja ükskõikset häält
ma elavalt kujutan ette.
Kuis saaksin end päästa valupiinade käest,
sest üksinda jäämise hetkest..
Harmonie