Sõbrapäeval tulukesed löövad põlema, kauneid sõnu, õnnitlusi hakkab tulema, päike kõrgele taevakaarele upitama end. Sõbrapäeval pole piire siristab oksal lind.
Ei ma kuuske ära põleta, siis ma teda ei mäleta, siis tunnen kuis süda läeb põlema ja hing hakkab sees põdema. Ei ma kuuske ära põleta ei ma põleta...
Kui Sina öösel tõstad õue oma jala, Kuu häbitundest varju otsib pilveis. Ja päeval kadedusest põlema lööb päike, Sest Sinu ilu varjab kogu nende sära.
Armastus sai nii kuum olema, et pani leegina südame põlema.
Punaseks tõmbub vihm Ja süttib põlema Lahustub me veri Saame sõgedad olema Kui tuul vaibuks Ja maa laseks valla Kukuksid ka kõik Lõpuks maa pealt alla 06.10.2017
Su ainuke soov mis põlema lääb Soovid ka võib täita ka Kui soovid rohkem soove Siis ei täitu need ka.
... kui miskit lööb hinges põlema, siis tea, sealt luuletus hakkab tulema...
Raamat läks üle tee, põlema läks see.
Istumas, Sigaretitossu seas, Leian end, Halvas ja heas. Mõtlemas, Pimeduse ajal, Leian end, Elus või surmanajal. Põlemas, Talvises tuisus, Leian end, Seisund introvertsus.