Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletuuled Lisa luuletus Lemmik luuletused

Sõnale polgus leiti 13 luuletust

Uued Lühike (0-200 tähte) Pikk (201+ tähte) Hinnatumad Vaadatumad Kopeeritumad Parimad

maailm on täis

maailm on täis viha
kokkuvarisemisohus
maailm on täis põlgust
ujub tulitavas raevuhoos
nagu lained rannamerel loksumas
vormib sellest vägivaldne rütm
tormiline. Maruvihane
samas jõuline
kuigi sooviksin anda maailmale
plaastri tema haavadele
soovin maailmale
mõistvust
hoolivust
armastust
võrdust mille nimel püüdleme
karmis ebavõrduses me piinleme

— lindretkatlin
56
31/05/2022 Ühiskond
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Põhimõte

Iga peeker põhjani juua
olgu kibe või magus see sõõm.
õnnekillust kaleidoskoop luua,
et saaks tuhande kordseks su rõõm


käia kõikide Kolgata läbi,
teades hästi kui magus on patt.
kanda eneses põlgust ja häbi,
hoida puhtust veel kiirgavat.


iga viimne kui võimalus võtta,
kõige halvemast sõeluda head.
ja kui tulebki minna sul sõtta,
kanda lipuna enese pead!

— Doris Kareva
57
08/12/2021 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Minu sõbrad raamatud

Suurimateks sõpradeks
on mulle armsad raamatud
Ärgates, kui mõtlen neile
kohe avaneb raamatusuu

Seiklust otsima sealt tõttan
vahest kurba armastust
Reetmist,põlgust läbi elan
õpetlikku elamist

Raamatud,mu kullakesed
need mu hinge kosutus
Truud ja tummad sõbrakesed
südamed meil avatud

— Lilia Järv
203
11/02/2021 Sõprus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

miks

Miks näppad
suuri kupüüre
võõrast südamest -

aga oma südamest
ei loovuta sa sentigi.


Miks otsid kaastunnet
kui Su silmis on
vaid viha -
põlgus -


armastuse vastu.

Miks näppad
suuri kupüüre
võõrast südamest
et rahuldada naudingut
et täita oma ego ruumala

-


lõbu pärast...


närbuvad
kärbuvad


need kes
tahaksid
siirast

-

ning Sinu südant
mis on niigi võlgades
ja teiste jagu.

--------------------

— Sander Seire Sander Seire
3
19/12/2018 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

kadunud ja leitud

ma leidsin ennast endast, enda seest
ma leidsin ennast enda sōnadest

leidsin allakäigu treppidest
alla käies steppides
pōhjast, peljatud pilkude pōlgusest
pōhjatutes pisarvee taskutest

leidsin end, enda seest
oma loodud sōnadest.



puts.®

— August Puts.®
3
02/09/2018 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Tugev

nii hall nii hall on see mõtte tera
mis sind võtnud
peas vaevab üksindus kuid samas julgus
julgus minna üle piiri
julgus teha tegusid mida pole nähtud

nagu meri neelab elud
neelan mina viha põlguse ja tunde
ainsa tunde mis mu hinge närib
kurbus kurbus mis nõnda nukker

see allakäik kõik segamini veel
nagu lindu püüda püüan õnne
nagu metsik hobune kel pole karja
käed taskus longin mõõda linna

mis on see vale mis liidab meid
salgad kõike halba võtad omaks hea
märgid viivad sinna kus tuuline laas
pea täis on mõtet miks kui kaua
kaua kestab orjus el ..... Loe edasi →

— Matthias
8
17/03/2018 Kurbus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Saatuseõde

Ma tunnen tülgastust nii suurt.
Inimesed me ümber nii võltsid.
Kutsun ja meelitan siia tuult,
et pühiks me seljast need hõlstid.

Tuli, kõrveta need kõverad grimassid,
mis seatud näole teesklemiseks vaid!
Sisemuses kõik on omadega sassis.
Millega nad küll hakkama said?

Vesi, vooluga vii kaasa sundused,
mille ühiskond meile peale surund!
Igaühel olemas on oma tundmused,
mis ajaga meie meeltest on unund.

Maa, kasvama neis pane lootusesäde,
et helgemalt nad maailma näeks!
Igaühel on ju saatuseõde,
kes raskustes, valus on abikäeks!

— Lea Hablar
4
04/12/2017 Ühiskond
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Kadunud sõprus

Kaks plikatirtsu blond, satään
kui ühe oksa õunad
on kõikjal ainult käsikäes
nii siduv sõprus nõuab.
Kuid nad ei märka kassi musta,
kes silkab nende vahelt läbi.
Ja reedab sõpra sõber ustav
eas mil ei tunta häbi.
Saab väiksest kriimust sügav haav,
mis valutab ja voolab verd.
On kahe neiu vahel kraav,
mis põlgusega täidab end.
Ühest rõõmust kaks vihkamist sai,
kokku kasvand hingedest kaks.
Igast tülist veel suurem valu jäi
kaotusvalus suureks sai laps.
Siis ühel päeval, kui ei osandki loota
ulatas teine teisele käe.
Seda hetke kumbki ..... Loe edasi →

— GetDo
352
19/02/2017 Sõprus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Sassis…



Meil tunnetest tihti
on puudu
Ning elu täis põlgust
ja viha
Sa seisad kaldal
kuid mõtted
On kauguses taevases sinas.

— Ell Jott
1
01/03/2016 Õnn
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Tunnete kuristik

Seisan kuristiku äärel
vaatan alla kuristiku
mis ma näen
on tühjuse põlgus

Puhub külm tuul
läbi muserdatud kontide
külmutades südame
ja jättes mu külmaks

Tiirlevad mõtted
endiselt su ümber
ei rahu leia
vaid sinuga unustaks kõik
kui sa vaid hooliks
võiksin lennata taas

— Tarmo T
1
03/01/2015 Armastus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Kui näen su nime,
juhuslikult mõnes raamatus,
libistan sõrmega üle,
igatsus väristamas lihaseid,
põlgus piitsutamas hingekeeli.
Sest see ainus asi veel,
mis sinus eal ei muutu.

Ja tahaks sul öelda,
hei, kas tead,
oled ilus.

Ehkki paljugi kunagisest
ammu hääbunud on.
Kui palju veetlevust oli
sinu ebaveetlevuses.
Kui palju üllust
kõrvuti ehtsa toorusega.

Kuid oled minust
kaugel, ehkki siinsamas.
Jäägu siis nii, kui
oled leidnud uued tõed.

— LuuletajaTahaksOlla
3
12/02/2014 Armastus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Mis on minust saanud?...

Poolsurnud olend, põlvili maas
palumas maailmalt halastust
peeglis näen põlatud koletist taas
käitun iseendaga alatult

Vihkan oma hinge ja nägu
ei suuda seletada oma tundeid
Kardan iga minevikus tehtud tegu
Ei iial andesta ma endale neid

Mu sees keevad kurbus ja viha
hirm inimeste eest mind saadab
Tahan peksta oma enda surnukeha
ja vaadata, kuidas see veritseb

Kurbus on mu kaaslane, mu elu
ta on alati seal, kus mina olen
olen kõigest ta tühine mängulelu
mu väärusetu hing tühjuses põleb

aastaid on ta mul pidevalt järgnenud
tema nägu ei taha enam näha ma! ..... Loe edasi →

— Helen Hundu
58
28/10/2013 Kurbus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Kadunud hing

Ma ei lubanud Sind enda südamesse,

olin endas kõik hea ma tapnud..

Ometi tungisid mu hinge sügavustesse -

kaevasid üles, mille ammu olin matnud.

Kaitsva müüri Sa lõhkusid

ja ülesse leidsid mu tõelise palge.

Armusin Sinusse - mu südame Sa vallutasid,

ma jällegi ei uskunud, et see kõik võib olla vale.

Tundsin esimest korda elus, et viimaks olen vaba,

tekitasid tunde, et olen kõik, mida otsinud olid..

Kuid teadmatusest müüsin oma hinge maha

ja vastu tahtmist sai minust mu enda tunnete ori.

Nüüd piinlen tunnetes ja süda on kildudeks -

jäi ..... Loe edasi →

— Pisarake
8
08/08/2018 Armastus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri
Sarnased luuletused:
hing põlgus kurbus viha valu armastus armuvalu emotsioon


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti