ära ütle sul elus on olnud õnne et sinust see karikas mööda on läinud käest kätte mis paljudel käinud surm ääreni täitnud päeva põrguks taevani läitnud
Allpool taevapiiri valitseb maapealne põrgu. Taevas pole kuulda, ega näha välku, ei müristamistki kõige vähemat... "Kus oled sa nüüd," Kõigevägevam!
Põrgukatel veel täie auruga keeb, Vanakurat istub poolenisti seal sees. Pole kaugel päev, mil ta katla põhja vajub ja tast järgi must aurupilv vaid jääb, mis kaugustessse hajub
Põrgukatel keeb ja sarvedega Saatan lisab halge juurde veel ...
Tõstkem klaasid kõrgele! Las paha pageb põrgusse! Saluudivihinal nüüd me Head uut aastat soovime!
Elu on kui ameerika mäed- Kord põrgusse vaatad, Siis helesinist taevast näed. Väikseid konarusi harva märkad, Nii mõnigi kord õiteilus ärkad.
Elu ise nõnda lühike kuid mõni hetk tundub igavik - põrgulikult valulik.
igal nõial oma tuleriit lähed põrgu võis siis otse taeva siit vidiit vidiit hinda tuld ja tõrva hinga õhku joo vett ja hoia maad ta sinu muldne kuld- rakett Sanya
Kas räpane mäng võib olla puhas rõõm? Kas patujärgne äng on justkui põrgutule lõõm? Oh, tabagu mind kasvõi sisemine plahvatus. On mulle vastupandamatu sinu ahvatlus. -Tiina Nuum-