Sõnale praegu leiti 250 luuletust
Müttadi - müttadi (sinu ema)
Oli eile maavärin
toimus koore sees kärin
harva Eestis seda juhtus
aga vähe teab, mis päriselt toimus;
polnud mitte laamad põrkumas
vaid hiiglasest mammi merest tulemas
ta su ülipaks ema
kes hüppas ja õhku kinni jäi tema
nii ta praegu veel taevas nagu hiigeltaldrik
mis päikest täna ära katab
Mad Max
Mad Max'il oli tema koer
ja tema auto,
see auto ei olnud välimuselt just kõige
suurem asi,
kõige olulisem just kapoti all sel oli
Ma ei räägi uuest Mad Max'st,
sest see mulle eriti ei meeldinud
Ma räägin Road Warriorist
ja esimesest,
Mel Gibson'iga -
need minu lemmikud
Just Toecutter'il
ja Humunguse'l
olid ülesblingitud
pannid,
mis ei olnud midagi muud,
kui lihtsalt mannekeenid
Eks sama kehtib ka praeguses
ühiskonnas,
kehkenpüksidele meeldib igasugune sära,
nagu harakatele
Mõned read Lembitule
Lembit!
Su Vanaisa tsükkel on huvitav, ent mitte inimeste jaoks, kes elavad oma igapäevast elu. Minugi energia kulub täna suuresti elavale elule laste näol.. Hilispuberteedieas sündinud küsimustele ma ei otsi täna enam vastust. Tegin seda gümnaasiumi lõpuklassis ja ülikooli paaril esimesel kursusel. Noore Wertheri kannatused on jäänud nüüd juba kuhugile valgusaastate taha. Ei ole võimalik hoomata miljardite valgusaastate Universumit, selles toimuvat.
Aru saada singulaarsustest ja Jumalast. Laskem neil toimida selliselt, nagu nad meile antud on. Meist ei sõltu siin mitte mi .....
Reality check
Ei ole enam armastust,
mu süda lõhkes,
ei ole enam lootust,
sest nii see peabki olema
Ei ole enam kedagi teist,
ainult endaga soovingi olla,
ei ole enam kedagi teist,
miks peaksingi seda tahtma
Ise ehitan enda elu,
loon armastuse enda hinge ja mõistuse vahel,
sa sünnid üksinda ja sured üksinda -
sedasi on see alati olnud
Liiga palju on siin maailmas argpükse,
kes ei julge astuda teise maailma,
liiga palju muretsevad,
et mida teised sellest arvavad
Ise hävitan kõik enda probleemid,
löön need pooleks
ja kütan nendega ahju
Ise lähen lõpuni,
ise seisan ja .....
Toomingas
Saab nautida aastatega praegut
maikuus nagu Eedenis hingata
pole olla kevade naudingut
ilma toomingata;
ning õunapuud ja sirelid
tulbid ja kirsid
soojad tuuleiilid
värve aias puhusid;
kõik need nupud õitest
ja pärast vihma toominga aroom
praegu kaunim aeg minu meelest
kui on kevadel praegu see iseloom;
mu lemmik roosõieline taim särab nüüd
Tere, Lembit
Tere, Lembit! Sa üllatad endiselt mind tõsiselt. Olen kõiki Su luuletusi lugenud. Mõnda isegi mitu korda. Ilmselt oled seda teinud minugi luuletustega. Aeg oleks vist juba kokku saada. Meil on mille üle arutleda.
Su viimane luuletus vabadusest ja surmast jahmatas oma kosmilise valu piiridega. Selleni tavainimene üldiselt ei jõua. Selleks peab olema tuttav universumi evolutsiooniga. Teadma üht-teist galaktikate hiigel-vesinikepilvede, tähtede sünni ja surma kohta. Teadma hõõguva maa tekkimisest, selle jahtumisest.. Et jõuda õunauude õitsemiseni praegu välja.
ühtäkki mõ .....
Lapsed
Ma armastan lapsi,
aga ma ei taha neid
Ma ei oska neid tahta
Pole kunagi osanud
Võib-olla see on meie kui õpetajate probleem,
et täidame oma emarolli tööl
ja kodus tahame lihtsalt olla naised,
mitte kellegi emad või vanaemad,
aga kindlasti on see ka meie generatsiooni probleem
me üldiselt ei taha
sest meil on 110 mõtet enne, mida mõelda
et mitte korrata oma lapsepõlve,
mille mustreid me senini terapeutide juures harutame
ja kui kallis
ja kui kallis on olnud teadvustamata
vastutustundetu
ainult materiaalsete väärtustega
üle küllatud elu
kallis,
sama .....
Liblikas
Aitäh liblika eest.
Hindan seda kõrgelt.
Metamorfoos.
Röövikust liblikaks.
Ära vaata nii nagu meeldiksin,
see loob mulle rida mõtteid, millele võin hakata vastuseid otsima,
ka öösel, kui keha peaks puhkama.
Ma olen alati öelnud, mida keegi peab tegema,
võib-olla seetõttu õpetaja amet ongi mulle sobivaim,
aga ma pole tahtnud neid juhtida,
vaid anda enda vigade kaudu neile võimalus neid vigu mitte teha,
et neil oleks parem, et mul oleks parem?!
Ka see võib olla ego peidetud mäng.
Ja kui ma egoga pidevalt vaidlen, keerlen ja tiirlen,
ennast peidan, kus .....
Sõprus
Vahel ikka mõtled,
kuidas läheb temal,
kes Su elust tõtles
läbi, olles kena
lasteaias, koolis,
teismelisena,
praegu ikka hoolid,
on kõik hästi täna.
Aeg see läheb lennates,
sõbrad, nad ei kao,
vahel kaugenemas veel,
kuid sõprus on ja jääb
- Tarmo Selter -
2022
päike ja inimese elu
on aegu mis on olnud
päikese käes ja teisi mis
on seda praegu
ja muud ei olegi
midagi iialgi
vaarao pesupesijad
kuidas pääsevad teie
kilked ja nakatav naer
ülevaataja valvsa pilgu alt
Niiluse pilliroogu täis
mudastelt kallastelt siia
on aegu mis on olnud
päikese käes ja teisi mis
on seda praegu
ja muud ei olegi
midagi iialgi
see pole luuletus, vaid tänu
Lembit!
Ma olen väga tänulik, Sulle, nende imeliste värsside eest. Oled andnud mullegi julgust olla avatum ja helgem. Olgugi, et tajun: oled pidanud välja tulema sellisest mustast august, mille ära talumine ja üle elamine nõuab aastaid.
Su viimane luuletus annab tunnistust sellest, et oled lastekodus oma lapsepõlve ja poisiea pidanud elama. Tean pisut, mida see tähendab.
Su värssidesse võib armuda. Aga ma ei tee seda. Ei luba seda endale. Kui oleksin noorem ja vaba, poleks armumisest ilmselt pääsu. Nüüd aga olen väga rõõmus, et saan Sinuga luuletuste abil kohtuda.
.....
kild killu haaval
transiseisundis rebane
öö ja päeva vahel ei tea
pusle pannakse kokku,
kild killu haaval,
kõik läheb laiali ja avali
et muutuda kergeks, lihtsaks ja loogiliseks
abielu ei olegi midagi mis ma ette kujutasin,
see on vanne, see on olemas siin ja praegu
ja ükski pidu ei kõiguta seda kahe inimese, just inimese vahelist liitu
ole otsustav ja vali
ja vali omale enda tee
ometi peab see alati juhtuma nagu sünniprotsessis
tuhudes
valudes,
ängistavas
kägistavas
agoonias
mida sa lihtsalt ei jaksa enam kanda
kild killu haaval
Tõmmake pistik seinast
Mälestused, mis jääb selja taha
kuis ta ootab surma haiglavoodis
me ei taha vanavanemale paha
arst ravi lootis;
aga me perepea kuuleb juttu pealt
ilma, et me seda teaks
mõtteid ja sõnu ootab sealt
mida suu tagant väljuda saaks;
see pole julm, kui saaks lõpuks puhata
"tõmmake pistik seinast"
tahaks meile praegu kosta
"parem on lahkuda sellest maailmast";
pole masin mingi tegija
kui patsient surma ootab
pole arst mingi ütleja
las patsient enda üle otsustab;
need päevad haiglas mööduvad nagu aastad
parem on minna valudest tuttu
ja kui elu .....
Püssihaldjas
Ema pakkis mu koti homseks
ja isa oma suitsud kinkis
valmis hommikul püssi hoidmiseks
on iga haldjas seismas rivis;
ja asun džunglisse betooni vahel
kus on oma ja võõrast
siin olen vabal tahel
sest ei väsi kurja peatamast;
keegi ei tea eraelus, kes olen
mitte niisamu mees, vaid püssihaldjas
seda ausalt ütlen
et käin murdunud imedemaal rahu otsimas;
taevas on sinakas ükskõik seal
mis mu selja taha jääb
seisan kollase põllu peal
aga on kõik paras hääb;
Keiser vabadust võtta tahab
seal kus me elame
oma imperiuumit ühendada nõuab
uuele rindele tuleme;
.....
read plikaeast
Read plikaeast
nii ahne nüüd on
mu valgusjanus
talv otsa
päiksest lahus
olnud meel
et õhtuni seisab
tema heledas vihmas
hing üleni märjaks
saaks seest
koerana nägu ja
silmi mul limpsiks
kevade märg keel
*
armastuse ja elu lõpmatut
imelisust
on täis iga hetk
ta on nagu pühakoja
avatud uks
päikesepaistelisel suvepäeval
tarvis on vaid siseneda
*
Tean, oled elus ja terve,
kunstiga tegeleb vaim.
Aiman, mis tuleb verre,
kui väljas september, mai.
Suur augusti kuu öö otsa
Su tuppa voolab.
Ja karjeis mu suu,
et kee .....
Armastuse raievang
Ma vajan kallis sind ma vajan
ma vajan sinu armastust
ma vajan ühte sõna imelist ma vajan
ma vajan ühte luuletust
mis sees ma sinu tarbeks kõlan kajan
jah seda sõna sinu tarbeks vajan
ma vajan tähti sõnu lauseid
kust küll saan
end õhtu hakul õue ajan
Kust saaksin õiged sõnad just
seal ülal taevas tähed lademeis
ma ronin kõrgel künkal kust
saan taeva sirutada käe
saan püüda tähesademeid
saan sõnadesse taevalise väe
Ma künkal- vana kalapüügikahv
on käes ja teises mõlkis ämber
jah algab tähesadu algab jaht
ma keerleb pöörlen karglen
tähed sà .....
jah ka sinul
nüüd aja haavu
tuleb hakata siduma
ilu poolt ära hellitatud
mu kapriisne luule
verd valu piina taluma
need õudused leinas
üle elama
suru hambad selleks
tugevalt huulde
praegu tähtis pole
mõelda muule
nähes varemetes
on linnad külad
meil tarvis tagasi
on jõuda sõjast
elu juurde
suru hambad selleks
uuesti kramplikult
huulde
15.04.
me nägime ju täna
veel kestmas sama päev
seesama imeline sära
kes võtaks seda käest
seesama lummus
täitmas hetki
valgus jootmas
puudel lehti
värelemas seinal trepil
mu tuppa
kui Su samm nüüd eksiks
hing sajanditeks lehtiks
*
kord minagi olin Pärnus
kaheksateist
jõin koidikuid
kus vesi lahes värvus
Su juuste lõhn minikleit
veel praegugi
ei ole närbund
ja lahustus mu veres linn
kui sillal seisin
pilk otsis Sind
meel vilest võpatas
laevalt sadamas
mil purjed hõbedast
*