Sõnale probleem leiti 91 luuletust (pop)
Talv
Kui talv tuleb meile, siis säravad tulid,
ja päikese käes sädeleb lumi,
loodus on tardunud, oodates imet,
metsas ei kuulnud loomi ja linde…
Kõik vaikne… kuulda vaid tuiskute ulgu,
nad räägivad mulle kaunist lugu…
Sel ajal võib ärgata nõiduslik jõud,
mis kütkestab pilku ja iluga võlub ...
Talv, nagu ingel, on säravas riides,
ja lume valgedus on ümberringi!
Valged on linnad, põllud ning laaned...
helged ka unelmad ja mõttekaared…
Siin lumemetsas nauding elab,
ja talv minu saatusse suurt õnne põimib.
Siit leidsin ma muusat, innustust, ilu,
Südam .....
SEE ongi ELU - Charlie Chaplin
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et olen igas olukorras
õigel ajal ja õiges kohas.
Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea –
sellest ajast peale ma suudan säilitada meelerahu.
Täna ma tean: see on USALDUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,
et ma üritan peale suruda oma soove,
kuigi ma tean, et aeg ei ole õige
ja see inimene ei ole selleks valmis,
isegi kui see inimene olin mina ise.
Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et emotsionaalne valu on lihtsalt .....
Hingehaigus
Enam ei hooli minust keegi,
hea vähemalt seegi.
Saan ennast tappa
ja siduda end surnute sappa.
Nutan siin nõrkemiseni
ja ootan aega kõngemiseni.
Keegi ei hooli minust,
kuigi mina hoolin sinust.
Olen pettunud ma sinus,
kuid võib olla on viga hoopis minus.
Ma sulle ei meeldi
ja mind sa ei seedi.
On hulluks läinud kõik
nagu on luuletuses see lõik.
Ei taha ma elada,
võiksin vaikselt surnute riiki sulada.
Kõik mind vihkavad, põlgavad,
kuigi küsivad võlga nad.
Ei saa nad aru, et on teinud minu elu võimatuks,
kuid mina pean ennast sõimatuks.
On k .....
Lõputu piin...
Aitab juba,
ma ei ürita hiilata,
Ma ei taha enam valu,
tekib tunne, et keegi ei hooli.
Pole keegi saanud luba,
et mind piinata,
Enam kaua ei seda talu,
et südamesse lüüakse mürgitatud nooli.
Tahan natuke rahu ja vaikust,
unustada probleemid ja mured.
Ei taha kuulda koguaeg laitust,
mu hingest niigi järel vaid vared.
Ma tühje sõnu ei loobi,
ning pahandusi ei oota.
Ma ikka saan valusaima hoobi,
no mida on mul veel loota?!
Olen üritanud harjuda,
kuid üha valusam on mööduv päev.
Tahaks kuhugi natukeseks varjuda,
palveks olen põiminud käed.
.....
Vurr
Pöörleb vurr,
pöörleb, pöörleb.
Läbi aegade,
pöörleb, pöörleb.
Jäädes samaks,
pööreldes, pööreldes.
See saanud vist tavaks,
pöörlemine, pöörlemine.
Kuid seda muuta tahaks,
pöörlemist, pöörlemist.
Kahjuks sind tembeldatakse pahaks,
pööraja, pööraja.
Nõnda jääbki ta tavaks,
pöörlemine, pöörlemine.
Parem oleks, et ei halaks.
kirg
TÄNA ÕHTUL
sinu sisse
vaginaalselt
kaovad värsid
pringitavad
pehmeid tisse
päästvad lahti
pingul pärsid
üheskoos
me läbi loeme
penetreeritud
poeemid
riimitades
rüppe poeme
unustame
kõik probleemid
suule suudleme
sonetid
oratooriumid
meil peos
kõik oraalsed
etiketid
uputame
juba eos
vajad
aina uusi vorme
vana iga kuuldud lugu
saab sust pärast
lõhut norme
luust ja lihast
luulekogu
Ema keel
Oli emakeelepäev
aga selle maha magasin
teha etteütlust oli mõtetu vaev
pigem niisama ringi nussisin;
mu koolielu oli ilget sitt
hindamine oli range
seal direktoril haises vitt
probleemidest on selg kange;
oi türa, kuidas meeldib nikkuda
naist, kel ilus perse
meeldib kaevu sittuda
vett roojas suur purse;
epdeemia käigu putsi
ja selle eitajad imegu munni
neil kaine mõistus läinud
no kurat, nädalavahetustel poed kinni;
eesti keel on ilus
koos kõigi oma roppustega
talu elu rahvast nii tahus
ei anna võrrelda teiste keeltega
Sina !
Sind jälle oma mõtetes rändamas leian
ei saa oma küsimusele vastust,miks sind nii meeleheitlikult küll vajan.
Kõik probleemid tunduvad nii tühised ,kui sina mu kõrval oled
sest paned mu unustama kõik halva ja mured
Sinu naeratus päästab terve mu päeva,
nagu tähed panevad särama kogu taeva
Terve universum tundub parem paik kus elada
ning seda armastust ei kavatse ma su vastu keelata
Suutsid mu südames tekitada tunde, mida keegi ammu tekitanud pole
palun hoia mu südant ja luban et olen igavesti sinu oma
Olen tühi
Päevad mööduvad... olen tühi
järjekordne pettumus.
Lootuse silmist pühib.
Vaikuses murdus elu
õnn kadus -
saatus probleeme
õlule liialt ladus.
Üleliigne tundun
kõigil vaid jalus.
Kuidas leida ennast?
Küsin.
Kaotanud usu -
hääbunud hing
siiski valus
ekselda pimeduses.
Valgust.
Valgust -
leidmata algust
uuesti läidaksin
südamesse sära -
mille maailma
raskused vihmana
kustutanud ära.
Kalleim ravim
Ühel suvepäeval mu pilk jooksis su ilu karile,
kiilus kinni kui uks, mis enam kunagi ei avane.
Jälgides sind nagu tummahammas, seistes keset teed,
minust möödusid minutid või hoopis tunnid olid need?
Ei tea, ma üldse ei mõista, mis minuga toimus,
alles loidu eel reaalsus koitis ja mu pea toibus.
Tundsin taas valu, mis sind nähes olematusesse taandus,
nüüd kui rändtirtsu parv viljale ,mu hingele, ta maandus.
Kuidas tiirlevad probleemid ümber mu pea, kui raisakotkad nad nokkimas mu masendusest kõdunenud liha,
varsti, üsna varsti, kui nad lõpetavad oma sööamaa .....
Nutan
Miks ma nutan?
Mu mees pole ju sultan.
Nutan, kuna elu tundub karm,
millest ei saa üle, sellest jääb arm.
Nutan vahetpidamata
nagu oleks sõna pidamata.
Olen nii nõrk
ja kurgus maitse mõrk.
Tahan nutta ja ainult nutta
ning mõned talluda kõvasti mutta.
Nemad on süüdi, kui nutan
ja täbaratesse olukordadesse satun.
Kõik arvavad, et kõik on korras,
kuid tegelikult on minu mured juba Norras.
Probleemne elu teeb mu haigeks
ja viib võib olla nii kaugele, et muutun kangeks.
kallis ema
Kallis ema nähes Sinu silmis
kurbust murdub miski mu sees
oled minu jaoks loodud kaitseingliks
see kes mulle elu on kinkind
nii valus on kui Sul silmad vees.
Oma helluse ja armastusega
mida oled jaganud piiritult
pole Sa ära teeninud julmust
valesid ja probleeme mis
praegu Sinu ellu musti pilvi
ning äikest on toonud vaid.
Palun ära vandu kõigele sellele alla
ma luban homne parema endaga toob
Oluline ja tähtis oled mu jaoks
isegi kui tunned et päike kaob -
mõtle minu ja teistele neil hetkedel
lubame särada rohkem kui miljon päiksekiirt
nagu Sina olid seda siis .....
unes või ilmsi
unes või uduselt ilmsi
kattis külmhigi silmi -
selga tõmmatud võrksärk
õmmeldud embleemist märk.
rannet soonimas verest purpurpunane kanüül -
sattusin siia paika nende lollide mõtete süül
majja kuhu on rajatud katkiste hingede asüül.
lävib mind inimeseks saamise kannatuste valu.
unes või uduselt ilmsi
-----------------------------------------------
ei suutnud sulgeda kogetud õudusfilmi ees silmi.
Lahendus
Tormide teel,
Tõsi on see.
Kõnnime veel
Ei lõppegi see.
Segadus suur
Hiilib põues
Varsti taas
Jalule tõused.
Pea täis on mõtteid,
Kuhu Sa küll tõttad?
Vahel ülimalt hea
Oleks lihtsalt nutta.
Murede eest
Peita end ei saa.
Tuleb kannatada ära
Ja edasi minna.
C.S.
Intro
Pühin puhtaks silmad, et kaoks mu raev,
sulgen probleemid laekasse mille nimi vaev,
matan võtme kohta, mida mina ainult tean,
kuhu selle matsin? ei meenu, see'n hea,
sõnu omast arust õigesse ritta sean,
ma ei vaja trelle, et tunda ennast vanglas, juba olen seal,
kas pääsen välja? ei seda iial tea,
kas on see lõpp? või algus end minu ette veab?
Kohtupäev
Soolikad ripuvad puudel;Soovitan; Kihuta Kuule; Siin läheb käest;
Iga Päev Kurdid Lobisevad nii kõvasti;Et oluline meelest läeb
Vaid tähelepanelik Kuuleb tugevnemas sireene-nii ida kui lääs
Otsast lendavad käed; Sisse veerevad väed;
Põleva linna suitsust Pimeneb Päev; Tõmba Tagasi; MIDA SA KA NÄED?
Pane Teler KINNI Ma ütlesin! Muidu süütepudeliga ise su küünla SÜÜTAN Siin;
Põrgu leekides,Mošeed- kirikud, papid pilastatud lastega madalas hauuas tihnikus;
Viimsed pasunad juba kõlavad, Kohtupäev; on Käes; Liitreid verd ja laibad põrandal;
Mis Positiivsus?!Sina .....
naine
naine -
mis imeloom see küll on?
naine -
mitu kodu küll temal on?
kellele köögikatana toitu moorib
peretülide käigus sibulaid koorib
naine -
miks ta alatasa tal vaja nutta?
vajub "tervendavate" sõimude mutta
ja ei saa kehvade spa teenuste eest kurta
naine -
tema kannatusi kannab pesunöör
pisaraid ei kuivata silmist iföön
naine mõtleb
kellele end ma ülesse löön
mees elab füüsilises olekus tööl
kandes seksuaalvoorust püksivööl.
naine
kuidas ei märka et ta on alati naturaalselt ilus?
kuidas ei mõista me mõtlematute tegud .....
õhtu hämardudes
tänavad muutuvud inimtühjaks õhtu hämardudes
maad katmas nutvalt üksilduse vaikne vaikus
taevasse igaviku täheks unistuse kaugenedes
tuul akna taga sujuvalt igatsuseks vaibub.
mõttega mõttetult voodil tülpinult lebad
veel ei kustuta nööriga kollase kuu tuld
mälestuste riiulitele tolmuks end elad
leidmata jäänud hinges peidus olev kuld.
süütad rõdul viimase sigareti imelises öös
puhud õhku haihtumiseks pahvaku ringe
sulanduvad uneks probleemid elus ja töös
valged linade vahel uniselt pinged
kaovad olematuks idüllilises südamelöögis
valvab tänagi me .....
vend
Kuhu kadus küll Sinu eilne
isiksus ja iseloom kallis vend
see kelle silmadesse ma heidan
pilgu näen vaid tühjust -
kesta kes ükskõikselt eksisteerimas.
Elutahe on Sinus murdnud
deemonid kes toitumas
hirmudest mida ise oma
sõprusuhtega meelemürkidest
toodad järjepidevalt.
Oled toonud oma perele
oma tervist hävitava
sõltuvusega piisavalt
kannatusi ometi ei mõista
Sa probleemi tõsidust ise.
Kuhu kadus küll Sinu eilne
isiksus ja iseloom kallis vend
see kelle silmadesse vaatan
näen vaid hingeriismed mis
otsivad kas või hetkelist
emotsiooni et tu .....