Sõnale prus leiti 230 luuletust
Kus elad seal õpid
Kui lapsed elavad....
kriitikas, õpivad nad hukka mõistma.
vaenulikkuses, õpivad võitlema.
naeruväärsuses, õpivad olema kartlikud.
häbis, õpivad tundma end süüdi.
sallivuses, õpivad olema kannatlikud.
julgustuses, õpivad olema enesekindlad.
kiituses, õpivad olema tänulikud.
õigluses on nad õiglased.
turvalisuses, omavad nad usku.
tunnustuses, meeldivad nad iseendale.
heakiidus ja sõpruses,
leiavad nad maailmas
ARMASTUSE!
Meelespea
Sa ära ole üksi kui on valus
kui südamel on raske, hinges piin.
Tean, et Sa vapralt seda valu talud,
kuid mina tahaks olla abiks siin.
Sa meeles pea, et selles päevas hallis
on tundmatuid, kes tahaks tunda sind,
on sõpru, kellele Sa oled kallis,
jah - sõprusel on kullast kallim hind.
Sõprus
Sõprus kui tulukesed pimedal teel.
Sõprus kui sära silmas.
Sõprus kui rõõmsam meel.
Sõprus kui näed päikest igas ilmas.
Koos veedetud päevad,
mis talletunud mällu.
Seda aind me mõtted teavad,
et aind meis jäävad need ellu.
Sa ei pea midagi küsimagi,
et teada minu mõtteid.
Sa ei pea mult uurimagi,
et teada mu elu tõkkeid.
Sõbrad on selleks, et jääda,
et nutu teha naeruks.
Sõbrad on selleks, et näha,
ka siis, kui keegi teine selleks ei vaevuks.
Sellest kõigest lahti me ei lase,
ei tohi lastagi sel minna.
Mu süda on Sinu ase,
alatiseks võid jääd .....
Puu ja Hing
Üks Puu kasvas keset aasa.
Olid haprad ta tüvi ja juur.
Tuul oksi tal sasis ja lehti viis kaasa,
nii kaitsetu oli see Puu..
Kord kaunil suvisel ajal,
kui aas oli rohelust täis,
üks Hingeke tundmatul rajal
end otsides ringi seal käis.
Kaks hinge sel üksikul aasal
teineteisest lohutust leidsid,
Puu õitses ja Hing elas kaasa,
sügistuule eest endid nii peitsid.
Sest ajast on möödunud suved,
kuid Hing ei tea teisi radu..
Ta Puu juurde alati tuleb
ja rändab nii aastasadu.
vaprus
Elu, see õrn ja habras
Vahel kui viimane tõbras
Võtab sinult kõik
Ja siis jätab
Ongi tema võit
Ta ei taju piire
Tulema on üsna kiire
Lihtsalt tuleb ja võtab
Viib ära viimsegi
Ei huvita teda kui piinled
Ise pead leidma selle väe
Et tuleviku poole sirutada käe
Haarata sellest, mida näed
Sellest, mida elu pakub
Kukud, siis jälle tõused
Pistad pahna põue
Neelad alla
Sülitad välja, elad välja
Oled vapper.
Ise, ainult ise
Käi sisse uued rajad
Need uued huvitavad
Leia see aeg
Ole vapper
Nüüd on õige aeg
Kui...
Kui seatud on ületamatu tõke,
meie kauaaegse sõpruse ette,
kas Sa tuleksid sellest läbi?
Kui nagu söestunud lõke,
annab meile uue katte,
kas Sa tunneksid häbi?
Kui maailm tundub must
ja kuskile kadunud Su usk,
kas meiega on siis tõesti kõik?
Kas Sa näitaksid mulle ust,
omal hinges kõrbenud tusk,
Kas on lõplikult läbi see elulõik?
Maivis L.
...
Ühel varajasel hommikutunnil,
kui taevas veel helendas kuu,
lahkusid siit elust-
tahtmata, kuid haiguse sunnil.
Soovin Sul kogu rahu sel teel
kuid hüvastijätuks ei paota suud.
Valust ei jäänud keegi meist ilma,
seda teed enamus on käinud.
Vaatan Su pilti, pisarad silmas,
Kas tõesti igaveseks oled Sa läinud?
Kaotusvalu murrab ka tugeva,
teadsin, kui hoidsin Su kätt nii õrna.
Su lahkumine jättis haava nii sügava,
sest ma, Sa tead, kaotasin oma sõbra.
Maivis L.
Pisike puu
On kasvamas kuskil üks pisike puu,
ta rohetav võra on habras ja noor,
veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
nii pehme ja sile ta õhuke koor
kuid temagi loodab, et ükskord on suur.
On kasvamas kuskil üks väikene puu
ja kardab see puuke veel raju ja tuult.
On kasvamas kuskil üks pisike puu
ning vajab see puu sinu sõprust ja hoolt.
Tegus pere
Võtan ühe väikse sõna,
panen teise juurde -
naljaks lükkan mõlemad
mõttejuppi suurde:
kes küll arvas, et see pull
kestab nõnda kaua...
Muudki teha oleks mul!
Mees just kattis laua.
Pidulikult küpsetab
tütar pardipraadi,
piima kannust lüpsetab,
lisab šokolaadi.
Väike tibu laua all
legopäid loeb kokku -
tal on seltsis põrandal
tuhattosin nukku.
Poja õpib iPadiga
varsti seitset keelt,
sõpruskonda tervitab -
kõik on sama meelt.
Kuts on ka veel kusagil
pimedusse pugend -
tahab juba magama...
Pole kella lugend!
Telekas ei mängi meil -
ei olegi .....
Mu sõber
Leegil
pole armastust.
Tulel on vaid süda,
mida räsib kurvastus,
muudab sisuks tuha.
Jõud ja vägi hukkuvad
vastu tuuleklaasi,
liblikana nukkuvad,
nägemata aasi.
Tundeil
pole vabadust.
Vetel kõigest vool -
ta tegemistest sõltub ainult
kulus liikuv pool.
Kui on kaldad kinnised,
ägab kuivand maa.
On su meeled vindised,
neid avada ei saa.
Mõtteil
pole lennukust -
neid kannab puhas õhk.
Lämmatavat palavust
taastoodab umbne põhk.
Viidad kokku jooksevad,
kui rühid kiivas rada...
Su luuad tühja pühivad,
et teekond unustada.
Juurtel
pole julgestust.
Maa .....
Vaikselt akna taga sajab lund
Vaikselt akna taga sajab lund,
silm vajub, kuid ei tule und.
Jõulutuled valgustavad õrnalt tuba,
ja jõulusoojas küsib hingelt luba.
Kui jõuluaja soojus sees,
muudab soojaks südame,
siis rahulikult asja võta,
sest saab ka ilma muretsemata.
Kui südames on väsind tunne,
ja südames on palju soove,
selleks, et see täituks õige pea,
pead oma hinge avama.
Armuke
Üks varjatud pilk
Ja teeseldud reaalsus
Üks hiline suudlus
Ja kaotatud teadvus
Üks ühine kirg
Mida lihtsalt ei peata
Üks üksindushirm
Mida ette ei teata
Üks loobumispüüd
Ja kasutu tõrksus
Üks ahhetushüüd
Ja mõistuse nõrkus
Üks sõprusemärk
Veel üks janune suudlus
Seljast libisev särk
Nönda valelik truudus
Üks valgenev päev
Ja ühised lepped
Üks segadusmäng
Ja kaduvad hetked.
*
Kunagi ei saa olla sõpruses kindel
täpselt nagu sõduri saa olla
kindel et ellu jääb sõja ajal.
Kõik need täitamata lubadused,
täitamata unistused
mis lubasid ellu viia koos minuga.
on saanud unustatud - unistusteks
sa ei hooli neist enam.
Need muudavad mu sisemust,
kaotab usu kõigesse ja kõigisse
ning Kõik lootused surevad ühel hetkel
nagu inimesedki
tea, et üks antud vale lootus,
muudab inimest kogu eluks
tal Kaob eesmärk, mis oli varem.
Ning ta muutub kellekski teiseks.
A.
Sinu ligiolu
Sinu ligiolu kosutab hinge ja südant,
see muudab kõik nii heaks.
Sinu ligiolu on lõpmata tugev,
ning minu armastus sinu vastu on sügav.
Ma iial ei teanud kui hea see on,
Kui lõpuks seda tunda sain,
Koos sinuga käia seda teed ma tahan,
Sest sind ma pööraselt armastan.
Ma ei mäleta, et oleksin öelnud,
et ilma sinuta elada tahan,
sinu ligiolu muudab kõik õigeks,
sinu ligiolu kosutab hinge ja südant.
Varuda mida...?
Varusin vaistu ja
varusin vett,
läksin rändama metsadest läbi.
Korjasin kastet ja
lillede mett,
pihku poetasin õnnekäbi.
Nii tundsin ma teed
ja eksisin vähe,
puud olid sõprade sõbrad...
Lehtede sõnumeid
lugesid need,
tõe jälgedel hoidsid põdrad.
Varusin vaistu,
kandsin pärgasid peas…
Nüüd olengi metsadest läbi.
Aga varuda mida
inimloomade seas -
...kui ettegi juba on häbi?
/Mari*Uri/
Laulupidu
Suur kumer laululavakaar,
kui liidaks kõike:laevad lahel
ja linna,maa me selja taga
ja laulva rahva nende vahel.
Jõeäärsel rajal kasesalus
ei ühtki laulu täna kaja,
ja vaikselt sugub videvikku,
ka küla rahvamaja.
Ja täna iga külaklubi
jääb videvikus uniseks.
Kuid homme sõidame siit koju-
kõik kes siin saanud sõpradeks.
Ja sõprus justkui liidab kõike:
nii päiksesära Soome lahel
kui Saaremaa ning Peipsi ranna
ja laulva rahva nende vahel.