Sõnale puha leiti 544 luuletust
Punnita-Punnita!
Kõik suhteline; pussitab ikka sisemine;
iga flick elus mis kujundab pilte;
nõuab, et elu mängiks neile pille;
Mööda nende kujundatud piire,
egas muidu on see Halb ehk kurjus;
ebameeldiv, kui kõik mööda kujutlust ei sujund;
Kontrolli friigid jah maniakid; oled sa ment arst;
või lõõritav laululind vanaema köögis monomakis;
Vahet pole; ikka mõõdad-võrdled;
Sest kasu tahtsid! Eks Maru Vastik;
-kui sinu taktis nad sulle ei tantsind;
iga üks; kes ei ole ütlemiselt kehkenpüks;
Asju asunud uurima; kuratlik naer mis
manipuleeritud aju uuristab; vallutajate tava
sind p .....
Sügavad veed
Kordumatu; Hinge paberitele matnud;
Kordumatu; kui vaimu sügavalt sisimast..Välja lasknud;
Igavikulist entiteeti hingel kandnud; Tormi tuules Karastas;
Lubades, et iga mu hinge tõmme kuulus talle; mille ma tagastan;
Julgust andev; malbust saatev; Avasite kõrvad; olin lahke;
Kurbusest hüsteerilise naeruga alla lastes; vedelaid kellel püksis tahke;
Ekskremente; Ekslen keele sekslev meede; Tuimaks külmunutele;
Südant soojendavaid leeke; mõtete keeristes, Puhaste motiividega;
kui te alles Sõna "kavalus" paberilt veerite; armastus mu vabadus;
Sajab sada hieroglüüfi t .....
Maskeraad
"Armastan sind kallis"- Ütled seda vist nii bussis kui trammis;
Korrutad seda nii pidevalt;liiga mantis?
tüüp kellel lõug krampis:
Põud Mantlis; Ajab Öökima; rahu poju; mis sa ikka rapsid;
Küll üle saad chiquitalt; ja varsti sõimab sind lambi ahviks;
Kildudena maha puruneb; Armastus luule lõpetab seal kus algas...
Sahtlis; Nartsism; enese armastus; üksi suutmata olla;
Arvad, et niigi katkise südame; teeb mingi eit korda?
Laku oma huuli, kopsi plekk kruusiga vastu oma puuri;
su armastatud vangivalvur kõrval kongis laseb raiduda tutti;
saatuse kaaslasel kelle .....
Tühjuse Tühimik
Lootes, et tagastad; sest midagi minust olid varastand;
nii pea kui ütlesin, et sind armastan; valusam kui maksakas;
uni läinud; keha väsinud;tormi tuulest räsitud;rinnus tukse;
mille tundesse mässitult; kärsitult; läksid mu; minutid tunnid;
Päevad; tundes endiselt kui juhmilt; aru saada asjadest suutsin;
kisendan unistuste eest kurdiks; teades vaid; et iga päev muutlik;
kuristikku hüppama mind sundind; põhjast leides rahulolu;uue trepi;
Saabub valu; sest ükski vana enam ei kehtind; jäänud vaid pühendus;
mis sülje mu suust; külmetanud; kristallseks;mis peegeldab kuu va .....
Ma kõnnin sust mööda
mööda seda teed
kus sireleid oli õitsele kord löömas
On tuhaks põlend need
Neetud olgu need sirelid see tee ja sina
mille tuli mult võttis
Ja neetud olgu see tegu mis tegid sa siga
et elu end paigast sättis
Sa jätsid mind teele üksi
Algul nuusutama sireleid siis tuhka
Nüüd süütul ilmel kõnnid mööda Süttid
mu vihast ja kuhtud siis tuhka
Ruttan edasi ja muigan vaikselt
Homme istutan su pähe sireleid
Läbitud on puhastusetuli Oled paikne
Nüüd taas võin nuusutada sind ja sireleid
Läbitungiv pilk
kui ulatad mul kinda
su silmist kerkib pilt
ja rinnas algab simman
vist ajalukku lift
kui poleks sulle viiband
läind oleks hetk nii kihvt
ja jäänuks puhas pind vaid
sind ära raamin siis
ning pandimajas hindan
ja üllatus kui jalga pind
sa polndki väärt mu hinda
Kapo Režiim
Tõesti külm on ja magada ei saa, õudus unenäod ja tekki läbi märjaks higistand, kapo mu kõnesid lindistab Andres Kahariga kohtumine mu maja taga seda kinnitab, igal liveil mind nad filmivad ja nagu nirgid aineid mu sõpradelt pinnivad, autogrammi jaoks baaris juurde liimivad, kui komistan nad tagaselja mu üle itsitand, kadedad justkui, vabavärsis nõnda kirglik ma, meel mida ükski kong eal vangistand, see maailm valmis mu tindis salmina, ja vaikus teid kõige paremini karistab, alati süttitan leeke kõikjal kuhu lähen, kahvatuvad mu kõrval need ise hakkanud super tähed, täis .....
— Maarjo KK k K ...
Ei aeg see võinud uni olla,
päästan luule salmid valla.
Sellest kuidas Eesti rahvas,
muistselt , õnneaegu elas.
Kas ka Kalev koju jõuab,
või ta ikka Soomes veel.
Sepa juures asju ajab,
nüüd ehk tuleb koduteel.
Loodame , mõõk ta vahe,
pühib vaenust riigi pinna.
Tagasi toob aja - ärksa,
kestnud... aastasaja eest.
Sünnid elu isamaale annad,
helge , ootus rõõmust elad.
Et rahus kui lõpul elurada,
vaba, pühal pinnal uinuda.
Hansi!!!
Luuletus ee ...
Siit kantslist , kõneleme maha,
ja luules see , mis meile püha.
Kes kuidas otsustab meis hing,
ta loomevõime maagiline ring.
Siin leides tuge ühiselt sedasi,
arendame ka poeesiat , edasi.
Vaid üks kümne näoga mees,
süsteemi , rikkumas on sees...
Tulijat , kes meile veel tõttab,
väraval ohakas , vastu võtab.
Harv roos,sekka kukub veel,
ta pangas , kuhu röövlid teel.
Lehekülje ehitus , küllalt hea,
kuid turva kontroll leiab vea.
Häkkima - kipub tihti keegi ,
server tugev,ju lohutus seegi.
Vaenlane kindlust omale rajab,
me luule lapsed minema ajab.
Elii .....
kord unenäos
Kord unenäos sattusin
võõrasse külla
tundmatu ukse taha.
Kolm õrna koputust
ja ilmuski keegi
kes avas ukse.
Soovis et müüksin
orjaks end ning
pakkus palju raha.
Ahvatlev võimalus
ja kuigi tundsin
süüdlaselt -
oli minul ja temal
palju ühist.
Otsis temagi abi
ja mina otsisin võimalust
matta mineviku patte maha.
Keeldusin.
Ärkasin unest
või reaalsusest
tundega oi kui paha..
Jah aus elu on raske
Jah vaimne puhastus
on valus kuid armid
hingele toovadki ilu..
Ning erineda neist
kes valivad esimese
ja materiaalse ilu
materiaalse poole -
.....
kõrb
Olen ekslenud mööda kõrbe
lugematuid kordi samu radu
oodates janu kustutamiseks sadu
otsides vaimu kosutamiseks veepiiska.
Silmanud oaasi mis petteks
meelte illusiooniks...
Anna mu elule mõtet
Anna tagasi allikas
milles voolamas on
minu tundepuhangud
lootuse põhjatu piir.
Kannatuste koorma all vajund
rõõm ja õnn õhku vaid hajund
mustendab silme ees varjund
luupainajaliku hirmu tajund.
Kus on kaev?
Millest juues kustub vaev.
kuuseke
on meil toas armas kuuseke
toredat rohelust oksad täis
hästi lõhnavad okkakesed
jõulu ilu kaua pole näind.
kapist välja toome kaunistused
üle puu loobime kuldset karda
ümmargused kuulid ning kujukesed
pühade tuju rõõmsalt meid valdab.
kõige tipus seisab ingel
valge rüü ja harf käes
rahu täidab iga hinge
mis peidus kõrgemas väes.
Kodu
Eriline koht südames on ühel majal
kus olen alati armastusega koju oodatud
Jumala inglitega kaunistatud jõuluajal
hingedes pühalik rahu küünaldena süüdatud.
Hubases toas kaetud laud kallitele
kes on alles veel siia poole teel
mõeldes mälestustele ilusatele
ühistest rõõmust härdaks muutub meel.
Kuuse alla pakitud kingid pandud
näitamaks igaühele olemasolu tähendust
tükike helluse headust edasi antud
tundmaks täna õhtul ühtehoidmise lähedust.
avameri
julgusega võideledes avamerele sõudsin
avastama põhjatult läbipaistvaid randu
teadmata kui sügavale ma välja jõudsin
kas maapealne taevas puudutab veel kandu
väikene pudelist mudellaevuke öös randub.
ilmastiku tuju laineid meres vahustab
loodus püüab säilitada endas tasakaalu
inimestele veekogud joodavaks lahustab
siin kohata võib elusid päästvaid vaalu
delfiinide lauluhääl meelteolu rahustab.
silmad sulgedes.. meresoolast õhku hingan
paitab sisemuses kopsusid ja väljast nina
sammaldunud jälgede vetikatest puhastan kinga
elu - hinge vaheline lepitus l .....
süüdatud küünlad
küünlad süüdatud igas majas
aknast kumab nende kuldne valgus -
on jälle pühad...
lumi krudiseb helvesteks ajas
mil saabub malbe valge rahu algus -
külmus üha
enam öös
kaunistanud kristallidega jõulud
virmalistega ehtinud inimhinged
armastus ühes
imes ühtselt
kinkinud silmadesse elu lihtsuse võlud
on iga elusolendi habras taevalik ingel.
imede aeg
on pühapäev. on imeline ootuste aeg.
veel lähemale. jõuludele nii jõuame.
ingleid näed. kostub lootuste naer.
pisikesed käed. armastuse väes sõuame.
sulatamas jääd. purjetamas südame laev.
sinagi öös läed. kus lahkumiseks sadam.
laintes vete pääl. uude aastasse saabume...