Sõnale puha leiti 660 luuletust
Jõulurahu
Jõulurahu tuleb hinge,
saatjaks kaunis jõuluingel,
rõõmutoojaks südamele,
lähedaste hingedele,
lapsesuule naeru luues,
kuuse alla kinke tuues
väikseid, suuri pakke reas,
seda siiski meeles pea,
et tähtsaim siiski kõigist see,
mis toimub Sinu südames...
T. S.
Tema...
Sulalume plärtsudes
ta astub vaikselt, tasa,
sest et märjaks saada veel
tema ju ei taha,
püüab olla puhas kõigest -
porist, vihmast, lumest teel,
ei ta taha jääda haigeks,
lihtsalt olla elus veel,
korraks tõstab pead ja vaatab,
teisedki nii rändavad,
vastutulijagi ootab,
et Sa talle naeratad...
- Tarmo Selter -
Ainus
Mu südames on elav ahel,
Ma tajun igas hetkes sind.
Se keemia, mis meie vahel,
Sa võitsid igas rakus mind.
Mind mõtted eales ei sega,
Vaid hing ... mind juhatab mu teel.
Se tunne, sinu vastu - Mega!
Ma, justkui, olen koduteel!
See puhas piinarikkas mäng
On minu hinge viimne säng
Ma unes... ärkvel... rahuta...
Vaid surm... mind sinust lahutab...
Metall pühvel
Kaugel Hiinamaal elab pühvel
metallist sarvikul nimeks Junn
2021 on uus elujärg
lauta siseneb Tširi Piri Pinn;
hiinlane sarvikut austab
veise kõrvale lipsab
teda talutöö ootab
nüüd looma lüpsab;
metalliga on lihtne
sellel vänt kõva 24/7
Tširi Piri loomaga ühtne
seda see aasta hoolitse;
haarab sugutist, see püha
see laudanaise ülesanne
särab metallist härjaliha
ja pigistab välja õnne;
valget kreemi müüakse
see hiinlaste rahvameditsiin
seal igasugust sitta süüakse
neile jobi etem, kui vaktsiin
Lunastus
Ükskõik kuhu kaen, sütitab mu tülgastust
ma põlen vaenulikkusest
ükskõik kuhu siin lähen, tunnen ahastust
sest see koht kajab ebapühadusest;
põrgu on tühi
sest kõik meie deemonid on siin
mis tuleb, minevik seda ei pühi
oma lunastuse täide täna viin;
kaasas padrunid, siin pole tagasi minemist
kodus laual enesetapukiri
alustan koolihoones lõpupäeval tulistamist
sütitan nurkade taga tinakiiri;
õpilaste kehad vedelevad elutult hallides
tean, et keegi niikuinii mind ei armasta
verine kättemaks tuleb sallimatuses
püssituli lõpetab selle kooliaasta;
saad .....
Talve bluus
Lõpuks õues külmapühad
katab valge vaip kaunid vaatekohad
aga see ilm sobibki Eesti mehele nagu mina
mul meeldib saunas panna tina;
põis hakkas laulma
tatsusin õue külma
tulime kusele kaksi
ja näitasin paljast noksi;
siin seistes temperatuuritaju kadus
minuga see viga kordus
ei paista, et uriini suriseks
suguti tõmbus tumesiniseks;
ja ei jätnud noku jonni
on külmunud seest kanal kinni
alla abitult vahin
ei aita kui pihku nühin;
tormasin tagasi sisse
soojaga kusi jälle niriseb
tühjendasin häda sülikividesse
nüüd leiliruum haiseb
See maailm on mu koobas
Mis mul viga on,
iga mu rida ila toob,
see ila on igalpool,
väljumas lõugadest,
käsutab mõistuse,
täpsustab kõhkluse,
tõde ei räägi võrdlused,
kui iga skeem on võrgu seest,
saata kõik põrgusse,
et puhata mõistuses,
vabana tunda lõpuks end,
lõppude lõpust leides rahulolu,
samas jorus ajand taga moodust,
leida koht kus kohtuks, kui kohkun,
ootus, suur lootus, kärn konn krooksub,
ootab oma printsessi, imesid tehti,
su elu õpetliku huumori killu sisse veeti,
pentsik, jah vahest ka meeldiv, teel hing,
otsimas unustust pakkuvat keerist,
seismas kus teerist, ehk .....
Hea energia
Hea energia liigub õhus,
inimesi vähe.
Täna puud on lumehärmas,
lumi on nii kohev.
Taevas tiirutavad linnud,
kes veel siia jäänd.
Uisurajal poiss ja tüdruk,
õnnelik neil päev.
Ringis piruetitavad,
hääletu on naer.
Kutsu lumehange nühib,
saba liputab,
Temalgi on vaikne urin,
naudib üksinda.
Värskelt lõhnab puhas lumi,
sillerdus ta peal.
Oksaraoga kraabin lumme,
2021aasta hea!
Jõululauakõne
Elus ei tulegi midagi rohkem
kui armastus.
Järgmised jõulud, järgmine hommik
ja rahustav öö.
Järgmine õpipäev, vaheaeg,
vahepeal mure ja rõõmud...
Järgmised plaanid,
järgmine püha ja
asine töö.
Elus ei olegi midagi rohkem
kui armastus.
Tunne - või mõte, või taju või
mõnikord südamesoov.
Kallistus, sõnum, või kõne
või kohtumishetk...
Millal saab üheks ja kokku
su maailm,
tervikuks pool.
Elus ei olegi,
tulegi
midagi rohkem kui armastus.
Sina ja mina - ja meie
ja teie ja nemad...
Kõige armsamad tuttavad,
naabrid ja sõbrad,
vanavanemad, p .....
Olen seltsiks sinule
Miks sa nutad,
Vissikene?
Suured silmad pisarais.
Kakane on väike ase,
piima viimati,mil said?
Oota, kohendan sul aset,
allapanu puhastan.
Sooja piima mannerguga,
tüki leiba,peale saad.
Jõuluöö on imeline,
koos meil täna olla hea.
Kordki Jõululapsukene,
sündis sõimes,heinte peal.
Muu,muu!
Möö,möö!
Saabunud on jõuluöö!
Tuhat ja kaks aastat
Pole keelt mis täpselt tunnetaks kõiki tundeid,
pole meelt mis jutustaks kus kõik see tuleb,
teda struktuurina oma kõrvades õrnades sõnades kuuldes,
tasaselt paberile kandub tundmatu muster,
kuskilt sügavalt rinnust, südame juurest,
teadmata mis saab või mis tulema hakkab,
kas ekisteerimast üldse lakkab või endaga kaasa,
igavikku igaveseks mälestusse jäädvustunult maandab,
pealt alati pead vaatand, ootand, et sealt midagi ei haaraks,
mõtetest saanud vabaks, nüüd aina kallab, juurde saamas,
kuigi ega ei taha, kellegi ta iial paha, on nõus õpetama,
lõpetamas igav .....
Sa pole siiras
Kadunud, sama kiirelt kui oli saabunud,
kaaslus mis haihtunud, ei möödu miski valutult,
kust see laul on tulnd? Ei see pole armastus,
ei see pole enese austus, seda uhkust nad kandnud,
pole andestust, pole vabadust, ei palu vabandust,
kui nende enese varjamine on puhas alatus,
järjekordne kaval uss, keda tabab masendus,
sest lõhki ajab juust, otsib põgenemiseks alati põhjust,
arvab, et olen tal võrgus, haiget saada vaid temal õigus,
vaevalt ta oma tegude tagajärge iial mõistnud,
suured ajud, tunded nagu emotsioonid kiirelt kadund,
käimas vaid must ebausalduse tusk neil k .....
Mööda läinud, kui häiretes käitund,
Töötab täius pää luus, ning ei määrdu,
teades, et jäänud veel kuus käiku,
miski ei päästnud, midagist ei säästnud,
ütlemata jätnud, kütkestav mälust,
ületan mäe ahelikku, sõba silmale tikkund,
keegi kõrvale ei istund, üksindusse kiindund,
üle käte mindud, närin tähte ei pääse hirmust,
endiselt sipleb fookus, kuid ei pääse mu kirbult,
voorus tekitamas isu, elektrit välja ei tõmba,
juhtmed lahti kisun, kirjutama neid ridu,
tallast välja pinnu, edasi liigun, lausa lidun,
viivuks istun, tõmban hinge, rinnus l .....
Olemus, visioon
Et sa tunneksid mida mina tunnen,
kui aja võtan maha ning vaadata julgen,
kuulatan teie jutte, kuhu te minemas,
kõike teadja hämamas pimedas,
kavalpead nii libedad, pigem mädad,
seemned mis iial lilleks ei saand,
tähed su silmades mind on pimestand,
ma ausalt üritan mujale vaadata,
kuid su isekas, minus leeki sütitab,
katsun käituda nagu sind polekski siin,
sest muidu sellest sa tähtsust saaks,
ja oma ülbuse piiri uuesti ületad,
su külm süda haigeks mind külmetand,
iga päev mil mõtlen sinust, muutub lühemaks,
kõik ilu kaob, kõik siirus elab maa praos,
peid .....
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....