Sõnale puhad leiti 132 luuletust (pop)
Jänku munapüha
Jänkupojal väike mure,
et ta kevadel ei mune –
nii saaks koori värvida,
lõbusasti koksida.
Läheb külla Tibule:
“Mune muna minule!”
Aga Tibu ka ei saa
munadega hakkama…
Hüppab Jänku hops ja hops,
kaasas korv ja munatops,
otsib üles Kanaema –
ootab Jänkut juba tema:
“Tule siia, tibuke,
mul on miskit sinule!
Kevadel on sünnipüha,
lapsi rõõmustame üha!”
“Ahaa,” tänab Jänkuke,
“Rõõmud – need on teistele!”
Ruttab lusti tagama,
metsa mune jagama!
/Mari*Uri/
Kevad tuleb!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Talve valge ukse suleb,
tõmbab õied mullast välja,
kaotab linnukeste nälja.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Enam pole päikse muret:
võtab appi pikad päevad -
inimesed rõõmsaks lä'evad!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Varsti kohal kaunid kured,
peagi vulisemas veed
ja läbitavad sopateed.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Iga kana pühaks muneb,
paju lubab tibud õue,
värviline moes on nõue!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Sõber jälle külla tuleb:
süda peos ja kaardi peal -
ning terve aasta püsib seal!
/Mari*Uri/
Pimedusest koorub valgus
Sündida võib sädemest
suure sooja algus.
Pimeduse südamest
koorub kirgas valgus.
Need, kel osaks saanud rõõm,
teavad, mis on kurbus -
teenimatult kibe sõõm
laulma harjund kurgus.
Jahedas ja tohutus,
tundmatus maailmas
ringi liigub lohutus -
hoia teda silmas!
Ning kui oled väsinud
ega jaksa loota -
ära soovigi siis muud:
jõulupühi oota!
Jõulumõtisklus
Kui sajab pehme jõululumi,
saab puhtaks iga hing.
Kui paitab kõrvu mahe jõuluumin,
pea täitub aastaring.
Siis süütan küünlad lahkunuile
ja mõtlen ühisele eluretkele.
Kui sajab puhtaid helbeid raagus puile,
ma mõtlen olnud õnnehetkeile.
Kui ümber jõulurahu, pere, kodusoe -
mu südamesse tänutunne poeb.
Ma tänan teid, kes olnud, kes on praegu,
kes seisavad mu kõrval kord.
Jääb ikka südamesse peitu kauneid aegu,
ka siis, kui homne päev ehk tundub morn.
Ma olen tänulik, et mul on sõbrad ja teekaaslased
- nii palju imelisi hetki olnud aastates.
Ei o .....
Kallis,
Lähen ära! Poole kuueks! Avastama õhtut.
Tuled töölt, siis olgugi see tuba vaikne, tühi.
Armuke? Ei. Ahmin lihtsalt aega, ruumi, õhku.
Iseeneses pean täna pühadeta pühi.
Kus ma käin ja miks ja milleks? On sel üldse tähtsust?
Kui ma ütleks: \"Vaatan tähti\"...Naeraksid ju siis?
Muigaksid, et minusugust pole varem nähtud...
(Tätoveeringu sul` teeksin- \"mina olin siin\")
Naudi sinagi. Jalgpalli.
See on parem sul´ kui seks.
Et ei läheks liiga kalliks, jätsin kirja...
Sinu EKS.
Heliriin Puistamaa
Ilois
Olen lill,
õielehti lõpmatu hulk…
Minu pilk vaatab igasse silma.
Teekond juurest maani,
maast taevani pikk –
ulatub igasse ilma.
Südamik seest välja,
väljast sisse äraostmatu
päikesekuu kehalik.
Mittenopitav nimetamatu,
hinge lahustav hindamatu,
kogemuspõhiselt hoomatav,
pühade aegadel pühitsetud…
Õnnelik.
/Mari*Uri/
Jõilukuised ilma vingerpussid
Jõulukuised ilma vingerpussid.
Nüüd jõulukuul on ilm ju sula,
Igal pool ju vesi vulab,
Lumi oli maas ju meil,
Ei enam ole suusateid.
Nüüd näeb vaid märgi loikusid,
Karud siiski suikusid,
Jõulupühaks ehk ju ikkagi,
On ka lund ju rikkasti.
Siis vanataat saab sõita saaniga,
Kui tahab hoida tava ta.
Kuid kui ilm jääb siiski sulaks,
Jõulud siiski meile tuleks.
Ehkki mustad oleksid,
Pühad siiski oleksid.
Me maal on mõnus elada,
Ilm siis aina üllatab.
Jõulutunne
Lund ei ole, on vaid vesi,
kauplused täis inimesi.
Palju kuuski maha saetud.
Pangakontod tühjaks laetud.
Kommunikatsiooniketid
loonud pühadepaketid,
et kui tõesti pole raha,
kuid laps uut aipäädi tahab,
hinge, mõne tilga vere
eest saab rõõmu pisipere.
Olgem hardad, olgem häpid,
telefonis jõuluäpid.
Venitagem magu välja,
neegrid niikuinii on näljas.
Imeline aeg, mil pime
poodnikki end paksuks imeb.
Kõik on leti taga maksmas,
war is over (happy xmas)!
Hingeunelm
Kui oma käe sa ümber minu sead,
röövib see minult silmapilkselt pea.
Tahan suudelda sind koheselt
või hoopis suurelt ja loheselt.
Sinu nägemine - see on unelm
ja mu põskedel sirab punelm.
Oled mu vastu nii hea,
muudkui sammud looja sea.
Sinu puudutused lõõmavad mu kehal
ning mu huultel kenalt.
Need kohad on mulle pühad,
mida sina ainult sügad.
Sina oled mu peremees
ning minu vere sees.
Sinu lõhn lennutab mind meeltesegadusse
ja siis jälle sügavatesse merelainetesse.
Pean pöörduma tagasi reaalsusesse
ja pühendama end geniaalsusesse.
Sina .....
Pühamaa
On's iga ilus tuba
püha ruum?
Samm tihti otsib pinda -
külm, ei kuum...
Silm sageli seab silda
üle vee,
kuid hoopis palju kaugemalt
käib tee...
Kus pesa teeb siis pühadus
Maa peal?
Siinpoolsus kohal on
ehk mujal, seal?
Ports priiust äkki enne
luua vaja?
Eesminejad vast valin'd
vale raja...?
Maa ise teab,
mis omal' pühaks peab!
Sa, inimene, osaled,
kui veab...
Kui usaldad, et Maa
on pühamaa.
Nii tarkadega
eksida ei saa.
/Mari*Uri/
Putini lihavõtted
Karu isandale tuli postisaadetis
läänest mitte kaugelt
üllatuse üks pikk - kõrv saatis
selleks Jänku Juss Eestilt;
avab Putin söödava muna
ja oli šokolaadi imetlemas
aga see jäi söömata kuna
atendaadina kink plahvatas;
nii Kremlis sai korjata
diktaatori verd ja liha
seda siis loomadele sööta
polnud pühadel paremat teha
Kevadpühadeks koju
Veidi kahju maha jätta oli oma linna
Samas üle pika aja on ka tore minna.
Olla teel ja palju mõelda
Lõpuks jõuda sinna,
Kus hää merelise tuule värskus tungib ninna.
Tee on tuttav, üle mitme jõe mu teekond kulgeb,
Songermaised põllulapid, külakrantsid julged.
Lumest järel ainult riismed,
kraavid aevad üle.
Kujutlen, kuis suvel siis me maa ja vete süles.
Või ehk pigem nende piiril,
pole lõppu-algust.
Keset kuumi päiksekiiri
Ööpäevringset valgust.
-Tiina Nuum-