Sõnale puhas leiti 237 luuletust
õhtuseid pudemeid
kuu valgus toas
nii õrn nii habras
nii puhas
hetk sama verele meenus
ära küsi vaid oli see kunas
mind valdab tänu leebus
et see öös ei neeldund
*
eha kustumist
sirelite õitseajal
järve kohal vaadates
suu äkki öösse lausub
ikka veel armastan Sind
Su elu kohal
kord maadligi laskudes
hooga üles kord tõustes
tiirleb kaeveldes
ärevalt endiselt hing
Vahest kurb on meel
Kodu on puhas, korras ja vaiknegi,
liialt vaikne, et hakkab kõrvadele,
toob nutuvõru hingele.
Inimesi tahaks näha vahest rohkemgi,
näha nende toimetusi, siblimisi,
üksi poleks siis.
Lapsed ammu pesast läinud,
kaugel on nad siit.
Kuskilt kaugelt kostub kõrvu,
pääsukeste vidiit, vidiit!
kingi veel üks kohtumine
kingi veel üks kohtumine
hullutav jahe kibe
enne pilkast pimedust
mu õlgu silmi nägu
veel riivaks kasvõi pilk
Su käte puudutus
ma ei muutuks homme
nimetuks
*
end õitsemisse kui pillab
sirel sa jälle joobud
sellest imest
kuhugi jää enam hiljaks
hetkes oled kohal
mets kus heleroheliselt
kohab sügiseti kirkalt ruskab
tulvavetes luhad
talv teeb nukraks
kõik korraga on selge
puhas ei miski saada
pole jõudnud veel olemises
jahtund tuhaks
ka ise ei küsi mis oli kunas
ka nii võib kirjutada, kannatlikkust selle lugemiseks
ei Pessoa värsse saa juua
nagu järjekordselt
lahti korgitud pudelit veini
kallad klaasi ja tuled rõdule
veini lonkshaaval rüübates
päikese kätte vaatama
kas õunapuu vari on
samas kohas mis eile
rohi kastest juba kuivanud
kompostihunnikul sumisemas
arbuusi koorte kohal kärbsed
jasmiinipõõsas maja juurde viiva
tee ääres lõhnab samamoodi edasi
see maailm mis jääb toa
hea ja kurja
tee ning plangu vahele
aias ei vaja mingit
seletamist ta on kogu aeg
olemas nagu pilv taevas
õunte küpsemine okstel
sul ei õnnestu millegagi
peatada takista .....
nagu toom helbeid
nagu toom helbeid
päev endalt
alla puistab hetki
mis oli see on läinud
mis sest et viivu kestis
tagasi ei tule
ainult hing ei jääks haigeks
sellega lepiks
et põleb seal üleni tuhaks
ka mu poisiiga puhas
*
see sina saab otsa
mu arm mis kõrgel ülal
nii sügav nii puhas nii püha
säält pomme nüüd alla kukub
sellest elu arutult
maa peal hukkub
ei aita palve ükski nukrus
ei niipea vihkamise leek
veel inimestes kustu
ma ei taha Sinust lahku minna
Sa oled kogu aeg minus olnud
isegi siis kui Sind veel polnud
midagi väga habrast puhast
ja õrna sellist mida pelgasin
endale kogu aeg palusin
miks muutusid Sa äkki sõnadeks
ma uskusin meeletult uskusin
sellesse mida pilguga puutusin
kartsin eile trammis pärast
Sinuga kohtumist vagunist
väljumisel inimeste
puudutusi
ma ei tea kus on valu piir
sellistel öödel kui kuu pudeneb
meres kildudeks
jalgade all krudisevad lehed
mille pungi kevadel
Sinu asemel suudlesin
paadi kolksatused
aerude küljes kuu heledad killud
Sa oled mus alati olnud
kuula .....
kui padja hõõg magada ei lase
ja jälle unetuna kevadöös
padja hõõg magada ei lase
kesk Linnuteed
kui asuks ase
kõik ümberringi
heliseb ja vulab
lumi sulab
lillatavad kasel võrad
meel plikalikult
habras puhas
maast lahti tõukab
iga jala aste
mul saada lase lapseks
nüüd suult võta ära
lausumiseks kõik sõnad
tähe tolmust me ilm ja hing
vesi jões õhus lind
hetk nüüd peata mind
et saaksin
tänus kallistada Sind
*
Oma õele
kummardun emaduse ees
mis kummargil sinus
nüüd on elu kohal
taevalt küsin
mille eest
hetk antaks mulle
nõnda kõrge ja puhas
silmaveega et päeva
oled pesnud
õnnistatud see
kelle läbi see kestnud
kummardun emaduse ees
mis Sinus kaardus elu kohal
tänan et ilmas alles on see
teda ajas olen kohand
*
enne päeva astumist
vennal pesid puhtaks kausis
tolmund jalad
pooleks murdsid
leivapala
Volbriöö terror
Eesti Halloween on volber
kohata on kolle ja nõidasid
aprill on nagu oktoober
on ebausku ja pühasid;
ühte laande Emajõel
väljakutse tehti Elva vallas
nõidade pidu saatana toel
ja nõidade juht on Kaja Kallas;
sabatil ohverdatakse Oravale
mis üks kuri haldjas rahva legendis
et tuleks rikkusi Eestile
selleks lapsi ja vanureid õgis;
KAPO tegi nõidade pesa puhtaks
sõdides zombide ja maagiaga
enne kurjuse tõusuks
mis väljuks maast pauguga;
volbriöö terror sai pidama
nõidasi ootas õigusmõistmine
see ei saa viimane sabat olema
kui riigil kirikust vaba on o .....
Hinged
Kui palju hingi üles tõuseb,
tõuseb maa seest taevasse,
kui üles kaevatud saavad hauad,
massihauad, kui võigas see.
Seal risti-rästi inimesed sees,
kes võidelnud, oma kodumaa eest.
Seal risti-rästi naised ja süütud lapsed veel,
kel elu ära võetud-
Ei tea, mille eest!
Kui hinged taeva saavad
ja puhastatud saab maa,
siis röövkiskjad aru andmas,
mitu surnut hinge on neil südame peal.
Nüüd keelgi ei tõrgu ütlemast,
et see on genotsiid...
Kuraditormil ratsutamine
Kui taevas läheb mustaks nagu surm
ja üleilmne ilu alla vandum nagu põrm
ilma ühegi täheta taevas
on avaldamata saladusi Hadese laevas;
nähtamatu põrguvägi
jumal Kohtupäeva nägi
aga pole headust tulemas
kui inimese puhas vaim suremas;
kuraditormil ratsutamine
see on kosunud pinge lõhkamine
Venemaa ühte riiki neelab
aga peale sanktsioonide muu Brüssel keelab;
Karu andis järele hullumeelsusele
on vääritu oomen ukrainlastele
neid abistanud on väike Eestimaa
isegi rohkem, kui Saksamaa;
ainult atendaat Karu omanikku peatab
kes nagu Stalin naabermaad surmab
.....
midagi ehtsat
äkki linna serval sööklas
puhked nutma
lume lagust purjus sõimust
tuule käes ripakil aknast
tema räämas tahmund ruudust
et keegi elu su õde
litsiks rämedalt hõigub
midagi ses ilmas
ka kevadega pole muutund
hing vappudes
end tühjaks nutta nuuksub
kuni päikselaik seinalt
teda hellalt puutub
*
ma täna unes
nägin Su pisaraid
ärkasin üles
et kuivatada neid
kuid Sind ei olnud
tuul üksi käis trepil
tõi hangedelt lund
vastu akent peoga virutas
siis aihtus see ime tund
õitsva oksana
mis päeva end sirutas
*
ah millal see oli
lõi metsa lainetam .....
Pegasus
Valge hobusega Sa ei tule,
selles ma olen kindel.
Pigem Pegasusega.
See oleks isegi nunnu.
See teeks mu tuju heaks.
Lendamine teeb alati mul tuju heaks,
toob lapseliku rõõmu tagasi,
ravib neerud terveks.
Ma ei oska Sulle öelda,
kas pegasuse juhtimiseks on vaja lube teha
ja kuidas praeguses õhuruumis nendega sõitmine mööduks,
aga ometi,
kuskil nad sõidavad,
kedagi nad kannavad,
ma arvan, et neid, kes neisse usuvad.
Kirjandusõpetaja ütles kunagi, et puhasta oma laused prügist.
Kirjanduse professor, aga, et kirjutamine on üks teraapia vorme.
Eriti kui oled .....
Ma tahan välja oma elust.
Ma tahan välja oma elust,
ma ei suuda seda kutsuda enda omaks,
selles on liiga palju piina ja valu,
et üldse nimetada seda millekski elamisväärseks.
Tahaks karjuda, appi hüüda,
võib-olla, et isegi kedagi karistada või tagasi teha,
hüüdes:
"Miks sa teed mulle nii?!"
See on mu kõige põletavam küsimus.
Kas ma siis i s e lasen?
Miks?
Ma ei jõua, ma ei oska, ma ei saa
ega vahel ka
ma ei ole see entsüklopeediaga tüdruk,
kes teab kõiki vastuseid nagu viieline esireas.
Ja siis ma karjungi, et ma tahan välja, välja, väljaaaa...
mu elu ongi nagu .....
Anna andeks?!
Anna andeks,
äkki annaksid,
et mängisid minuga?
Et ei julgenud mulle ennast avada?
Et mängisin Sinuga oma isa mänge ja ei teadnud, et kordan tema mustreid!?
Anna andeks, et ma
et ma polnud piisavalt
u s a l d u s v ä ä r n e
Anna andeks, et ma ei
usalda.
Annan andeks, et mind õpeteti mitte uskuma ja usaldama.
Annan andeks.
Puhastan küünlaga Su pildi.
Sa oled vaba.
Sa oled vaba tulla ja minna nagu helesinine lind mu aknal.
Tule siis, kui saad.
Kõik on möödas.
Kõik on möödas.
Algab uus ja loominguline,
kuigi keha mäletab veel vana.
Ta unustab ja puhastab end vanast,
et sukelduda uude ja tundmatusse,
uude ja huvitavasse,
rõõmsasse ja kütkestavasse ellu.
Kas mina olen see, kes manab naeratuse Su palgeile?
Või on selleks Su enda peegelpilt?
Su enda igavikuline sära?!
Kõik, mida tahtsid öelda, on öeldud.
Sa oled kuuldud.
Su sõnad said öeldud.
Need ei ole mõeldud tuulde loopimiseks või tulle susisemiseks,
vaid keskööl, ma kuulsin ja ma tänasin,
ma võtsin vastu kõik ja palvetasin.
Palvetasin
armu, lahk .....
Kui sport ravib haavad
Et tunda elust rõõmu
mine õue, hinga sõõmu
värsket õhku ja kõnni
kasvõi korra suleb halva kinni;
pead puhastab
sport paljusid rõõmustab
ja kui emotsioon ongi hea
siis vaenu pidama ei pea;
Oleksandr Abramenko - ukrainlane
ja Ilia Burov - venelane
neid fotograaf pidlistas
kuidas paar kallistas;
sellel ajal, nii raskel
mis on kahe riigi vahel
ei püsinud vigursuusatamisel
nii toimus kallistus meestel;
kui sport ravib haavad
siis kõik seda teavad
et seda lisada enda ellu
siis pole midagi hullu