Sõnale puhkama leiti 29 luuletust
Suuskadel tööle
Jätan auto garaaži hoolde,
kinnitan helkuri ma vööle,
sõidan suuskadel tööle,
kihutan nii, et lumi keerleb taga,
suuskadel on oma rada.
Varahommikul kõik on vaga,
mõnus olla on suusarajal,
kedagi pole ees ja taga,
signaalitada pole vaja.
Närvipingest oled vaba,
tööle jõuad õigeks ajaks.
Tervis hea ja reibas meel,
mida tahta oskakski veel.
Valge sulg
Esimene asi, mis äratab üles
on linnulaul tinavile asemel
hing sees ja meel alles
atmosfäär teisel tasemel;
hauad dekoreeritud moonidega
lahkunu omakstel need rinnas
pärast nelja aasta tundidega
on rahu määr kõrges hinnas;
maailm põles, aga seeme mullas
mudaväljakust uuesti roheliseks
kolmas ja neljas ratsamees mõllas
industriaalne kurjus oli eeliseks;
kas on au pärast elu olemas?
mis neid lahkunuid mäletab
15 miljonit hinge puhkamas
mõni rõõmus mõni igavesti kipitab;
moonipõllul nähtud varje valgeid
nagu fantoomid rahutud
iga osapool tänab julgei .....
suve lõpp
kui taeva alt kaob
elu haljus koltub mets
puhkama jääb põld
mulda küntakse
täis teri viljapead
hoidnud kõrs
taas valge vaikus
uue kevadeni
räästate tilkumise
kärbeste suminani
kasetüvedes mahla
voolamise kuminani
sa ole sellega kaasas
nagu vesi jões
elule vaid vennaks õeks
Öised mõtted
Võid kisada ja karjuda, nad ei kuule, nad ei näe.
Surm kuulab Su ikka ära, ulatab oma karge käe.
Mustade varjudena koguneb ta akende taga, mu silmad on kinni, kuid ma ei maga.
Ta pehme sosin kõrvu paitab, lubab, et ta mind ennast ära unustada aitab.
Kutsub mind puhkama maapõude lamama.
Kallab suhu iidse rohu, ma justkui vajun lõputusse sohu.
Ja Sa ei pea enam kuhugi minema.
Sa ei pea midagi seletama.
Sa ei pea midagi tundma.
Põgeneda....
põgeneda tahaks
kuskile kõrkjate vahele
suvesoojusesse
ranna äärde
järve rüppe
tammede varju
mändide alla puhkama
seal kus hing saaks rahu
seal kus öö annaks päevale kosutust
seal kus poleks aega
ja ajatult seisaks
õhtuilu
nii ma oleks seal ja võtaks vastu
oma suurimaid unistusi
neid kuumusega võideldes
paberile kirja pannes
ennast aeg-ajalt järve vees jahutades
Möödatabamus
Cupidot tabas kord ka depressioon
näos naerusuu tal õelaks irveks tahkus
ta ütles puhkan mitu aastat joon
käest pillas vibu nooled- kohe lahkus
Ilm paanitseb kes ära teeb ta töö
on kadund käed mis armu jagavad
kes määrab nüüd kel kuulub kelle öö
kes kellega mis kombel magavad
Üks suvaline ingel mitmes mõttes
peas kandis prilli- kangemat kui luupi
need kaotas- suvalt sihikule võttes
meid tabas siiski kuigi sihtis huupi
Mind tabas otse silme vahele
sind mulle tundub ühte õlga vist
su pilgus ripun ja ei pane tähele
su ilmest õhkub kurja põlgamist
Su à .....
Jääle
Sa tõuse nüüd üles ja mine,
leia väljak, mida katmas on jää,
ehk teisigi Sinuga tuleb,
see hetk kõigil meeldegi jääb.
Leides jääd, mine silita seda,
vesi külmunud justkui kristall,
kutsu teisigi vaatama seda,
mis ootamas väljakul küll.
Otsi uisud ja kohe siis jääle
sea sammud Sa liueldes nüüd,
kuni külma veel jätkub ja saab veel
ning kaugel on kevade hüüd.
Jääl liueldes lendame ringi,
seal lenneldes tunne on hea,
kuni puhkama korraks end pingil
seal väljaku ääres end sead.
- Tarmo Selter -
2023
Ulguv puukuur
Küttehooaeg on alanud
paraku puudega, kui elekter kallis
hookus - pookus, selleks raha kadunud
seega on soojaelu vanas rollis;
olin vanaemaga kuuri ära laonud
lõhkusin puid ja ette tassisin
mind varem ära minna lubanud
siis ma toa poole vantsisin;
hiljem tagasi õue tulin
uks veel lahti, nii vaatasin
ei kostunud vastust, kui hüütsin
ju siis kuuri lukku keerasin;
kui pime taevas ja õues külm
hambaid pesema kõndisin
läheb kortsu mu kulm
kuna õudsaid hääli läbi akna kuulsin;
püha vett kaasa võtta mõtlen
võtan kirve ja tõstan krusifiksi ette
ise kurjuse .....
Ikka see hea ja kurja ahel
See mis olnud tõde
Murdub puruks
Kaduval on oma kalmistu...
Rohtunud hauad
All möödunud ajad
Kõik ajastud
Puhkamas mullas
Olid kord
Valged ajad
Vaevades sajand
Sõjad ja rahud
Mõistmata tahud
Targad kuningad
Õilsad hinged
Kuid alati pinged
Pooluste vahel
Ikka see hea ja kurja ahel
Ei lõpe
Ei kao
Olematusse vao
Aina see sama
See surmatants
Me südameis
Avatud kants
Kui seda poleks
Kui ometi poleks
Kuidas siis
Kõik saaks
Ja oleks...
30.03.22
Lootusrikkalt
Ole iseendaga sõber
Kui vaid suudaksin olla ise
see, kes ma tahaksin olla,
looksin maailma mõttelise,
kuhu puhkama saaksin siis tulla.
Kui päevades rusumas raskus,
emotsioone nii palju on seal,
vahel selleks, et leida vastus,
iseendasse vaatama peab.
Oma maailmas mõttelises
otsin siis vastuseid kõigel,
mis väike või ülioluline,
lahendusi leida sealt võib veel.
Ole iseendaga sõber,
kui on raske, tunnista seda,
nii ajas edasi võite
sammuda sõpradena.
- Tarmo Selter -
2022
Janused kaevul
See kõik ei olnud unenägu,
need olid lihtsalt kõrged energiad,
inimesed on nii janused armastuse järgi,
teadmata et seesama leek põleb nende kõikide südametes
ja kui keegi on valmis seda välja ütlema ja avaldama,
saavad nad selle kaudu ennast tugevdada.
Kui tihti me möödaminejatele naeratame?
Mitte tihti.
Eile jalutasin, naeratasin ja ka teiste päev lõi sädelema.
Me oleme nii kinni oma pessimismis ja madalates mõtetes,
et kui kord lõunamaapäike meie peale paistab, suudame ehk tunda ka tõelist soojust,
mis peakski valitsema inimhingede vahel.
Ükski öeldud s .....
Suur suvi
Ei saa olla väikest suve,
suvi alati on suur.
Ei saa olla külma suve,
suvi alati on kuum.
Ei saa olla pimedat suve,
suvel valged on päevad ja ööd.
Ei saa olla üksildast suve,
suvel on kirkad kõik armuööd.
Ei saa olla väsinud suve,
suvi kutsub puhkama tööst,
Ei saa olla käegalöövat suve,
suvi suur me keskel nüüd.
Liblikas
Aitäh liblika eest.
Hindan seda kõrgelt.
Metamorfoos.
Röövikust liblikaks.
Ära vaata nii nagu meeldiksin,
see loob mulle rida mõtteid, millele võin hakata vastuseid otsima,
ka öösel, kui keha peaks puhkama.
Ma olen alati öelnud, mida keegi peab tegema,
võib-olla seetõttu õpetaja amet ongi mulle sobivaim,
aga ma pole tahtnud neid juhtida,
vaid anda enda vigade kaudu neile võimalus neid vigu mitte teha,
et neil oleks parem, et mul oleks parem?!
Ka see võib olla ego peidetud mäng.
Ja kui ma egoga pidevalt vaidlen, keerlen ja tiirlen,
ennast peidan, kus .....
Ole pai ja loo üks luule
Ole pai ja loo üks luule,
ole kogu aeg selles protsessis,
see oleks ju võimatu, ütled,
ei saa ju hingata ja silmitseda vaid neid riime, riime, riime
Küll tulevad ja kurdavad, et appi ei tule enam välja,
proovid küll, aga ei tule,
ja siis hakkad suitsetama, hakkad jooma, hakkad muid asju tegema,
otsid loomingut,
aga loomingulisus on su sees olemas,
su sees ja su ees...
Miks mitte vaimustuda tühjusest?
Paus on ka muusikas
ja ta laseb uule noodil uut moodi kõlada
Heituda, et puhkama peab või et väike hingetõmbehetk tuleb võtta
ei ole eriti paslik
See on kõik .....
Iseenda oma
Roosakana säras me maailm
hommikuses päiksetõusu kumas,
pilvelöövis puhkamas mu silm
veel nii kaua, kuni päike lubas.
Selles ilus ununesid veel
päevatöö ja kõik, mis toimumas,
mõned hetked puhkas minu meel,
justkui oleks elust toibumas.
Taevailu kestis kauem veelgi,
kuid mind kutsus argielu müra,
meenutan nüüd hetki, millal saingi
olla päris iseenda oma.
- Tarmo Selter -
2022
Ime...
Tundsin sinu puudutust enne,
kui sind silmasin
või situatsioonni hinnata märkasin.
Aru sain, mis toimumas on.
Põsed kuumamas. Enda nime vist ka mitte mäletamas.
Moment, mil taipasin,
et mu kätt leida üritad,
selle sinu poole sirutasin.
Sa hoiad minu kätt,
õrnalt pigistades.
Vaikselt. Ettevaatlikult.
Nihutasin end sulle lähemale.
Sääred, põlved lembelt üksteise küljes,
toetasin oma...
sinu õlale puhkama.
Sära minu sees pulbitsemas.
Meie ema
Meil kõigil on olemas ema,
rasket tööd teeb ju tema.
Kui on talunik,
siis söödab lambit.
Mõni kord peab puhkama ta,
vaikselt olema pead siis sa.
Kord ema rääkis mulle loo,
et mutti kartis ning muud.
Sina pead armastama oma ema,
sest teen seda juba mina.