Sõnale pungad leiti 59 luuletust (parimad)

Kevad looduse keskel

Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.

sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.

Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.

Pung

Ta on veel puu sees.
Ta ootab algust.
Ootab veel puu sees.
Ootab valgust.

Ootab aega.
Öö oleks heldem.
Ootab aega.
Ümbrus siis helgem.

Ootab tuulesid,
suundadelt uutelt.
Ootab tuulesid,
pehmemaid puutelt.

Ootab vihmasid,
mis oleks lahked.
Ootab vihmasid,
mis poleks tahked.

Ta on veel puu sees.
Ta ootab algust.
Ootab veel puu sees.
Ootab valgust.

Imeline kevad

Puudel õiepungad kissitavad silmi,
ere päike kiiri pillutab.
Samblasülle kukkund vihmapilvi,
vihmaussid mullas sügaval.

Kevadtuuled õõtsuvad,
vaikne on metsamüha.
Meri tasa lainetab
laineharjal näkineid magab.

Kevad oma võluga
aina meelitab.
Minus miskit pakatab,
hing lööb õitsema.

Rõõm on südames nii suur

Kevad tõesti näitab nägu,
valjemini kukub kägu
putukatel puukoore all,
algab mõnus sumin ja trall.

Pungad pakatavad puul,
õisi kauneid on kevadkuul,
laululinde kodumaale kannab tuul,
rõõm on südames nii suur.

Emakeel

Emakeel ilus on kui kaunis kevade.
Emakeel hinge paitab kui mahe tuuleke.
Emakeel kõlab kui ööbiku lauluke.
Kõik pungad toomepuul puhkevad õitsele.

Kaunis kevad

Kevadväsimusega kaasa ma ei lähe,
lasen päiksepaiste oma südame,
kuulatan linnulõõri vähe,
jälgin puudel pungade puhkemist.
Kaunis kevad pakub palju:
õnne, sära, armastust,
silmailu, soojust hinge
ja säravat. säravat naeratust.

Pulbitsev kevad

Mets on siginat, saginat täis,
metsas kevad külas käis.
Oma võlukepiga,
puudutas pungad puhkema.

Puges samblasülesse,
upitas lilled õitsele.
Silus haavapuude päid,
kuid haavad ikka värisema jäid.

Kevad kaseokstel kiikus veidi,
siis puutüvel veitsa askeldas
ja mahlakannid tüvekoorde
paigutas

Kevad üle metsa lendas tuhinaga,
leebe tuul teda tõukas tagant.
Linnud olid juba kohal,
kaunis viis neil noka vahel vohas.

Päike piilus pilve vahelt
ja siis tõusis kõrgele,
et saaks näidata kuldset kera,
kevadele endale.

Pilvgi mõne piisa poetas,
otse keva ..... Loe edasi →

Kevad tärkab...

Tilkus alla piiskadena
lumi, öine jää,
kevad tärkab pungadena,
rohelustki näed,
hinges ärkab helge tunne,
mis nii hea ja soe,
sest on kevadel ju anne
luua head, vaid loeb,
et sära silmi saab,
päike paitab põske,
loodus tärkab, teab -
tal hinge tulla laske...

- Tarmo Selter -

Suvi on käes

Sirelite õitseaeg saab läbi,
õunapuud löövad õitsele,
mesimummid läbisegi,
kaenlas kannud kollased.

Võililledest kollast vaipa
ei enam näha saa,
ja nendest punutud kaunis pärg
on ammu närtsinud ka.

Ei sineta ka metsaalus,
ülaseid ei näe,
kevad jätnud oma jälje,
ulatanud suvele on käe.

Suur suvi oma osa annab,
õitsele lööb uued pungad puul,
lilleada oma ilu kannab,
soojust südameisse toob.

rõõm õhtuni

rõõm õhtuni
mind nüüd täidab
koos pungadega okstel
hing heldet päikest joob
nii olla saame kaua
lehtimises koos
kus kevad hetki
kui vastu klahve noote
sõrmedega trummeldades
vihmast kergelt loob

Suvi

Suvel on ilusad ilmad,
suvel on ilusad pungad
kui lapsed mängivad suvel siis
jookse kohe ka

8. märts

Sellel päeval päike särab,
kõikjal linnulaulu kõlab,
lilleõied täis on kevadet,
südamel lasub rõõmuhetk.

Sellel päeval puudel pungad avanevad,
iga avanev pung on kui naeratav suu,
sellist kaunist kevadpäeva
väärib iga naine ju.

Emake on päikseke

Ilma emata ei oleks elu,
elus kõige tähtsam koht on tal.
Ilma emata ei sünniks miskit,
siin sinitse taevakaare all.

Ema naeratus on kui päikesepaiste,
mis õitsele lööb pungad puul.
Ema kuldsest naeratusest saab rõõmu
iga väikene ja suur.

Emast laule loodud palju,
luulet viisideks kedratud.
Ema püha on ja iial
ei jõua teda ära tänada.

Rohkem päikest sulle, mulle-kõigile,
läbi ema säravate silmade!

Õnnetunne

Kevadel, kui õitsvad lilled,
kui pungad pakatavad puul,
kui linnukesed pesa loovad,
siis õnnetunne on nii suur
ja tärkab armastus nii kuum!

mu meel hakkab lehtima

kesk halli talve
mu meel hakkab lehtima
kui öö jääb järjest lühemaks
taeva all aina kauem
seisab päevas valgus
sääl kuskil ootel uus
helerohelise kevade
õrn rahutu algus

imestan isegi
käsi valmis on juba peenrasse
seemnete külvamiseks
õunapuul pungade paituseks

jah verel

jah verel
ununenud pole
Su plikalik nurgeline
õrnus elujanus suu
Su hele naer mu kõrvus
hetk täis päikest
lõputult suur
ah kui hinges hellus
pakataks kui kevadeti
pungad puul
puhkeks õitsele
me armu heldus enam
tühi poleks Sinust
hiigel ilmaruum

Õhtu lahtise aknaga

kevadel lasin tulla tuppa
pungade paisumisel okstel
märtsi sinitaeval
valgel pilvel
lombis külateel

talv mu sees
saaks minna üleni hukka
lasta tal räästas
tilkudes nutta
kahe käega võiksin
kinni võtta kraavipaju
pärlites kaelast
kõrvus lasta vulada
põldude sulaveel
päev päevalt tund tunnilt
nii taeva all
armsamaks läheks
see kevade tulemise
pladisev ladisev
vulisev keel

20.03. 2022

luuletuste saatus

värsse põletan
taeva all olnuid
hommikuid ja õhtuid
koltunud roogu
jäätunud jõe kaldal
heledat täiskuud
lumise lagendiku kohal
pungade lõhki minemist
kasel mahla tilkumist pange
meel kilgates kui näeb
pärast halli talve
lapsuliblika esimest lendu
tee pervel võilillede kullendamist
sirelite hullutavast õitsemisest
kaob öösel uni
valged puhevil pilved
Emajõe tulvavees
Peipsi poole on teel
*



ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ilu võimas lumm
silmi tuleb nukrus
kui keha kuhtub
hing helluseks ja tänuks
muutub olemise ..... Loe edasi →

Armastust täis kevad, suvi

Päike sinitaevas lõõmab,
lilli täis on metsatee,
rohetavad puud ja põõsad,
suveimed poolel teel.

Kevad suvesse jäljed jätnud,
neid jälgipidi suvi käib,
kaunilt puhkevad pungad õide,
mis veel puhkemata jäid.

Armastus kõik puhkend õide
kaunil kevadel,
suvekuumad tunded kaua
püsivad südamel.

Kevad, lehvitan nüüd sulle,
mulle sinagi,
küllap kohtume me jälle,
seniks hüvasti