Sõnale puts leiti 52 luuletust (pop)
Mida Sa Türa Teed!?
Mida SA türa teed?
Hipi kalkar; shikilt narkar;
litslik maakas; ambaali kargas;
Mida sa Türa teed!?
Autoriteet? Inimkonna Lohviku dieet;
Alla käinu mentaliteet; Kuningas oma Pasa sees;
Nii, et käi vittu! pugeda,et äbarikule meeldida?
Tõeline värdjate planeet; kelle uhkus-ülbus ära hellitas;
ei mingit perse lakkumist siit; otse jalaga kobaraisse;
vot see on aus stiil; arva mida tahad; sassis tropp;
terve elu vältel su pea ainult täis paska- Ennast alla laskmas;
sest teised kõik siin kartsas on sellisest käitumisest killukese haarand;
Eks kõik on õigustatud; vastu kar .....
Ema keel
Oli emakeelepäev
aga selle maha magasin
teha etteütlust oli mõtetu vaev
pigem niisama ringi nussisin;
mu koolielu oli ilget sitt
hindamine oli range
seal direktoril haises vitt
probleemidest on selg kange;
oi türa, kuidas meeldib nikkuda
naist, kel ilus perse
meeldib kaevu sittuda
vett roojas suur purse;
epdeemia käigu putsi
ja selle eitajad imegu munni
neil kaine mõistus läinud
no kurat, nädalavahetustel poed kinni;
eesti keel on ilus
koos kõigi oma roppustega
talu elu rahvast nii tahus
ei anna võrrelda teiste keeltega
Trotüüli Vöö
Kiirelt lähenen; kui tuul järsult ägenen;
silmadest une; ikka veel pikkalt tulles;
tulevik on tume; minevikul tuttav jume;
purustab kuulme; oimu kohta terav surve;
ülbel ja uhkel; nuttev see munder;
mis mureneb; kildudeks puruneb;
nagu igasugused valedel rajatud suhted;
Ei lihtsalt itsitan; apaatne ja munandeid pigistav;
ajud ära kiiritand;rehvi lasen suitsema vilinal;
vere plekk seinal mu initsiaal:
imbetsill mida sa seal itsitad?
ilge reptiil; laused lõppevad sisinal;
otse kolpa sihtimas; tabamus prahi ära koristab;
-seinal mu initsiaal; vaikida ja tõtt mitte rääkid .....
sōna
sōnaga luuakse lossid ja loitsud
säravad suhted teel hääbunud sammud
kole ja kauniski sōndest kootakse
taevasse tähed, kuusirbid ja päikene
sōnaga külvame sōda ja sallivust
armunuid paare kel keelepeal armulust
kaunemaid kombeid kesk koduseid homseid
surrakse sōnade sapises sooles
sōnast saab alguse, sōnaga lōpud
tundmatud tujud, teed ōnnede tippu
mōōga ja meepoti, muretud laaned
vikerkaar värvides endale kaare.
puts.®
sügis
sügis sügis sügis maine
muutumised üleöö
lehti puudelt sügistuuled paljastuvad
puude vööd
olemuse katkist kannu vōtab vaimuvara kanda
mastijupi madal meri rullib laineharja randa
muutust muutes minutmesi
voolab ajalukku veenvalt
käega viipad selja pöörad
leheküljel uued rööpad
lugemata lehti veerin, tähti uusi kokku kleebid
sügis sügis sügis sajud
vihm ja värvid aju talus.
puts.®
varjumägi ja kuupäike
kuuvarjus päike kuumab ööde paksu tähistaeva lund
teemärgistuseta saab kunstnik värvigammalt pintslikarva senisegamatut und
päev passib pärlikeena rätsepmeistri meisterlikku tööd,
varjumägede lōuendvööna
kel julgust lüüa käega
segamini reeglipakikaardi suund.
puts.®
lōputu poeesia
kas julgen end viia endaga
surnuist tōusta ja emmata eluga
ristilt laskuda ja mitte seal rippuda
elu kartmata, eluga riskida
maksta hinda mis maskiall peegeldab
elu lōnga mis kokku on heegeldand
varjusurmavast varjust teelt väljuda
hingepōhjatust hingata himuga
August Puts
sügisball
tasa raevun mul tilguvad räästad
kõlukülmust kurk kōrvuni vööl
laiad laaned sees graffitud seinad
hilisõhtuni valutan tööd
pime pisku mis lubatud silmale
sulab näppudelt jahune leib
narrinägusid naerdakse viluks
nende kulul käib sügiseball
sinkjashalliks surm suudleb kord huuled
raudne voorimees kodu koob tee
turuplatsidel kirkad on hinnad
hingemüümata mõned on veel.
puts.®
surma hind
sa surma hinda küsi surnuilt
kes elusad, ei nemad tea
teed valgustavad pōrgu lühtrid
ja vallasandid nurga peal
sa kaalukausil vaagi heasti
kas väärt on tegu toores jōud
on mōttemōlgutuste mesi
mis magusaks teeb päevaund
sa küsi elult enda ehteid
kui kirjuid sulgi küüru vead
on taevas vōrdselt kōiki tähti
ja paitab päike kōigi peal.
puts.®
puidust tulbid
suvi sulab ja värvuvad lehed
sōpru teele toob jahtunud tuul
tähed sōnadeks, sōnadest lehed
riita laotud on augusti suul
sügis silmis mu armunud sōbal
viibib viivuks veel vōlutud hetk
päike pōleb end, pruunistun tuhaks
puidust tulpidel vahetan vett
August Puts
juhuslikkus
ma silmadega sihin juhuslikkust
mis saatus teele sahkerdanud on
käin äiksepilve alumisel äärel
on piiskadelgi maale järjekord
end tormamatta langen päevarüppe
vihm trotuaaril kive kaunistab
päev pühapäeva varjus kerkib öösse
kuu ootab noorusliku sirbi tekiall
August Puts
ōnnenumbrid
on puidust tulbid vaasis puhkend ōide
kuid aknataga nemad veel ei tea
et tubasoojus täitnud puidust varred
ja viiruk tantsib lōhnab nende peal
see suvi tuleb soe ja sootuks sume
sel suvel kordama ei pea ma vead
on juba kuulda kevadkünni hääli
ja lendab kaarnaid künnilaua peal
mul soosinguga sootuks teised sotid
ja kibestus on kadund keelepealt
on tänukirjad valmis pandud posti
ja täringutel ōnnenumbrid peal
puts.®
kootud koidikud
kahekesi koome koidikud
tähistaeva ōhulaevastiku
kahepeale saabuvad hommikud, päevapikad ōhtutunnid
tasatargu tarkus meeli köidab
meena kütkestab magusamaiguline
teeäär
plekkkatusel trummeldab vihmapangena sügishommiku
katkematu saatus
vaikusest tekkinud hoovamatu tuulehoog räsib esimesi värvilisi lehti
oma meelevalda etteteatamata suunatajutujudega tujutsedes ajaringi
ümmargust ratast
süda pulbitseb pihlapuupunevärvilist punast verd laitmatu lakkamatu
lojaalsusega läbi kōikide nähtamatute organite, pulseerides randmetel,
näpuotsa kaugusel närvilōpmetest
li .....
uus
uus öö, uus päev, uus hingetōmme palav
uus värske piimakohvi kann
pilk piilub pilte kardinate tagant
on muutund igapäeva samm
jupp julgust tōusta päevaunest luudel
ja seada sammud sammaldunud teel
tass kohvi veel, veel sigarett suul sureb
ma lilledele joodan värskendavat vett
ma sirgu silun uhke linnu suled
mu silmi sihib uudne siluett
on august kuum ja valmis tummad tuuled
et teha kōrge kaarega mu eluretk.
puts.®
elukunst
elukunstnikute hoovid
havi käsul mida soovind
suve paksu tumma mekki
vahel vihma, piisad plekil
uneukse nähtut linki
prōmmib kinni lahti mindki
rooste riivab paljasvalu
kōike palju mida palund
kuhjund koormaks tahted-tahan
teadmatuse tandem aval
vanakaval peenelt muigab
ise ikka ennast huijad
ilmakaared kōik on sootud
taktikepil uudne ootus
enda tehtud viisijuppi
samme sätin, sätin tähti
vōōrdun harjumustest valla
elukunst käib üles - alla
puts.®
turris hoor
kas on keegi veel mu ees
kes käind sama kitsast teed
samad viisid, samba rütm
orud mäed ja jäätund nutt
kas poeedi süda teab,
miks tal valutavad read
mille käsi käsikirja katteloore eemaldab ja seab
teekond tuhast tindine
vōitlev sōna keerleb, keev
vabaduse viirastused vabandustele
elu hindamatu loom,
vahel taltsas, turris hoor
kunstnik hingepuru tähehaaval tähtedesse koob.
puts.®