Sõnale puud leiti 1355 luuletust
Mardisandi räpp
I
Vajan pauna, kindaid, maski, kangi
läheme Eesti kultuuri uueks looma
ja juhul, kui ei lähegi vangi
on terve päev meie oma;
poisid me kõik viskame näppu
käime su kodust kodusse, käes relvad
maha Halloween, sellega tehtud lõppu
teeme triki - brikit, kui ukse avad;
ja kui kommi anna, ei too õnne
me tolerants su vastu on krööme
sa ütle pigem, kuidas on tunne
kui karistuseks sulle noa sisse lööme;
Refr:
teeme ausat diili, sa ära viili
kui ukse taga seisame
ja mammonat me ootame
sa head kostita, muidu seda sulle ei kingita
ja hei hopsti, kõik on hästi
s .....
Isa
Isale saab patsu lüüa,
kui ta jõuab koju,
isaga saab palli püüda,
ehitada maju.
Isa vahel laulab ka
või mängib mõnda pilli,
võib ka lihtsalt jaurata
või emal´ viia lilli.
Isast saab ka vanaisa,
suureks kasvab laps,
kasvamas on perelisa,
pojast saab ka paps.
- Tarmo Selter -
2023
Isadepäev
Sügis piilub puude vilus,
küll see isadepäv tuleb ilus!
Linnuke oksal oma rüüd silub,
lauluhääl tal pehme ja mõnus.
Kõrged noodid lendlevad õhus,
tuul neid kannab isadepäeva võlus.
Sügislilled õitsevad nii õrnalt,
isadepäeval ootavad neid härrad.
Päike oma süles kuldseid kiiri hoiab
kingib siis, kui isadepäev koidab.
Palju rõõmu isad teile,
rohkem veel kui oli eile!
Kunksmoori sahver
soovin, et mul oleks Kunksmoori sahvri võti
astud sisse ja paremal all
on karukell- kurvameelsuse rohi
vasakul ussi- ja püssirohi
mis olgu või teiste asjade taga
kuna need ei aita ja neid pole vaja
aga olemas olgu
ärgu puudugu roni- ja robirohi
verehurma- ja vorstirohi
Kunksmoor ise võiks olla läinud
palliga minema tõmmand
läind Trummiga leppima
jätnud uksele kirja
et võta mis vaja
nagunii on meile kõik laenatud
15.03.23
Laupäev Eestimaa külas
puudelt kadusid lehed
ja naiste põskedelt puna
garaaži taandusid mehed
naised hakkasid koristama
kraamisid kööke ja kambreid
seadsid kausse ja kruuse ritta
mehed poleerisid pampreid
ja kirusid palka sitta
lastel puudusid sõnad
et öelda, mis tunne neil on
istusid diivaninurgas
ainsaks kaaslaseks playstation
hõredaks lõigatud metsas
otsis Meeta veel hiliseid seeni
ta ei teadnud et tütrepoeg linnas
süstis lunastust otse veeni.
saunad pandi õhtu eel kütte
et maandada õlavöö pingeid
puuriita peideti pudel
kust raviti salaja hinge.
Kodu
Oma kodunurmest ja koduaasast
ma ei väsi,
ikka tulen siia, vaatama,
kuis käib käsi.
Mustendavad põlluviirud,
vagusid täis maa,
kolletunud kasepuud,
mälestusi täis elavnev pea.
Siin vaikus on nii valus,.
annab tunda hinge peal-,
kuid ükskord ärkab ellu uuesti see maa
ja valu tundma süda, iialgi ei pea.
Tühjus hinges
,,Kas kõik on korras?" küsisite,
ma ütlesin jah, et te rõõmsad oleksite.
See küsimus lasi pisarad valla.
Kõik langeb iga päevaga rohkem mäest alla.
Tunne on nii tühi, miskit hinges puudu,
tunnen, nagu see kõik kunagi ei muutu.
Kõik justkui vihkaks mind.
vahel olen ainult tõde soovind,
kuid tõde on valus olen õppind.
Kõik on järsku nii keeruline,
öeldakse, et see on ajutine.
Ma olen nii väsinud, kuid und pole,
aga see väsimus küll unepuudusest ole.
Kaaren
31 oktoober, 1994, tõuseb käsi välja hauast
täna sajab ja linn on öötuledes
ärgatakse kättemaksu pärast
ja ollakse linnas kurjusega võideldes;
mees, kes surematu ja hingeloomaks
on kaaren, Ericu see tema kõik
seega võtku jõuk kuriteod omaks
kostab musta linnu hõuik;
ees grimm ja kätes mõõgad
T-Bird, Tin Tin, Funboy ja Skank
jõugus mõrtsukad, ärimehed ja vaqrgad
Eric Draven on peatamatu tank;
ei saa mitte puhata mulla all
ohvrid ootavad õigust
selles linnas, mis must ja hall
täna õhtul palju pahandust;
ei tee viga ei kuul, kirves, tuli ja pomm
arm .....
Siit tuleb päris valu
Minu silmad on mustad
igast tundest ja arusaamast
mida külvad, seda lõikad
alati puudusi igast päevast;
istudes ei saa rahu
peaks olema õnnelik üksinda
aga, kui ma vaid teaks
kuidas olen kaotanud enda;
usun kogu süüd naise õlgadel
kuidas päriselu killustunud
mittemiski parane haavadel
kui me mõlemad haigetega sündinud;
kuid ta ikka tahab näha mind
kirjutas sõnumi jälle
"Ma tulen, sest armastan sind"
ehk loeb ühine sõlm ikkagi talle?;
kuid kas ta valmis teadma
minu tülgastust?
niipea mu koju seadma
annan sõna, mida arvan Eeva tütrest;
sõnad kui .....
Sügisele
Kastehelmed pärlendavad
päiksekiirte käes.
Härmatis on katnud rohu -
algab selge päev.
Linnud puudel lõõritavad
ühte murtud viit.
Kätte jõudnud ilmad külmad,
kured läinud siit.
Kaminas on tulekolle –
mälestusi kütan.
Jäänud veel on miskit meile
soojendamaks südant.
Varajane jõuluootus
Laps juba ootab päkapikku,
et need jõulud jõuaksid ruttu,
ootab jõuluvana juttu
ja üht imearmast muinasjuttu.
Ehk kingikotti jõuab veel
üks soovike,
mis pandud teel',
et rõõmust rõkata võiks meel,
et pisar silma ei kipuks jõulude eel.
Lapsele ei ole liiga vara,
ehtida üht kuusepuud,
pikalt tahab rõõmustada,
tere öelda kuusepuul, igal hommikul.
Ehetel on ilus valgus,
kiirgab lapse silmades.
Kuusepuu, palun võta valu,
valu kurvast südamest.
Laps juba ootab lumesadu,
ehtsat saanisõidu teed,
et näeks ikka päkapikku
ja kingikotti, kus imed sees.
L .....
nii on juba kord
räästate tilkumiseni
ojade voolamiseni
lumiselt põllult alla järve
pungad oksal palitus
metsad raagus
nii on juba kord
talvel puude saatus
taludes suve kaotust
uue kevadeni
olla tardunud morn
justkui emata-isata orb
*
Ühel kevadtalve õhtul
talv otsa meel hoidnud
end on lume valguse
ja puhtuse ligi
selles katedraalis
hiigelsuures
kordagi ometi
käinud pole pihil
mõne hetke vastu
nukralt liibund
tasse arutuna kiindund
Arvuti kirjutatud Top Gear: Uelsi eri
Täna õhtul:
llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch
Autopededest trio magab haagissuvilas
üksteise kaisus samas voodis
nad omadega teises ilmas
kui keegi tegi lärmi ja sõitis;
Clarckson: "Hammock? James? Mis hääl see?"
May: "Küllap DPD, eira seda."
ning masin teiste öörahust välja ei tee
Richard: "Kell 3 öösel firma teenindab keda?"
Clarckson: "Olge nüüd vait ja magame
Meil on pankroti kohtuistung homme."
Richard: "Ahh, kui armas...", ja sisse kargas keegi kaame
trio kisab hirmust, nende vastu tal on tõmme;
Stig on kuri, tal käes on r .....
tuhat luuletust
kui sa umbes tuhat
luuletust oled kirjutanud
avastad ühtäkki et vihm
mis neis ülalt alla sajab
teeb seda päriselt
võilill tee ääres ka värssides
päiksega kogu aeg käib kaasas
õis tema poole õhtuni kooldub
lomp külateel ka käsitsi
kirjutatud ridades
peegeldab pilvi puude oksi
nii järvevees kui sõnades
kullendab suvepäeval ööselgi kupp
sa kinni hoiad sama elu kaelast
mis päikse eest varju otsiv konn
liblika oma teelt õhku ajav sipelgas
ööseks oma õie sulgev tulp karges mais