Sõnale puur leiti 101 luuletust (copied)
Minu kool
Koolike on meil pisike ja hea,
koolist tarkust ma saan,
koolist koju tulles kiita siis saan,
tarkust täis on mul siis pea.
Eesti keeles mul on raske,
õpetaja meil on tragi,
pidevalt ta kannab tagi,
hommikuti pea on mul värske.
Tunnis meil on huvitav,
kuulame huviga iga sõna,
iga harjutus on puuritav.
Koolis on meil üks suur pere,
vahel vimkat viskame,
kooli elu on meil tore.
- Timo Stogov
Armastuse laps
Mu südamel on roosa padi,
sellel puhkab minu hing.
Taevalik on tema nimi.
Sellel padjal puudub hind.
Juba ammu enne sündi
teadsin, et vist läheb nii:
viskan vette õnnemündi
ja meile tuleb Ingeli!
Millal iganes ma tahan,
et mul olla oleks hea –
lihtsalt tema peale mõtlen,
pannes padjale ma pea.
Mu südamel on pehme padi,
sinna toetub minu hing.
Padja sees on pärlid kuldsed,
püüriks ümber valgusring.
Millal iganes ma vajan,
et teil olla oleks hea –
Ingeliga juttu ajan…
Mina paremat ei tea.
/Mari Uri/
Naine
Naine ...
Sa oled kui mustadest pilvedest raamitud päikeseloojang kesk sooja ja punakat kõrbe.
Su hääl nii mahe ja rahustav, just nagu merelainete kohin, mis vallutab kuulaja hinge ja tuhmistab mured.
Sind kirglikult rinnale surun ning põsel siis tajun su meeldivat, paitavat sõrme.
Kuid kurbus mind tabab, kui pisaraist läikiva näo su juustesse surun ja teadvustan seda, et peagi sa sured.
Ma silitan sind ja su jahtuvat nahka, veel siidiselt mõnusa survena tundub su lõtvunud, kuumav figuur.
Üks karje mu rinnast siis kostub kuid tühiseks sosinaks kustub siin kosmos .....
Laupäev Eestimaa külas
puudelt kadusid lehed
ja naiste põskedelt puna
garaaži taandusid mehed
naised hakkasid koristama
kraamisid kööke ja kambreid
seadsid kausse ja kruuse ritta
mehed poleerisid pampreid
ja kirusid palka sitta
lastel puudusid sõnad
et öelda, mis tunne neil on
istusid diivaninurgas
ainsaks kaaslaseks playstation
hõredaks lõigatud metsas
otsis Meeta veel hiliseid seeni
ta ei teadnud et tütrepoeg linnas
süstis lunastust otse veeni.
saunad pandi õhtu eel kütte
et maandada õlavöö pingeid
puuriita peideti pudel
kust raviti salaja hinge.
Puhang
Mind pressib tehnokraatlik linnaelu
kokku kui tuuma, kuid mulle mõttes
meeldib miskit muud luua,
miskit uut tuua, mõtteallikast juua
inspiratsiooni nektarit.
Loon mõttes kujundeid ma oma hektarist.
Eks ma vist juba alguses
nägin elu vähe teises valguses.
Litsun pausi, panen seisma klausli
ja elu lihtsalt tardub ees.
Mõtlen ja unistan - mediteerin,
nii mõtteid ma tulistan, kui esoteerik,
Verbaalseid padruneid sepistan,
sõtkudes tainast veelgi,
millest lõpuks sepik saab.
Astun üles trepist ma, aste astme järel
iga astmega jääb järgi paska aina vähem.
Õel silm, ä .....
Koer või sõber
Tulnud isane inimene
reageerib kõikidele sõimunimedele
kätte saab Võru linn
Tallinna maantee 21
koputada kolm korda
ja kirjalikult
See on tagajärg
eelnes kilomeetrite kaupa kõhklusi
kas tulla kontvõõraks
või olla koer
Nüüd aga istun siin puuris
ja ootan püüdjaid
mind pole lihtne kätte saada
olen seda kapslit oma südame ümber
kaua ehitanud
Sõbrad tulevad kutsumata
sõber või koer
kumb ma rohkem olla tahan
kumb ma rohkem olen
kumba sa enam tahad
soovid ja ootad
Koputa kolm korda
ja hästi kirjalikult
või kutsu mind mõne
ainult minule omase s .....
Kameniku habe ja häbe
ammuilma olnud juba selge
et pedekameniku mõistus pole terve
õues möllas äiksetorm
habemiku tabas uus hullumeelsuse vorm
välja näeb nagu vanamees kuuskümmend kuus
hambaidki pole enam suus
õlad kitsad naiselikud
liigutused puhta pedelikud
hullarikandidaadist segane pederast
kellelgi pole sooja ega külma enam tast
võta oma bakenbard ja ime oma türa natuke
hing sul juba nii patune
näpud põhjas varsti tänavale minek
see sulle õiglane palk
enam ei käi mööda kalleid restorane
ega telli söögiks praetuid kaane
joo vähem oma punast veini
tehku politsei roh .....
Puhkus
Näost põlenud päikese käes
oma sisemist last otsides
tammepuu najale toetudes
uniseid hommikuid jälgides
kohvitassi keerutades
maheda tuuleiili käes
vaikselt varbaid merevette sulpsatades
Hommikud räägivad enda eest
nendes on peidus veel unesoleku ekslev sära
kus virgumine saab uue valguse
puurüpes kiigu peal kiikudes
10 000 kulgemist
hilinenult märkad
kümme tuhat kulgemist
korraga on taeva all
olgu päev päikest täis
talvel madal hiirehall
kõik asjad on olemises
leidnud omale koha
kellanupp maja välisuksel
käokell köögis
puuriit räästa all
suve lõpus õitsema
hakkav astrite peenar
saun pisut majast eemal
mis siis hetk kulgemises
võib minna katki
lasta ei taha ajast lahti
ka siis kui enam
sa ellu pole armund
on igavene tema kulg
taeva all päikese
põlemisest valguse
pillav tulv
hingelind
Hingelind -
Sinu sisemuses
ära kärbi Tema tiibu
pigem anna ruumi
lendamiseks ja
unistamiseks.
Tema teab Sinu soove
ning kõiki emotsioone
olla väliselt õnnelik
aga hingeliselt
vangistatud see
on tõeliselt kurb.
Alusta tänasest
lõhu puur ja selle
trellid.
Anna vabadust
las kujutlusvõimel
kaovad piirid.
Hingelind -
nopib soovid
Sinu soovikaevust
ajapikku täituvadki
osaliselt need.
Hingelind -
Sinu sisemuses
ära kärbi Tema tiibu
parem silita neid
ja hinda seda mida
kõike Tema
Sinu heaks teha
TAHAB.
Vaadates lasnamäe tulesid
Vaadates lasnamäe tulesid
tuhandeid aknaid
tähises öös langevat tähte
kauguses vilkuvat tulukest
tundub kõik nii
tühine
Pisar mis varasügisesse
tuulde uhtub on vaid
tühine
liivatera lõputul rannal
maailma mil nimeks
Olen vaid
tühine
osa sest mõõtmatust keerisest
vaid
tühine täht hoomamatus galaktikas
Kuid miks oled just sina neist
miljardeist täht mida ihkan
kui kuud kui päikest
kui haruldast puud
talvist äikest
Me pilgud kohtuvad
kuid hinged on puuris
väikeses ruumis
ses väikeses ruumis
taas pilgud kohtuvad
kuid valgusaastate kaugusel
.....
Kohtume taas
Sa tuled taas ja ma arvan,
et lõpuks armastada võin sind.
Siis jälle kahetsen ja kardan,
et endal lubasin tunda nii.
Ärkan unest segaduses ma,
kas sa mõtled minust, vajad
mind või vajan ainult mina
sinu soojust kui õues sajab.
Lahti lasta ei saa sellest ööst
kui polnud olemas veel meid,
minu südames valusalt lööb
igatsus, ehk seob see meid.
Ühel päeval kui taaskohtume
põletame saatmata jäänd kirjad.
Tuba tahmast, tossust tume,
on lugeda neid liiga hilja.
Just nagu linnud puurist vabaks,
nüüd teame, mis on oluline.
Et juhuslikud nooled meid e .....
Kui sa oled meeleheitel,
peas kõik pole korras.
Kui sa nagu meeletu trepist üles tormad.
Paiskad aknaluugid lahti
kõrgelt alla vahid.
Siis kui tuleb mõte pähe
kõike ikka aina vähe,
Kuidagi ei ära mahu
kahekesi ühte ruumi.
Tunned ennast nagu lõvi,
kes pistetud on äsja puuri.
Näriks läbi traadist võred,
nõretavad verest põsed...
Astud vaikselt peegli ette,
maha pesed hullud mõtted...
Sügis
Kellel viitsimist augustit oodata
kui sügis juba kohal
14 - 17 kraadi sooja kohata
ja u. 10, kui päev ehal;
täna jälle sajab päev otsa
toas pühapäeval passin
see suvi meil läinud metsa
halbu mõtteid puhkusest rassin;
mil lõunas kuumapõrgu
kontrast meil nendega väga suur
enne uut aastat üle 20 C ei kõrgu
riigi kohal valitseb märg puur;
loodus ainult üha torkab
tulekahjud lõunas ja uputus põhjas
kui vaid Ilmataat ometi tärkab
millise basseini Eestisse kuhjas;
lubati nüüd 25 C uus nädal
see uudis mul mööda perset
kui Ilmataat muudkui kusehädal
.....
Tasuta jõusaal
Mina mitte sallima lauatööd
mina sallima õues elama
mina teadma mis kräppi sa sööd
mil mina palju putru neelama;
sest see on parim toit hommikul
ma olema palju liikvel teedel
see elu metslasel loomulikul
kes tõstma raskusi objektidel;
sest lauas passida kui orjapidamine
muutud zombiks paberi või ekraani ees
suur rutiin ja vaimne nõrkus istumine
selle all kannatab nii naine ja mees;
saama oma spordi katuse alt väljas
liikuv keha saab tasuta jõusaali
sajab vihma, lund ent mu ihu paljas
oma ellu 4 seina ei maali;
tõsta kive, puitu ja plastikut
ning alati liik .....
Põdraliha
Sõnum kõikidele näljastele
seega jätke jonn ja jätke viha
kuna täna on eritellimus esimestele
üks Rantaneni nimeline põdraliha;
see eriline põder oskas keelt
ja restorane päästa Kanal 2's
viibutas kriitikat ja meelt
tõsine sarvedega mees;
tundis Tallinnat nagu viite sõrme
ning hinnanud lõunanaabri kultuuri
muutnud toitumisnorme
surres ta laip tõsteti puuri;
on nüüd selle põdraga jokk
Juha Rantanenile anti siis noaga kanni
nüliti karvadest 59 a. meisterkokk
kes sai nüüd ka kuuma panni;
nagu köögirüütli saatus ikka
aegade lõpuni on osa oma töö .....
Sergei Jesseninile
Lootust varjab jäine sina.
Piinav üksindusepäike,
valasid miks musta tina
üle rõõmu hõbeläike?
Katab õnne kuldseid kiiri
sinu tumerusuv vari.
Pole sellel riigil piiri-
kus ta lõpp, kus on ta hari?
Milleks sulgesid mu ees sa
värava, kus seista ihkan?
Muretuse sinitaeva
sulatada mind ei tihka.
Mõista, palun, minu soove!
Näha sinitaeva süütust
ihkan ammu. Elujoovel
pole mõtet puuripüütult.
elust enesest
sokke kraanikausis pesen
vaarikavärvi loojanguga aknas
kõik su ümber
nii lihtne ja ehe
et muud midagi
polegi tarvis tahta
õhtu tuleb
valge lumi kinni katab
mida meel ei talu
enda alla matab
ilma pärast valu
*
ao valges
ootab mind Sõna
mu ukseta puuri lind
noka vahel oks haljas
et sellele toetuksin
päeva minnes
seni pea kohal teeb ringe
kuni teele
ma minema pole hakanud
öö endas katki kaksanud