Sõnale päike leiti 1704 luuletust
Naeratus on kallis
Naeratus ei ole kunst
ega raskus suu peal.
Naeratus ei ole pilkav
ega mõni naer, mis valu teeb.
Naeratuses on südamesoojust
ja lahket pilku lummavat.
Naeratuses on päikest palju,
midagi väga, väga säravat
Naeratusest saab hoogu juurde,
rõõmu kõige paremat.
Naeratusest kaovad pisarad suured,
jäävad vaid õnnepisarad.
Mõni Naeratus jääb varju,
su oma-enda hingele.
See Naeratus saab välja paistma,
kui oled tänulik sa elule.
JESS, SOE NÄDAL!!!
Adijöö, vihm, saadi sinust lahti
august see nädal kaunis
polnud vaja saastaga enam mahti
suvi suvena, on tagasi äris;
ning täna oli üle 25 kraadi
omapära sai viimati pidada juuniks
viimane suvekuu on iselaadi
saab tagasi rannas pruuniks;
ilmataat tassis kah kuumuse üles
mille meilt juuliks röövis
miks küll aastaajaga ta eksles
lahkuda välismaale mõnedele pälvis;
nüüd viskan maha rannalina
ei tea sügisest midagi
olen rahul nüüd ilmaga mina
lapsed ei tea koolist sittagi;
jäätist ostsime ja kaldal kõndisime
rannajalka on täies hoos
piigasi ja laev .....
Veidikene kurvavõitu näib
Pesas üks linnukene tuttu end sättis,
siutsus kuni magama jäi.
Hommikul päikesekiir pesasse piilus,
linnupesa sai soojust ja valgust täis.
Õhkõrnast pilvekesest vihma tilkus,
linnupojuke sai janu täis.
Linnukesi sügis kutsub,
terve ilm on kära täis.
Igal hommikul
Igal hommikul, kui padjalt tõstad pea,
istud voodil, mõeldes, mida unes nägid,
kas siis tuleb pisar, hoopis naeratad
kõige selle peale, mida Sa seal tegid.
Igal hommikul, kui ärkad uimasena,
ennast siruta ja veri keema löö,
vahet pole, kas Sul vaba päev on täna
või siis õhtuni Sa veedad aega tööl.
Igal hommikul, kui särad nagu päike,
oled rõõmukiireks iseenda sees,
luues naeratuse, rõõmust silmaläike,
enda ümbert positiivsust leiad veel.
- Tarmo Selter -
2023
Ootus
Oodates valgust, vaadates tähistaevast külmal, kuid miskipärast armsal ilmal,
olles vaba absoluutselt kõigest,
mis kord ka piinas -
ma usun, et on sellel seletus.
Arvamus, mis lõhestas hinge,
on nüüd seinal mälestusena,
tähendusena minevikupilkudest.
Lebades kastest märjal rohul
koos oma nähtamatu sõbraga,
ma rõõmust nutan.
Tuul läbib su juukseid kui jää,
puudelatvadel paistab kumav päike,
mis ületab unistuste mäe.
Meil minna on aeg, näe!
Vanaamat külastamas
Vanaama olnud kaua perest eemal
ja lapselaps istub mõeldes
kuidas sugulast tahab näha tema
ja tegi ettepaneku emale öeldes;
et mis siis, kui talle ise
minna seekord päriselt külla
kodu kaugel nagu kivivise
alati lubab juurde tulla
kuis ise palju niikuinii ei liigu
end vihma all iga päev leotab
ärgem tehkem neid vigu
mis meid vanaduses ootab;
ja ema on lapsega päri
naeratab vastu ja seisab kõrval
kasvõi juurde kolida neid ei näri
alati ootab last, lapselast aia serval;
autoga sõita kohale
kaasas köied ja taburetid
vanaama kutsub enda kõrvale
nad pista .....
Ilm
Ilus suvi laulab meelel,
linnud laulavad linnukeelel,
lilli täis on terve ilm,
päikesel on kuldne silm.
Vihmapilv see tasa hõljub,
liigub vaikselt edasi,
sõuab tummalt eitea kuhu,
maha ei kalla piiskagi.
Vaat kus põual on nüüd pidu,
pidu, see ei otsa saa,
muret tunda pole tema mure
ei huvita teda viljasaak.
Kõuepilv, kui taeva tuleb,
mürtsub taevas nii kuis-saab,
tantsivad kõik välgutuled,
nooled tabamas on maad.
Suvi siiski rõõmu toob
Kuigi iga päev ei sära päike,
suvi ikka rõõmustab,
ta kaunis on ja jätab jälje,
pimedusest võitu saab.
Sellel suvel on imed teised,
vahest inimesedki-,
ilmgi viskab vingerbussi-,
ennustada ei oskagi.
Sügiseni aega küll veel,
jõuab rahus mõtelda,
jälgi jätta suveteedel,
lasta laulukaare all lauludel kõlada..
Ja lõpuks ta tuleb-Vihm
Täna suves on pilli palju,
vihmapilved laulavad,
loodus küsib juua palju,
päästa tuleb pisimgi taim.
Vihmast suve nägu ei muutu,
tuju pahuraks ei tee,
looduses nõnda ette nähtud,
valla päästa vihmaveed.
Värsket loodust hea on kaeda,
olla selle keskelgi,
rõõmustada. rõõmu tunda,
et taevas vihma jagub veel.
Küll see päike jälle särab,
kuumalt taevas naeratab,
terve suvi avatud on õnnevärav-
Astu aga sisse ja osa sest saa!
Jõuludest jaanipäeva !
aeg ja elu selle sees
on jada.
selge rütm.
pimedusest valgusesse-
päev lühendab ööd, ei maga.
kõigil paraneb rüht.
jõudes märkamatult
jaanipäeva aga,
selgineb siht.
valgusest pimedusse-
jõulud polegi mägede taga!
kaob silmadest sädelev kihk.
-- .....