Sõnale päike leiti 1706 luuletust
Luuleread rannaliival
Ups, kus on paber ja sulepea,
luuletus läeb kaduma hea?!
Ruttu rannaliivale kirjutan read,
päike särab otse tähtede peal.
Ilusad luuleread jäävad rannaliivale,
päike vajub vaikselt õhtusse,
merealined neelavad luuleread endasse,
rõõm ja kurbus leiavad tee südame.
Lõoke
Lõoke kõrgel sinitaevas lõõrib,
silm teda näha upitab.
Lõoke taevakaarele teeb sõõri,
liiri-lõõri lõõritab.
Sinitaevas on nii kõrge,
päike kuldne, lõoke lõõritab-.
Hommik on nii soe ja selge,
mõtted helged tuleviku peal.
Lõoke laskub madalale,
laskub otse kesa peal.
Kesal pesa tillukene,
lõol rõõm on olla pesa peal.
9 kuu ikke lõpp
Päris tillukesena ma mõistsin minna kooli
kuid sellest tänapäeval enam hooli
pole sealt sõpru ja häid aegu tulema
kõik seal nii nõme, et pangu end põlema;
on homme 2 juuni, saab tunnistused kätte
iga Juku ja Mari teevad viimase võtte
mida paremad hinded, seda vähem jama
vanematel alati nendega on draama;
raiume end maha homme ahelatest
utoopia ja rutiin inimeseks olemisest
on ka muid ja paremaid viise areneda
nii et lapsepõlves saaks päriselt mõnuleda;
täna õhtu päike särab õige ilusalt
ja nagu homme hommik tuleb mõnusalt
ei loe koerailm või muu vilu o .....
Kauni suve ootus
Tule kaunis suvekene,
tule meie õuele,
tule suurde ilma laia,
kanna rahu hingele.
Tule kaunis suvekene,
punu pähe pärjakene,
rohus võilillekene,
kollane kui päiksekene.
Tule kaunis suvekene,
küta soojaks ilmakene,
las rõkkab laululinnukene,
las magada rahus lapsukene.
Tule kaunis suvekene,
paista sima ilmale,
kaasa võta valge tuvi,
rahutooja linnuke.
Tule, tule suvekene,
rahulik siis hing ja meel,
et sa ikka kestsd veel,
sind ülistamast ei väsi meel.
Eesti au ja uhkus
Ott tänakul käes on rool
turist ja meedia meid kiidab
ent kui segatud kokku metanool
sedasi meie kodanik sõidab;
varem päike paistab ja ilm soe
nüüd hõbedane ratsu meid abistab
joodik ei jookse enam ümber poe
kui sinna sisse pigem kihutab
liikluses seni on rekord
1 päev 70 joodikut tuvastatud
soojade ilmadega on hord
seiklused ja lollused teretulnud;
Eesti au ja uhkus
eelkõige alkohol Euroopas nimel
keemiaga on suur puhkus
nüüd laip ja veri sõiduki istmel;
hea meel, et ise karsklane
kunagi sellest uhkustada ei väsi
aga mida teeb teine eestlane
keegi ne .....
Kuumal rannaliival
Rannaliival kuumal
me üksteist leidsime,
siis häbelikult silmad
me ära peitsime.
Sa lebasid mu kõrval,
vahest ringi pöörasid,
kui päike paistis kuumalt,
Sus kired möllasid.
Su šokolaadi värvi keha
ja Su maasikmagusad huuled,
mind ära võlusid,
kuumas päikselõõsas ma aina sulasin.
Märkamatult päike loojus
punetama taevas lõi.
Meie kehad kandsid soojust,
kannavad tänapäevani ja elu lõpuni.
Armastust täis kevad, suvi
Päike sinitaevas lõõmab,
lilli täis on metsatee,
rohetavad puud ja põõsad,
suveimed poolel teel.
Kevad suvesse jäljed jätnud,
neid jälgipidi suvi käib,
kaunilt puhkevad pungad õide,
mis veel puhkemata jäid.
Armastus kõik puhkend õide
kaunil kevadel,
suvekuumad tunded kaua
püsivad südamel.
Kevad, lehvitan nüüd sulle,
mulle sinagi,
küllap kohtume me jälle,
seniks hüvasti
Lillekene
Kuulsin kauni lille nuttu,
nägin õiel pisaraid.
Pisar langes rohututti,
kadus ära sügaval.
Liblikas tiirles õie ümber,
ilus kollane kleit oli tal.
Päikene pilvist viskas kiire,
otse lille südame peal.
Särama lõi päevakene,
südamesse kasvas rõõm.
Nii ilus oli lillekene,
pisarates kullakene.
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Ema kaunis täht on taevas
Ema kaunis täht on taevas,
vilgub päeval, vilgub ööl,
õiget suunda mulle näitab,
kindlas taktis süda lööb.
Iga pilvetups on armas ,
liuglemas sinitaeva all,
aina kaugemale liiguvad vaevad,
mis olnud hinges sügaval.
Vihmalgi on oma võlu,
puhastada taevast , maad,
,nutta natukene hingki ihkab,
kord päikesekettal särada on taas.