Sõnale pääsuke leiti 36 luuletust
Et õitseks Eestimaa!
Ma soovin ikka seda,
et õitseks Eestimaa,
et iial võõras vägi,
ei teda murda saa.
Et alles jääks meil meri,
mis sügav-sinine,
et mustast mullast võrsuks
ikka rukis kollane.
Et jääks meil sini-taevas
ja suitsupääsuke,
et vabaduse hüüe
lendaks kõrgel' ülesse.
Veel tahaks emakeelt ma
hoida oma keele peal
ja laulda kauneid laule
oma armsast kodumaast.
Et võiksin armastada
ja rahus hingata,
et süda oleks vaba
mu emakesel maal.
Et ei väsiks meie süda
Et ei väsiks meie meel
Hoidkem ikka lippu kõrgel
Hoidkem oma südames!
Jääs karastunud
Kui vile on puhutud
hääled välja kodust kutsuvad
neid on kokku aetud
pole aimu mida öelda tahavad;
aga vene näost seda näha
öeldakse suurele ja väiksele
ollakse siin, et äraviimist teha
igale riigivaenlasele;
võõras veri seda loonud
nende vile puhub tänapäeval
teise maale ta roomanud
sp. on valu meenutada aastapäeval;
kevadel pääsukesed tagasi tulevad
aga mitte need hinged
mis lõuna asemel idakaarde kaovad
kus on külma ja lumehanged;
jäätunud põrgu ja haud
igaühele, kes seal sureb
läheb kuumaks veduri raud
vaguniukse sõdur suleb;
on nimesi, .....
Suitsupääsuke
Olen suitsupääsuke, kes
sinatava taeva niidul
mustavast mullast sündinud, valguse valgest
palest üles
sirgunud.
Olen rohtus paekiviaed Saaremaal, mida
ei murenda ka rõhuv aeg, võin
olla
ka
rukkilill vaasis, ka siis
tummim elujoon on, laulmast kunagi
hümni teeskle
selle sõnad
uhkelt välja suust too
ja
kõikjal, kus
käid
sini-must-valge lipp, enda
järel lehvima
koo.
Mõtete virr-varr
Räästaalune on vaikseks jäänud,
pesast pääsukesed läinud.
Iga-hommikune vidiit
kaasa läinud siit.
Päike laskub madalale,
tuul üle väljade käib.
Pime aeg hiilib lähemale,
peatab valguse väe.
Siis öö koputab aknale,
valgust kutsub vaatama kuu.
Kuuvalgus annab jõudu mõtetele,
elada on nii kuul.
Kimav memm
Vahel laagerdab üks mutt
tema vist on küll krutt-krutt.
Ja see sama memm,
ta lemmik mark on bemm.
Õudne bemmimutt on ta,
kimab nii, et tossab ta.
On ta küll üks sooda mammi,
öösel trammis peksab trummi.
Temal on ka vanamees,
kellel aju täitsa keeb.
Terve öö ta istus kännul,
hommikuks ta oli lännu.
-Emili Viirlaid&Ruben Pääsukene
Ja mis mu mõtted on 2?
Mõtlen jah, et jama
kuidas ilmal olnud viljadest kama
kartulipealsed ja marjad mustad
öökülm, miks sa maad vägistad?;
või siis, kuidas olnud põud
üleliigne kuivus on õud
meeldib küll, et 2 nädalat suvine
metsatulekahjud ja maa kivine;
kahju, et cha cha cha ei võitnud
oleks uus aasta Eesti punkte saanud
kuna kommuun Helsingis suur
hääletamisel meie kasuks õige tuur;
huvitav see, et logistikud rööviti
sarnane, kui Eston Kohver võeti
küüditamisaastapäev oli üleeile
nagu tähtpäeval meelega tehti nii meile;
aga küüditatud hinged tulid tagasi
igas m .....
Iga päev on eriline ja kordumatu
Õhk on vihmane ja soe,
ilus linnulaul põue poeb,
igal puulehel vihmapiisk helgib,
kaunilt valendavad valged nelgid.
Vihmauss mullas vingerdab,
mullamutt mulda kobestsb,
taevakaarel vikerkaar virvendab,
õrnas õhus liblikas laperdab.
Pardiperee koduõuel paterdab,
korstnasuul kurepere laksutab,
katuseräästas pääsukene vidistab
vidiit, vidiit, näen sind siit!
Suve kaunis päev on see,
mis rõõmuga täidab südame.
Iga päev on eriline ja kordumatu,
võtan ikka rõõmuga vastu.
Emadepäev
Emake mu kullakene
hõbehäälne linnukene
päevapaiste päiksekene
kuldse kuu tähekene
Emake mu kullakene
elulätte ojakene
sinitaeva pääsukene
põllu rukkilillekene
Emake mu päevakene
emake mu öökene
täna kõik on imeline
emake mu armsakene
Mõõtmatu on emadepäeva
ilu, võlu
palju õrnust ja armastust
sinna sisse mahub.
Tahaks rõõmu tunda
Tahaks rõõmu tunda keelest,
eesti keelest- vabal maal,
kuulda rohkem,
näha rohkem,
oma kallist kodumaad!
Sinitaeva pääsukene,
las jääb kõrgel lendama,
musta mulda pandud iva,
las jääb pikalt võrsuma,
sini must valge trikoloor,
me peade kohal lehvima!
Las jääb laulukaar meil alles,
et taevani saaks kõlada,
laulud, mis meil meelel, keelel,
südame sees palaval!
Sügisööde hämarusse,
võõra viha kadugu,
laukamülgastesse, soode sügavusse,
kaelast saati vajugu!
Küllap saab ka rahu maitsta,
aeg, see ükskord tulebki,
hetkel tuleb võõras võita,
va .....
22. juuli
Nii palju mul kingitud on lilli,
nii palju häid õnnesoove,
vohab mu südame peal,
nii palju on päev mul päikest kinkinud,
nii palju rõõmu ses päevas näen.
Lõoke kesal lõõritab,
kägu kuusel kukutab,
korstnal toonekurg plaksutab,
pääsuke sinitaevas tiirutab,
rukkililli pilvist lennutab.
Kuumus täna on küll hull,
kuid mul ei ole tuju null,
Nüüd jooksen kiirelt mereranda,
naudin elu laineharjal,
ujun nagu kala vees,
sünnipäev mul rõõmu teeb.
suvi
kartul mu aias õitseb edasi
jasmiini valged õielehed
varisevad ükshaaval
hommikul niidetud murule
keskpäevases leitsakus
vett üksteisele näkku pritsides
kilkavad lapsed all järves
räästapääsukeste
näpuotsasuurused valged munakoored
juba on trepil
enam ei taha sa midagi lisada
midagi ära võtta sellest
Päike.
Ma ei pidanud eile vastu, jah
ma murdusin igas mõttes katki, kildudeks, pooleks
avardusin, pooldusin
ja mida kõike veel...
Oli intensiivne.
Kas see palavus,
soolane merevesi või
kõrbenud keha,
aga olek muutus armastusele avatumaks,
südame hingekeeli nagu puudutati, sest
ma lasin seda teha ja küllap kõigel sellel oli ka kõrgem plaan:
Sisemise Lapse tervendamine.
Ma ei loobi sõnu,
kuigi žongleerida võin nendega,
üldiselt kui kirjutan,
siis ka mõtlen.
Neptuuni retrograad ehk tagurpidi liikumine
illusioorsus loob oma varjundi kõikjale
isegi kui silmad hommi .....
Rändetee itta
Suitsupääsukesed lendavad talviti
alati lõunamaale
aga ükskord suviti
läksid mõned Siberimaale;
see päev kalendris
märgib musta lindi
olid need linnud plindris
kui itta rongides neid viidi;
tahtnud nad muuta kurssi
aga tiivad olid kinni seotud
ning kiirus ei ületa püssi
mis tornis kuuli saab tulistatud;
ei selles kauges kohas
pesa saa punuda
uus kodu pole puhas
ja kus vabalt võid laulda;
mis Ukrainas praegu toimub
on oodatav igasugu kuritegu
seal punane kultuur lõimub
ka küüditamine on praegu;
kes võõrale maale võetud
saavad platsil tagasi kuts .....
Vahest kurb on meel
Kodu on puhas, korras ja vaiknegi,
liialt vaikne, et hakkab kõrvadele,
toob nutuvõru hingele.
Inimesi tahaks näha vahest rohkemgi,
näha nende toimetusi, siblimisi,
üksi poleks siis.
Lapsed ammu pesast läinud,
kaugel on nad siit.
Kuskilt kaugelt kostub kõrvu,
pääsukeste vidiit, vidiit!