Sõnale rõõm leiti 1341 luuletust
Rõõm on valgest lumest
Loendamatul hulgal
lumehelbeid langeb,
valge lumi sillerdab,
mägedeks paisuvad lumehanged,
suusarajad lume alla mattuvad.
Lumememmedel on lõbu laialt,
porganditest ninad uhkelt püsti seisavad,
sütest nööbid uhkust juurde lisavad,
lapsed lumehangedes hullavad.
Väiksed kuused, lumest tornimütsid peas,
seisavad kõik ühes reas,
jõulud saabuvad õige pea,
kuusk ilus olema peab.
Hea on olla lumesajus,
kui ta õrnalt langeb peal,
siis ei ole hingel valus,
sisimas juba jõule pean,
Rõõm läks kaduma
Rõõm läks hingest kaduma,
kuidas leida ta?
Sammud metsa poole sean,
äkki istub mätta peal!
Mättal marjad punased,
magusad ja mahlased.
Nopin neid nüüd rõõmuga,
pugin kahe suupoolega.
Linnukene siristab,
rõõm on tema sees.
Linnupojad säutsuvad,
nii soe on südames.
Männivaigu lõhna,
terve mets on täis.
Uimas peaga nüüd ma,
metsas ringi käin.
Joovastav on tunne,
rõõmu täis on rind.
Sammud sean metsa poole jälle,
kui kurvaks muutub hing.
Rõõm sügislehtedest
Väike Lehti riisub lehti
koerake lehtedes püherdab
vallatu tuul puistab laiali lehti
Lehti käsi plaksutab.
Puudel lehed elavnevad
päiksekiir sillerdab lehtede peal
Lehti muudkui riisub ja riisub
kokku lehti ei saa ta eal.
Las olla need lehekesed tuules vabad
las lendlevad üle maa ja vee
Lehtile meeldib olla vaba
see tema meele rõõmsaks teeb.
Nii suur on rõõm kevadest
Ei suuda sellega leppida ma,
et kevad hakkab lõppema.
Kevadet palju on avastada veel,
mul aina rõõmsamaks muutub meel
Südames mul lust on sees,
millal, millal siis rõõmustada veel!
Las kevad õitseb ja haljendab maa,
sellist ilu vaid kevad, sul pakkuda saab!
Rõõm
Ära karda vastu võtta
rõõmu oma südame
Kasvõi väike killukene
lase välja paista sel
Rõõmu paisutada vaja
kus on rõõmuallikas
Lase lendu häälekaja!
Hüüa rõõmu valjemalt!
Võta rõõmust kõik,mis võtta
võta nii,et küllalt saab
Võta rõõmu kui sünnipäeva!
Muuda elu kaunimaks!
Jõuluaja kurbus,rõõm
Jõuluajal kurbust,rõõmu,
südametes tunneme,
pisar kisub põse peale,
mõtted möödunule-heale.
Hinges uuristav on tunne,
vaikides vaid naeratad,
kurbus ronib hingepõue,
keegi küllalt kannatand.
Tundeid ei saa vaigistada,
sellel kaunil jõuluaal,
tahaks nutta,
naerda rohkem,
südant ei saa käskida,
kaunil jõulul
juhtida...
Rõõm hetkest ilusast
Olgu rõõm, see tänasest päevast
Olgu hetk, mida nautida võib
Olgu ilu, mis säramas silmas
Olgu puudutus soojem see veel
Vaid seda olen oodanud
Seda hetke, mis nii suur
Vaid see retk, mida leidnud
Kuhu viinud on elusuund
Suurem on see
Vaid Su naeratus muudab kõik ilusaks
Saan ma tunda, et õnnelik ma
Unustada kõik mis olnud on valulik
Ja edasi minna vabana
Jagatud rõõm
Armastus rõõm on
jagatud teest...
See tee viib kord lahku,
kord kokku -
äärtes õitsevad ohakad,
orhideed,
kasvab maltsasid,
lopsakat rohtu.
Sellel teel kinni hoida võib
kaaslase käest
või tormata pimedalt
mööda,
põgeneda võib kellegi eest
kõigest väest
või teisi sammujaid
aidata mööda.
Armastus rõõm on
jagatud teest..
Sellel teel käivad
nägijad-uskjad,
käivad valgetes rõivastes vaimud
ja need,
kelle katted
hall-segused, mustjad.
Ja rõõmu kui sellist
on alati küll
neil, kel kallima palit on üll!
Seda rõõmu ei ole veel
iialgi vähe
.....
Poisikese rõõm talve pärast
See talv, see kange talv
ei ole joht nii halv,
kui mõni rahvas mõtleva,
kee külmä hõngu pelgävä.
See talv, see kange talv
ei ole joht nii halv.
Kui ilm, kui kik see ilm
ka tänitäp: Või külm!
sis meie, poisi, kargame
nink hammeväel me mängime.
Kui ilm, kui kik see ilm
Ka tänitäp: Või külm!
Kui jää, kui nilbe jää
om vee pääl, sis om hää:
sis meie, mehe, liugleme
nink jalaravvan jooseme.
Kui jää, kui nilbe jää
om vee pääl, sis om hää.
Nii virk kui tuul, nii virk
nink kerge nii kui tsirk,
me hulgan ree pääl istume
nin .....
rõõm
mis rõõm on tunda
öö jääb järjest lühemaks
taeva alune
pimedusest tühjemaks
valgust aina rohkem
tuleb päeva juurde
elu kaela ümbert
võtad kinni jälle kahe
käega
justkui ema sülle
peidad õitsemisse näo sa
õena su elu kohal
valge juuni
hommikuti uksel vastas
päiksest helde suvi
paitab põski huuli
